kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis muutis Eesti seisundit veelgi keerulisemaks. Isegi tagantjärele pole kuidagi võimalik konstrueerida arenguteed, mis oleks võimaldanud Eestil vältida liitumist emma-kummaga neist kahest suurest kultuurkonnast. Küsimus oli ainult selles, kas ristiusustamine toimub omaenda valitsejate initsiatiivil nagu Skandinaavias ja Venemaal, või võõra vägivallaga nagu mitmel pool Saksamaal.
Kiievi-Vene katse Tartusse oma usu ja võimu tugipunkti rajada oli luhtunud. Umbes samal ajal tärkas aga huvi Eesti vastu Põhjamaade katoliku kirikus. 1070. aasta paiku pühitses Breemeni peapiiskop ametisse Läänemere maade piiskopi, kes siiski edu ei saavutanud. Mõnevõrra tõsisem katse lähtus sadakond aastat hiljem Lundist (praeguses Rootsis), mis oli tollal Taani osa. 1167. aastal pühitses Lundi peapiiskop eestlaste piiskopiks munk Fulco, kellele määrati abiliseks ühes Norra kloostris elanud eestlasest munk ristinimega Nicolaus. Arvatakse, et Fulco käis ka Eestis. Tollal oli Eestis (vähemalt Tallinnas ja Tartus) tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid ning ilmselt leidus ka ristitud eestlasi. Kuid ometi ei saanud ka veel 13. sajandi alguse Eestit kuidagi nimetada kristlikuks maaks.
Läänemere maade ristiusustamine
Selles pole midagi imelikku. Lääne-Euroopa ajalugu tunnistab, et ristiusu tõeliseks, n-ö süvitsi levimiseks kulus kõikjal terveid sajandeid. Selle üle, et lihtrahvas puid, allikaid või kive kummardab, ei kurdetud mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas, kaasa arvatud paavsti kodumaal Itaalias. Vaid vähestes Euroopa nurkades toimus ristiusustamine täiesti ilma mingi kõrgema sunnivõimu toeta. Paganlike* rituaalide sooritamine keelati, kirikukalendri tähtpäevade pühitsemine ja osavõtt jumalateenistustest tehti kohustuslikuks. Paganlike ja kristlike kommete konflikti Venemaal kajastab üks osa Andrei Tarkovski kuulsast filmist „Andrei Rubljov”.
Paraku võtsid sündmused 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul eestlaste jaoks halva pöörde, mis viis lõpuks ristiusu sissetoomiseni päris vägivaldselt, tule ja mõõgaga.
• Kuidas tagasid muinasaja inimesed head suhted vaimude ja loodusjõududega?Loetlege ohvripaiku.
• Püüdke leida (kirjanduse vahendusel) tänapäevast muinasusundiga seotud kombeid, vanasõnu, ütlemisi, uskumusi seoses väega ning neid selgitada.
• Arutlege, milline võis olla nõia positsioon Eesti muinasaja ühiskonnas (teadja-abistaja, võimukas nõuandja, nn friik metsast)?
• Kuidas mõjutas kokkupuude ristiusuga elu Eestis? Millised ristiusu kombed olid muinasaegsetele eestlastele arusaamatud? Miks?
aastatuhat тысячелетие
eKR до Рождества Христова
tulekivi кремень
ahing острог
keder гончарный круг
talu хутор
indoeurooplased индоевропейцы
soome-ugrilased финно-угры
sobilik подходящий, удобный
ümbersepistamine перековка
ader рало, плуг
hauapanused вклады в погребениях
soomaak руда болотная
tarandkalmed могилы с оградками
merevaik янтарь
teispoolsus потусторонний мир
teine ilm тот свет
ale подсека, пал
suur rahvasterändamine великое переселение народов
kroonika летопись
linnus/linnused городище
vanem старейшина
sumbküla деревня, где дома стоят скученно
hajus разбросанная (диффузная) заселённость
hobuserauakujuline sõlg подковообразная пряжка (фибула)
ülik знатное лицо
mört раствор
koge парусная, с высокими кармой и носом, ладья
jumalate plejaad пантеон
pärgel чёрт
ohverdamine/ohverdamised жертвоприношения
tark знахарь
nõid колдун
ennustamine гадание
pööripäev равноденствие
2 KESKAEG
6.–8. PEATÜKK
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Ristisõdade ajastu
Saksa kaupmehed ei olnud ainsad, keda hakkasid huvitama Läänemere idakaldad. Sama võis täheldada ka Põhja-Euroopa kiriklikes keskustes, nagu Breemen ja Lund, samuti kaugemal, näiteks Prantsusmaal Clairvaux’ kloostris ning isegi Roomas.
Nimelt oli 11.–13. sajand ühtlasi suurte ristisõdade ajastuks. Palestiinas hargnesid dramaatilised sündmused, Jeruusalemm käis käest kätte. Katoliiklik Lääne-Euroopa oli veel värske ja jõudu täis, kristliku maailma piirid laienesid, linnadesse kerkisid võimsad katedraalid, rüütlite raudrüüd ja lipud muutusid aina uhkemaks. Oli loomulik, et kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemere-äärsete rahvaste seast.
Riia rajamine ja liivlaste alistamine
1180. aastate algul hakkasid saksa vaimulikud ja kaupmehed rajama endale tugipunkti Daugava jõe suudmesse, kus elasid liivlased*. Nende ettevõtmine ei kulgenud väga edukalt. 1198. aastal määrati sinna piiskopiks Breemeni toomhärra Albert, kes seadis eesmärgiks maa vallutamise ristisõjaga. 1201. aastal rajas Albert Riia linna, tema abiline Theoderich aga asutas 1202. aastal vaimuliku rüütliordu „Kristuse sõjateenistuse vennad” (Fratres Militiae Christi), mida tuntakse ka Mõõgavendade Orduna. Umbes samal ajal, kui ristisõdijad teises Euroopa otsas ootamatult Konstantinoopoli ära vallutasid ja paljaks riisusid (1204), alistas piiskop Albert liivlased ja tegi algust latgalite* ristimisega. Viimased nägid sakslastes abimehi oma tülides eestlastega.
Eestlased ja naaberrahvad
Nüüd seisis vastrajatud koloonia teelahkmel. Polnud usutav, et ümberkaudsed rahvad Riia rahule jätaksid. Seepärast tuli saavutatud edu arendada. Kuid küsimus oli, mis suunas. Eestlaste õnnetuseks pöördus sakslaste agressioon põhja. Võimalik, et selle üheks ajendiks oli soov turvata Riia–Pihkva kaubateed.
Võitluse algus
