rel="nofollow" href="#i000007710000.jpg"/>Niipea kui olin end puhtaks küürinud, läksin kaupmehega poodi, võtsin ära kõik oma riided ja panin selga jämedatoimsed puhtad rõivad, mis ma sealt osta sain. Seejärel, tundes end suurepäraselt ja täiesti puhanuna, läksin mööda küla hulkuma, lootes, et tütarlapsed armuvad minusse.
„Freudi ja Adleri järgi,” ütles ta [Johan], „määrab enamiku inimeste käitumise erootika ja alaväärsustunne. Ütle, ega sind praegusel hetkel erootika ei vaeva?” Ma vastasin, et see ei ole mind iial vähem vaevanud kui just praegu. Ta noogutas.
Ma olin romaanidest lugenud, et iga kord, kui üks kaunis naine laskub meeletu teoni, saab ta lapse.
Ta [Ata] on läbinisti korralik tüdruk ja kõigest seitsmeteistkümneaastane. Ta pole endale kunagi juhuslikke tutvusi lubanud, mida teiste meie tüdrukute kohta nii kergesti öelda ei saa, kui just mõni kapten või esimene tüürimees.
Mis teha! – on juba kujunenud heaks tooniks pidada kõiki loovinimesi tuisupeadeks, ehkki Akim Hristoforovitš polnud seni üldsegi lits mees. Lihtsalt saatus tahtis ja pani käe alla.
Ma [Vladimir Teleskopov] kinnitan teile, kallis letitöötaja, et minu ja Silvia vahel polnud midagi platoonilist, ja kui juhtuski, et oli, siis vahest ainult siis, kui kaotasime enesekontrolli.
Ühes Londoni ajalehes ilmus kakskümmend päeva järjest kuulutus: „John, helista mulle, olen sulle kõik andestanud. Mary.” Kahekümne esimesel päeval avaldati lehes kuulutus: „John, kurat, helista siis kord juba oma Maryle, kes on sulle kõik andestanud.”
Tema [Rein Reinvarti] süütuid, pisut väsinud sinisilmi vaadates aga tekkis igal naisel kujutlus, kuidas need silmad on pööratud üles, pesunöörile, kuhu kohmakad kämblad pesupulki klõpsivad.
Vihterpalu puudutas mind [pootsman Villistet] õlast hetkel, mil pöörasin ühe pornograafilise ajakirja eelviimast otsustavat lehekülge. „Mind ajab vihale,” näitasin talle lehekülge, „et olmeneitsid, kõik nagu valitud, on kooljaskõhnad. Jumala eest, mul ei teki neid haigeid kehasid vaadates mingit emotsiooni. Mul tekib kaastunne. Aga sinul?”
Abi-, koos- ja pereelu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikutevaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Kanoonilise õiguse järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev ühendus, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega (cooperatione aliqua sexuali) sigitada järeltulijaid. Traditsiooniline abielu on ühe mehe ja ühe naise lepinguline suhe ühiste eesmärkide ja väärtuste alusel; see hõlmab seksuaalelu ja sellest sündinud laste üleskasvatamist, ühist vastastikust sõltuvust ning ressursside jagamist. Abielu laiemas mõttes on polügaamia, grupiabielu või ka kolme ja enama inimese vaheline püsisuhe. Vabaabieluks nimetatakse määratlemata tingimuste ja kestusega kooselu, mis on ametlikult registreerimata.
Mul [Blaisois’l] oli naine, ta oli siit pärit, aga härra leidis, et ta on suur lobiseja, ja ma saatsin ta Pariisi. Mõnikord on see ebameeldiv, teinekord aga jälle päris meeldiv.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
