ema ei öelnud mulle midagi ja mul ei tulnud kunagi pähe, et ta oleks võinud rase olla.”
Ja kui oleks tulnud? Aga enne kui Dani jõudis selle küsimuse esitada, avanes uks uuesti ja Alex astus sisse.
“Ma tegin tema kohta esialgse taustakontrolli,” ütles ta üle kabineti tulles. Ta jäi Dani ette seisma ja vaatas tema poole. “Kuritegusid pole.”
“Sa tahad öelda, et süüdimõistev otsus eelmise nädala pangaröövi eest pole veel andmebaasi jõudnud? FBI-l on praegu käed tööd täis.”
“Mina ei leia selles olukorras midagi lõbusat,” ütles Alex.
Dani tõusis püsti. Ohtlikest kontsadest hoolimata oli ta Alexist ikka oma viisteist sentimeetrit lühem. “Arvad, et mina leian? Arvasin kogu elu, et olen üks inimene, ja järsku võin ma hoopis keegi teine olla. On sul aimu, mis tunne on kogu oma olemasolu kahtluse alla seada? Mul on kahju, kui minu isaotsingud sinu päevaplaani segavad.”
Dani oli vihane. Alex nägi tuld tema pilgus. Peale selle oli naine hirmul. Ta püüdis seda peita, aga see oli silmnähtav, vähemalt Alexile. Väga väikesena oli Alex kogenud, mida tähendas elada pidevas hirmus, ning võime seda teistes inimestes ära tunda polnud teda kunagi maha jätnud.
Kas naine oli see, keda ta väitis end olevat? Tema ajastus muutis Alexi tavalisest kahtlustavamaks , seda enam, et ta oli nii kasvatuse kui loomu poolest ettevaatlik inimene. Tema usaldus tuli ära teenida ja kui seda kord peteti, polnud seda võimalik tagasi saada. Ta kahtles, kas Dani Buchanan sai midagi teha, et tema usaldust ära teenida.
Alex uuris naist, otsis senaatoriga sarnaseid jooni. Need olid olemas nii naise naeratuses kui tema lõuajoones. Aga kui paljud suvalised võõrad meenutasid esmapilgul üksteist? Dani võis kogemata komistada mingi informatsiooni otsa senaatori armuloost Marsha Buchananiga ja otsustada seda enda huvides ära kasutada.
“Me peame DNA-analüüsi tegema,” ütles ta kiretult.
“Ma olen nõus,” ütles Dani tema pilgule rahulikult vastates. “Ma tahan kindel olla.”
“Mina olen kindel,” ütles Mark püsti tõustes. “Aga analüüs kinnitab seda. Vahepeal sooviksin ma, Dani, et me teineteist paremini tundma õpiksime.”
Dani naeratus oli ühtaegu lootusrikas ja kartlik. “Mina samuti. Me võiksime näiteks lõunale minna.”
“Ei mingeid avalikke kohtumisi,” ütles Alex.
Mark noogutas. “Tal on õigus. Ma olen avaliku elu tegelane. Lõuna kauni noore naisega tekitaks jutte. Seda me ei taha.” Ta mõtles veidi. “Sa võiksid täna õhtul meie juurde õhtusöögile tulla. Võid perekonnaga kohtuda.”
Dani taganes sammukese. “Vaevalt küll,” pomises ta. “Ma pole selleks valmis. Sinu naine ei tea minu olemasolust ja…”
“Rumalus. Katherine on imetlusväärne naine. Ta mõistab ja tahab sind perekonda kutsuda. Alex ja Julie ei ela kodus, aga sulle jääb veel kuus Canfieldi last, kellega kohtuda.” Ta kortsutas kulmu. “Nad pole muidugi veresugulased. Meie Katherine’iga lapsendasime kõik oma lapsed, aga sa ilmselt tead seda.”
“Ma uurisin perekonna kohta üht-teist,” tunnistas Dani.
Ja leidsid, et meil on palju raha, mõtles Alex küüniliselt.
“Te võite paar korda siin kohtuda,” pakkus ta. “Enne kui sa Dani koju kutsud.”
Aga senaator oli otsuse teinud ja teda õnnestus harva veenda seda muutma. “Ei, õhtusöök sobib. Dani, sa võid kohe teada saada, millisesse kaosesse sa end segad. Pealegi, Katherine hakkab sind jumaldama.” Ta vaatas kella. “Mul on kohtumine, kuhu ma ei saa hiljaks jääda. Alex, anna Danile aadress. Täna õhtul kell kuus?”
Alex noogutas. “Kas sina räägid emale või räägin mina?”
Mark mõtles küsimuse üle järele. “Ma teen seda ise. Ma lähen veidi varem ära.” Ta naeratas Danile. “Õhtul siis näeme.”
“Ma, hm, hea küll,” ütles Dani veidi ehmunult.
Mark lahkus kabinetist.
Dani haaras nii tugevasti käekotist kinni, et sõrmenukid läksid valgeks. “Perekond. seda ma ei oodanud.”
Ei, ilmselt mõtles naine, et nihverdab end Marki silmis heasse kirja, ilma et tal tarvitseks tema lastega kohtuda.
Dani pöördus Alexi poole. “Kuidas sinu emaga lood on? Kas see häirib teda?” Dani pani silmad korraks kinni ning avas need. “Rumal küsimus. Muidugi segab see teda. Ma tean, et nad polnud koos, kui su isal minu emaga suhe oli, aga ikkagi. Lapsega mehe minevikust pole lihtne leppida. Ma ei taha tüli tekitada.”
“Selle jaoks on juba hilja.”
Dani kallutas pea viltu. “Sa ei kiida minu teguviisi heaks.”
“Sa ei taha teada, mida ma sinust arvan.”
Üllataval kombel Dani naeratas. “Oh, ma võin ette kujutada.”
“Ma ei usu.”
Dani ei kartnud Alexit ja see häiris meest. Ta oli harjunud inimestes pelgu tekitama.
“Millal DNA-analüüs tehakse?” küsis Dani. “Ma eeldan, et sa palkad laboratooriumi?”
“Keegi tuleb õhtul koju.”
“Kas nad võtavad põsest proovi või eelistad sa jäsemete eemaldamist?”
“Ma ei taha sulle haiget teha,” ütles Alex.
“Ei. Sa tahad lihtsalt, et ma kaoksin.” Dani ohkas. “Sooviksin sind uskuma panna, et ma otsin ainult oma isa. Mul on seda sidet vaja. Ma ei taha temalt midagi muud peale selle, et temaga tuttavaks saada. Ma ei ole vaenlane.”
“See on ainult ühe inimese arvamus.” Alex astus naise poole lootuses teda uuesti taganema sundida. Dani ei teinud seda. “Sul pole aimugi, millesse sa end seganud oled, Dani Buchanan,” ütles ta külmalt. “See pole mäng. Minu isa on Ameerika Ühendriikide senaator, kes kavatseb presidendiks kandideerida. Kaalul on rohkem, kui sa suudad ette kujutada. Sul on keelatud teda mingilgi viisil kompromiteerida. Ma ei ole ainus draakon selles väravas, aga mina olen see, kelle pärast sa kõige rohkem muretsema pead.”
Dani kummardus Alexi poole. “Mind sa ei hirmuta.”
“Hirmutan küll.”
“Ei, seda sa ei tee. Sa eeldad, et ma tahan midagi, mis tähendab, et sul on minu üle võimu. Aga sa eksid.” Ta lükkas käekoti õlale. “Sellest pole midagi. Ma austan seda, mida sa teed. Sinu asemel teeksin ma sedasama. Perekonna kaitsmine on väga oluline. Aga ole ettevaatlik selles osas, kui kaugele sa lähed. Sa ei paista sedasorti mehena, kellele meeldiks vabandust paluda. Mulle ei meeldiks, kui sa peaksid roomates minu juurde tulema, kui avastad, kui tõsiselt sa minu suhtes oled eksinud.”
Naisel oli julgust. Alex pidi seda austama. “Sulle meeldiks, kui ma roomates sinu käest vabandust paluma tuleksin.”
Dani naeratas. “Ma tean, aga ma üritasin viisakas olla.”
Teine peatükk
Dani
