pärimust, samuti antiikset vaimuvara. Ja Roomas paavstiga vestlemas ei käinud mitte ainult piiskop Albert, vaid ka eestlaste saadikud, kes seal uute valitsejate ebaõigluse üle kaebust tõstsid. See tähendab, et eestlased tundsid ennast tolleaegse katoliikliku Euroopa liikmetena, kellel peale kohustuste on ka õigusi.
Eesti rahvapärimus ei ole muistsest vabadusvõitlusest säilitanud otsest elavat mälestust, kuid läbi sajandite jäi meelde kõige tähtsam – teadmine, et maa on kunagi olnud eestlaste oma ja et see on ära võetud vägivallaga.
• Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused.
• Mida oleksid eestlased pidanud tegema Madisepäeva lahingu võitmiseks?
• Milline oli venelaste roll muistse vabadusvõitluse käigus? Põhjendage oma seisukohta näidetega.
• Nimetage kolm pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigus ning selgitage oma valikut.
• Millised olid eestlaste allajäämise põhjused?
• Millised olid kaotuse peamised halvad küljed? Kas oli ka häid külgi? Milliseid?
9. PEATÜKK
Esimene sajand võõra võimu all
1227–1343
Võimusuhted lõplikult paika panemata
1227. aastal ei olnud selge, mil määral Eesti põlisrahvas oma vabaduse on kaotanud. Praktiliselt vabalt ja oma vanade vanemate juhtimisel all elasid veel nii Virumaa, Järvamaa, Läänemaa kui ka Saaremaa. Ametlikult kuulusid nad kas Mõõgavendade Ordule, Rooma paavstile või piiskop Albertile. Ka taanlaste valitsusalune Harjumaa ei olnud veel lootusetult alla heidetud. Raskem oli Lõuna-Eestis. Ugandi ja Sakala võitlus oli alanud kõige varem, kestnud kõige kauem, nõudnud kõige rohkem ohvreid ja toonud lõpuks kaasa kõige raskemad alistumistingimused. Ugalast moodustati omaette riigike eesotsas piiskopiga, Sakala sai ordu omaks. On tähendusrikas, et Sakala ja Ugandi vabaduse ja vastupanu sümbolitest Tartust ning Viljandist said edaspidi võõra võimu tähtsamad tugipunktid.
Nõustumata oma osaga, hõivas ordu 1227. aastal lühikese piiramise järel Tallinna, kehtestades oma võimu nii Taani kui paavsti aladel. Läänemaa anti Riia piiskopile ja see pani aluse Saare-Lääne piiskopkonna kujunemisele, ülejäänud hõivatud alad võttis ordu endale. Taani oli jõuetu. Roomast saadeti olukorda lahendama paavsti esindaja Balduin, kelle katse paavsti valdust taastada ordumeeste poolt verre uputati.
TOOMPEA
Toompea on Tallinna südames kõrguv paepank, iidne asulakoht, mille radiaalselt paiknevad tänavad koonduvad kokku Toomkiriku platsile. Kirik on andnud kohale ka nime. Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda.
1236. aastal sai mõõgavendade iseteadvus aga raske hoobi, kui leedulased koos semgalitega* nad Saule lahingus põhjalikult puruks lõid. Ordu juhtkond, kaasa arvatud ordumeister Folkvin, sai lahingus surma ja mõõgavendade jäänused ühinesid 1237. aastal Saksa Orduga. Endisest Mõõgavendade Ordust kujunes Saksa Ordu haru, mida tavaliselt nimetatakse Liivi Orduks. Taas saabus Baltimaile korda looma paavsti saadik. Tüli lahendati 1238. aastal Stensby lepinguga, mille järgi Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa (neist moodustati nn Eestimaa hertsogkond). Järva jäi ordule tingimusega, et sinna ühtki kindlust ei ehitata, ehkki ordu rikkus seda lubadust peagi. Paavstile ei jäänud midagi.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
