ütles ta. „Vaadake seda fotot. Mind huvitab, kas te tunnete seda naist?”
„Kes see on?”
„Vastake mu küsimusele.”
„Ma pole seda naist kunagi varem näinud.”
„Siis jätame selle sinnapaika.”
Eva Hillström tahtis just veel midagi küsida, kui Wallander andis talle teise foto koopia. Naine heitis sellele kiire pilgu. Siis kargas püsti, nagu oleks stardipauk antud, ja lahkus toast. Umbes minuti pärast tuli ta üllatunud Wallanderi juurde tagasi. Ulatas talle ühe foto.
„Originaal on ikka parem kui koopia,” ütles ta.
Wallander vaatas pilti. See oli sama, mille koopia ta just naisele oli andnud, sama, mille ta oli leidnud Svedbergi kodust.
Otsekohe tundis ta, et nüüd läheneb ta millelegi olulisele.
„Rääkige sellest fotost,” ütles ta. „Millal see tehtud on? Kes on need teised noored?”
„Kus see tehtud on, seda ma ei tea. Kusagil Österlenil. Võib-olla Brösarpi küngastel. Sain selle Astridilt.”
„Millal see tehtud on?”
„Eelmisel suvel. 1. juulil. Magnuse sünnipäeval.”
„Magnuse?”
Naine näitas sõrmega. Magnus oli pildil see poiss, kes fotograafile midagi hüüdis. Wallanderil oli ometi kord märkmeplokk kaasas.
„Mis selle Magnuse perekonnanimi on?”
„Holmgren. Ta elab Trelleborgis.”
„Ja ülejäänud?”
Wallander kirjutas nimed ja aadressid üles. Tal tekkis kohe uus küsimus.
„Kes pildistas?”
„Astridil on taimeriga fotokas.”
„Nii et see on Astridi tehtud pilt?”
„Ma ju just ütlesin, et tema fotoaparaadil on taimer!”
Wallander läks edasi.
„See on sünnipäevapidu. Magnuse sünnipäev. Aga nad on kostümeeritud.”
„Neil oli selline komme. Ma ei näe selles midagi imelikku.”
„Mina ka mitte. Aga ma pean siiski küsima.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
