nimetatakse, kuid sellest saab üle uusimate “veretute” režiimide kasutamisega, mis näivad võimaldavat menstruatsioonidevaba HRT-d kuni 75 % juhtudest. Teine põhjus on hirm vähi, eriti rinnavähi ees, kuid tänapäevane seisukoht on selline, et lühiajaline HRT (kuni viis aastat) ei põhjusta riski olulist suurenemist. Pärast seda aega võib risk mõningal määral suureneda, kusjuures määra suuruse üle käivad ikka veel vaidlused, kuid mis võib olla 12 kumulatiivselt lisandunud vähijuhtu 1000 kasutaja kohta üle 15 aasta kestnud ravi korral. Esineb ka väike, kuid kindel lisarisk trombide suhtes ja seda peab arutama, kui mõelda HRT-le.
Hormoonasendusravi kasu näib kaaluvat üle selle riskid, kuigi ta pole maagiline universaalrohi. Perearstid ja patsiendid peavad teadma kõiki fakte, ent kui on otsustatud, et HRT on mõistlik valik, pole saadav kasu mitte viivitamatu. Risk südamehaiguse ja osteoporoosi tekkeks väheneb tunduvalt ja on tõendeid ka selle kohta, et mõned dementsuse vormid võivad areneda aeglasemalt, kui varem on olnud kasutusel HRT. Peale arstimite on siin täiendavateks teguriteks sobiv toit ja ravimtaimede kasutamine ning neid ei peaks kõrvale jätma või ignoreerima, vaid vaatlema osana heast ravist kogu kehale.
Hormoonasendusravi vähendab kardiovaskulaarse haiguse ja osteoporoosi riske edaspidises elus. See pole küll imeravim, kuid peaksid arutama koos oma arstiga, mis võiks sinu juhul olla kõige sobivam.
Kas norskamine on ohtlik? Mitte kunagi!
Küsimus, mida ma esitan kõikidele oma hiljuti liiklusõnnetuse läbi teinud patsientidele ja mille peale nad tingimata kergitavad kulme, on: “Kas te norskate?”. See näiliselt mõttetu küsimus osutab väga spetsiifiliselt haigusele, mis põhjustab tõenäoliselt vähemalt kolmandiku kõikidest autoavariidest (kiirmaanteedel võib-olla rohkemgi) – obstruktiivsele uneapnoele (OSA). Olles meestel sagedam kui naistel (selle all kannatab umbes 4 % keskealistest meestest), kaldub ta saavutavat haripunkti umbes 50. eluaastal. Selle tervisehäire puhul sulguvad hingamisteed öö jooksul korduvalt ja inimene ärkab aeg-ajalt neid vabastamaks, kuigi ta ise ei märka oma ärkamist. Et niisugusel juhul pole üldse võimalik magada sügavalt ja rahulikult, võtab võimust unisus päevasel ajal, mis on eriti tuntav monotoonse töö sooritamisel või auto juhtimisel. Mõned inimesed kalduvad sellele üksnes oma ülemiste hingamisteede ehituse tõttu, kuid enamik on ülekaalulised ja õhtuti suitsetavad või alkoholi tarbivad isikud. Muude riskitegurite hulka kuuluvad lihasnõrkust põhjustavad haigused ja unerohtude kasutamine.
Norskamine on selles suhtes oluline tegur diagnoosimisel, sest tema puudumisel on peaaegu võimatu väita, et inimesel esineb uneapnoe. Norskamine võib ulatuda vägilaslike mõõtmeteni, sundides partnerit kas mujal magama või lamama unetult, kuulatades murelikult pikki vaikusepause, mida äkki katkestavad tugevad norsked või hingeldused. See probleem kujutab endast hoopis rohkemat kui estraadinalja. Olen näinud, kuidas ta purustab hulga abielusid ja see on osalt ka põhjus, miks on tihti nii tähtis spetsialisti hinnang uneapnoe keskustes.
Lihtsad abinõud võivad osutuda piisavateks, et vähendada seda probleemi peaaegu nullini. Põhiline on kehakaalu langetamine, kuid olulised on ka suitsetamisest ja alkoholi pruukimisest loobumine, rahustite kasutamise vähendamine ja seljal magamise vältimine. Ravi rakendatakse individuaalselt ning see põhineb “uneuuringutel”, kus patsienti jälgitakse magamise ajal. Levinumad lahendused on ööseks “hambakilbi” paigaldamine, operatsioon ja pidev hapniku manustamine öösel, et hoida ära apnoehooge.
Vaatamata sellele, et Ühendkuningriigis ja teistes arenenud maades suureneb, kuigi aeglaselt, OSA spetsialistide, samuti selle probleemiga tegelevate haiglate arv, ei tea patsiendid tihti midagi seosest nende norskamise ja kroonilise väsimustunde vahel ega pöördu sellepärast kunagi nõu küsimiseks arsti poole. Eelkirjeldatu on juhtum, kus võib kannatada kuidas tahes, kuid mitte vaikides.
Norskamine pole nali, kui pead seda kuulama, kuid norskaja riskid võivad olla suuremad kui oskad oletada ja seisneda mitte üksnes partneri une häirimises. Uneapnoe tapab inimesi. Kui norskad kõvasti ja kipud päeval või autot juhtides alatasa tukastama, siis pöördu arsti poole.
Käi kontrollimas
On vaja vaid kainet mõistust taipamaks, et ennast uurides ja regulaarselt arstlikul kontrollil käies ei aita sa kaasa mitte ainult haiguse varajasele avastamisele, vaid suurendad samuti võimalust täielikuks paranemiseks igasugusest avastatud haigusest. Kuid paljud inimesed ei tee seda ka sellepärast, et nad ei tea, mida otsida või siis valivad fatalistlikuma juhtmõtte: “Ootan ja vaatan, kas see minuga juhtub”. Kuigi aeg-ajalt kontrollil käimine on lihtne asi, veedame kahjuks arvatavasti rohkem aega kaalutledes, mis numbriga loteriipiletit võtta kui mõeldes tervise regulaarsele kontrollimisele.
Nii mehed kui naised peaksid järjekindlalt kontrollima oma nahka selliste uute moodustiste suhtes nagu vermed, mis ei parane või sünnimärgid, mille suurus, kuju või värvus on muutunud. Selliste hoiatavate märkide leidmisel tuleb kohe arsti poole pöörduda.
Ära unusta ka hambaarsti, kellel peaksid laskma oma suhu vaadata samuti regulaarselt. Nende visiitide vahepeal vaata peeglit kasutades, kas on muutusi huulte, igemete, keele või põskede sisepinna värvuses, kas seal leidub kärni, lõhesid, haavandeid, valgeid laike, turset või veritsust. Kui esineb mingi selline sümptom, siis vajab see uurimist – eriti juhul, kui suitsetad intensiivselt, tarbid rohkesti alkoholi või oled vanem kui 50 aastat.
Meestel tuleb alati valvel olla eesnäärmeprobleemide suhtes ning nad peaksid ideaaljuhul laskma pärasoolt kindlate ajavahemike järel digitaalselt uurida, et kindlaks teha kõvad või kämbulised piirkonnad eesnäärmes. Paraku on see küsimus vaidlusalune ja Ameerikas palju intensiivsemalt organiseeritud kui Ühendkuningriigis, kuid osana üldisest “terve mehe” kontrollsüsteemist peaks seda alati arutama ja sobivuse korral rakendama.
Kui eesnäärmevähk valdab keskealiste ja vanemate meeste seas, tekib munandivähk sageli vanuses 15 kuni 32 eluaastat. Enamiku nendest vähkidest leiavad kas mehed ise munandite enesevaatluse käigus või nende partnerid seksimise ajal. Kui avastad seal mingi “tüki” või märkad mingit muud muutust, näiteks raskustunnet, turset, ebaharilikku hellust või valu, peaksid pöörduma arsti poole.
Naiste kohta on selles raamatus eespool kõneldud rinnanäärmete sõeluuringutest, kuid tasub korrata, et mida varem rinnavähk avastatakse, seda laiem valik on naisel ravivõimalusi ja seda suuremad on tal täieliku paranemise väljavaated. Seepärast on oluline, et see haigus avastataks nii varakult kui võimalik. Naine peab sel teemal arstiga rääkima – eriti siis, kui perekonnas on esinenud rinnavähki –, esitama küsimusi tähelepanu väärivate sümptomite kohta ja kokku leppima aja kontroll-läbivaatuseks. Ta peaks küsima ka mammogrammide (rinnanäärmete röntgenuuringute), “terve naise” kontrollsüsteemi ja rinnanäärmete enesekontrolli kohta. Viimast rakendades saab naine teada, mis tundub ja näeb tema rindades välja normaalsena ning nii on tõenäolisem märgata igasugust muutust. Õnneks pole suurem osa “tükke” rinnanäärmetes küll mitte vähk, aga alati on tähtis lasta selliseid moodustisi uurida nii kiiresti kui võimalik.
Regulaarsed äigeuuringud on mõeldud emakakaelavähi varajaseks avastamiseks ja selle tegemiseks kogutakse tupe ülaosast ning emakakaelast väikese harja või lameda puupulga abil materjali rakkude mikroskoopiliseks uurimiseks. See koematerjal asetatakse alusklaasile ning vaadatakse läbi mikroskoobi, kas leidub vähi- või muid ebanormaalseid rakke. Äigepreparaate peaksid naised hakkama tegema 18-aastaseks saamisel või seksuaalselt aktiivseks muutumisel ning kuigi emakakaela sõeluuringud ei hoia iial ära kõiki emakakaelavähi juhte, on tõestatud, et ainuüksi Ühendkuningriigis päästavad need 1000 kuni 2000 elu aastas.
Regulaarsed kontrollid ei ole vabad eksimustest, kuna nad kujutavad endast vaid hetkvõtet sellest, kuidas on kellegagi lugu ühel konkreetsel päeval. Ometi on palju parem olla valvel varajase haiguse olemasolu suhtes kui seda mitte olla – küsige vaid mu patsientidelt,
