vajadustele. Ei ole tähtis, milliselt leheküljelt te käsiraamatu avate. Võite kasutada Kompassi inimõigustealase teabe allikana: millised on tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid, kuidas jõuti nende esmakordse sõnastamiseni 1948. aastal ning kuidas need on pärast seda arenenud. Samuti saate Kompassi kasutada teatmeteosena, mis avab inimõiguste seoseid vaesuse, sooküsimuste ja muude teemadega. Enamikule inimestele pakuvad ilmselt huvi siiski esitatud harjutused, kuna just nende abil vahendatakse inimõigustealast haridust.
Kuidas valida harjutusi?
Esimese asjana tuleks enda jaoks läbi mõelda, mida tahate saavutada, millised on õppe eesmärgid. Seejärel võite valida käsitletava teema aspektist olulise harjutuse, milles kasutatav meetod tundub teile ja teie noorterühmale jõukohane. See peaks olema teie ja teie rühma jaoks sobiva tasemega ning mahtuma teie ajalistesse raamidesse.
Lugege harjutuse kirjeldus tähelepanelikult vähemalt kaks korda läbi ning püüdke kujutleda, kuidas rühm sellele reageeriks ning mida osalejad võiksid öelda. Tõenäoliselt tahate harjutuse juures üht-teist muuta, näiteks kohandada punkti „analüüs ja hindamine” all esitatud küsimusi, et saavutada soovitud õpiväljundeid. Pange valmis kõik vajalikud materjalid. Veenduge, et harjutuseks on piisavalt ruumi, eriti kui osalejad peavad jagunema väiksematesse töörühmadesse.
Kõik harjutused on esitatud ühes standardses vormis. Tervikust aitavad paremat ülevaadet saada ikoonid ja alapealkirjad.
Harjutuste kirjeldustes kasutatud sümbolid ja alapealkirjad
Teemad
Näidatakse, millised Kompassis käsitlemiseks valitud teemad (nt üldised inimõigused, vaesus ja tervis) antud harjutusega seostuvad.
Inimõigused on omavahel seotud ja jagamatud ning probleemideringid on kohati kattuvad, mistõttu iga harjutus on alati seotud mitme teemaga. Oleme iga harjutuse puhul esile toonud kolm teemat, mis on sellega seoses kõige olulisemad.
Raskusaste
Raskusastmega tahame näidata, kui keeruline on kasutatav meetod ning kui häid kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja suhtlemisoskusi on osalejatel harjutuse jaoks vaja.
Enamikus lihtsamaid oskusi nõudvates harjutustes on kasutatud ka lihtsat meetodit, need ei vaja suuri ettevalmistusi ega võta palju aega. Seevastu häid suhtlemis- ja mõtlemisoskusi eeldavad harjutused on sageli jagatud mitmeks järjestikuseks osaks, vajavad põhjalikumat ettevalmistust ja nõuavad rohkem aega.
Esimese taseme harjutused on lühikesed ja lihtsad. Sellegipoolest on need väärtuslikud, kuna nad aitavad inimestel suhtlemist alustada. Sellesse kategooriasse kuuluvad energiat andvad, arutelu käivitavad ja analüüsiharjutused.
Teise taseme harjutused ei eelda varasemaid teadmisi inimõigustest ega suuri iseseisva või rühmatöö oskusi. Paljud selle taseme harjutused on välja töötatud eesmärgiga arendada inimeste rühmatöö- või suhtlemisoskusi, kasvatades ühtlasi nende huvi inimõiguste vastu.
Kolmanda taseme harjutused on keerukamad ning nende eesmärk on õppida teatud küsimust paremini mõistma. Eelduseks on paremad väitlus- või rühmatööoskused.
Neljanda taseme harjutused kestavad kauem, nõuavad osalejatelt häid rühmatöö- ja väitlusoskusi, keskendumist ja koostöövalmidust, samuti on neil pikem ettevalmistusaeg. Lisaks aitavad nad käsitletavaid küsimusi laiemalt ja sügavamalt mõista.
Rühma suurus
Näidatakse harjutuse edukaks läbiviimiseks vajalikku inimeste arvu. Kui harjutus eeldab ka väikestes rühmades töötamist, siis on väikeste rühmade suurus näidatud sulgudes.
Aeg
Esitame kogu harjutuseks kuluva orienteeruva aja minutites. See hõlmab ka analüüsi ja arutelu etappi ning kehtib eespool märgitud kasutajate arvu korral. Orienteeruv aeg ei sisalda jätkutegevustega seotud arutelusid ega tegevust.
Lisaks peaksite vajalikku aega ka ise hindama. Kui töötate mitme väikese rühmaga, tuleb jätta igale rühmale üldises arutelus rohkem aega tagasiside andmiseks. Kui rühm on suur, peate varuma aega, et igaüks saaks analüüsi ja hindamise etapil kaasa rääkida.
Ülevaade
Selles punktis nimetame harjutuse teema ning kasutatava põhimeetodi. Näiteks et harjutus puudutab varjupaigataotlejaid või ajakirjanduse kallutatust ning selle käigus toimub arutelu väikestes rühmades või rollimäng.
Seotud õigused
Üks inimõigustealase hariduse põhieesmärke on kasvatada oskust seostada kogemusi ja sündmusi kindlate inimõigustega. Kuna aga inimõigused on omavahel seotud, jagamatud ning probleemideringid on kohati kattuvad, seostub iga harjutus alati mitme õigusega. Seega toome inimõiguste ülddeklaratsiooni kokkuvõtte (vt lk 600) põhjal välja kolm õigust, mida antud harjutus näitlikustab ning mille üle tuleks analüüsi ja hindamise etapil arutleda.
Eesmärgid
Eesmärgid on seotud inimõigustealase hariduse kompetentsipõhiste õpieesmärkidega, milleks on leheküljel 37 kirjeldatud teadmised, oskused, hoiakud ja väärtushinnangud.
Materjalid
Siin loetletakse harjutuse läbiviimiseks vajalikud vahendid.
Ettevalmistus
See on korraldajale mõeldud kontrollnimekiri selle kohta, mida ta peab enne harjutuse läbiviimist tegema.
Me eeldame, et korraldajad viivad ennast temaatikaga kurssi ning loevad vajadusel 5. peatükis esitatud taustateavet. Seetõttu seda iga harjutuse juures ei korrata.
Juhised
Siin esitatakse juhised, kuidas harjutust läbi viia.
Analüüs ja hindamine
Selles punktis soovitame küsimusi, mida korraldaja saaks analüüsi ja hindamise käigus esitada. Küsimused on mõeldud üksnes orientiirina ning me eeldame, et te koostate ka ise vähemalt mõned küsimused, mis tagavad õppe põhisisu vastavuse teie konkreetsetele eesmärkidele.
Nõuandeid korraldajatele
See punkt sisaldab suunavaid märkusi ja selgitusi meetodi ning tähelepanu vajavate asjaolude kohta. Näiteks vähemuste kohta käivate stereotüüpidega töötamisel tuleks mõelda sellele, kas rühmas on ka mõni selle vähemuse esindaja.
Variandid
Siin esitame mõned ideed, kuidas oleks võimalik harjutust mõnes muus
