Sa suudad pikka aega järjest keskenduda asjadele, mis on sinu jaoks olulised. Mina võin tundide kaupa kirjutada. Ma jõuan sellesse olekusse ja siis lihtsalt olen seal. Mul pole meelelahutuseks vaja midagi või kedagi muud – kui ma kirjutan, sisenen teatud laadi voolu. Ma blokeerin kõik segajad ja süüvin eesmärki. Kui sa oled introvert, on sul arvatavasti ettevõtmisi või tegevusi, millele võiksid pühenduda peaaegu lakkamatult. Nimelt oskavad introverdid imehästi üksinda pikka aega järjest keskenduda. Kui poleks introverte ja meie oivalist keskendumisvõimet, poleks olemas relatiivsusteoriat, Google’i ega Harry Potterit (jah, Einstein, Larry Page ja J. K. Rowling on tõenäoliselt introverdid). Kulla ühiskond, kuhu sa oleksid ilma meieta jõudnud? Aga palun, võtke heaks. Armastusega, introverdid.
16. Sa elad oma mõtetes. Tõtt-öelda võid sa koguni nii palju uneleda, et inimesed on sulle öelnud: „Lõpeta see hõljumine” või „tule tagasi maa peale.” Sinu sisemaailm on rikas ja elav. Kõigil introvertidel ei ole hästi arenenud kujutlusvõimet (see omadus korreleerub viiefaktorilises isiksusemudelis „kogemustele avatusega”, mitte „ekstravertsuse-introvertsusega”), kuid paljudel meie seast on.
17. Sulle meeldib inimesi vaadelda. Tegelikult meeldib sulle üleüldse vaadelda, olgu objektiks inimesed, loodus või muu. Introverdid on sündinud vaatlejad. Neid võib sageli leida peo või ürituse äärealadelt, kus nad lihtsalt toimuvat jälgivad ega tunne vajadust sündmuste keskel asuda.
18. Sulle on öeldud, et sa oled hea kuulaja. Sul pole midagi selle vastu, et anda lava mõneks ajaks kellegi teise käsutusse ja lihtsalt kuulata. Sa ei kipu oma iga mõtet valjuhäälselt kuuldavale tooma, sest sul pole tarvis mõtlemiseks rääkida nagu mõnel ekstraverdil või kõike sõnadesse panna, mis su mõtetest läbi käib. Kuulamine – süvenenult kuulamine – tähendab, et saad õppida midagi uut või paremini mõista, mis kellegi sisemaailmas toimub.
19. Sul on väike sõpruskond. Sa oled lähedane ainult ühe, kahe või kolme inimesega ning kõiki ülejäänuid pead lihtsalt tuttavateks. See on nii, kuna introverdil on piiratud kogus energiat suhtlemiseks, mistõttu valime oma suhteid hoolikalt. Asi on oma jõuvarude säilitamises.
20. Sa ei saa ümbritsevast keskkonnast stiimuleid. On kindel põhjus, miks rahvahulgad, peod ja suhtlusüritused sulle ei sobi: introvertide ja ekstravertide aju töötleb tasukeskuse kaudu saabuvaid kogemusi erinevalt. Neurobioloogid Yu Fu ja Richard Depue demonstreerisid seda nähtust, kui andsid introvertidest ja ekstravertidest tudengitele Ritalini (see on tähelepanu puudulikkuse sündroomi ravim, mis stimuleerib heaolu põhjustava neurotransmitteri dopamiini tootmist ajus). Nad leidsid, et ekstraverdid seostasid õndsustunnet tunduvalt enam keskkonnaga, kus nad parajasti viibisid. Introverdid seevastu tasu saamise tunnet ümbrusega ei seostanud. See viitab, et introverdid erinevad ekstravertidest põhjalikult selle poolest, kui valdavalt nad keskkonnast saabuvaid tasusignaale töötlevad (introvertidest ja tasusignaalidest edaspidi pikemalt). Teadlaste sõnul võib introverdi aju kaaluda sisemisi vihjeid intensiivsemalt kui väliseid. See tähendab, et introverdid ei saa välisest keskkonnast stiimuleid, vaid pööravad rohkem tähelepanu sellele, mis toimub sisemaailmas.
21. Sa oled n-ö vana hing. Introverdid kalduvad vaatlema, infot sügavalt töötlema ja enne väljaütlemist asju läbi tunnetama. Olemuselt analüütilised, tahame sageli näha sündmuste taustal asuvat sügavamat tähendust või allteksti. Seetõttu võivad introverdid välja paista targad juba noorest east alates.
22. Sa tahad olla vaheldumisi inimeste keskel ja üksinda. Introverdid väärtustavad üksiolekut. Üksi olles saame keskenduda oma sisehäälele ja maailma müra välja lülitada; seda tehes kogume energiat ja selgust. Kuid see ei tähenda, et introverdid tahaksid kogu aeg üksi olla. Inimolenditena on meil vajadus teiste inimolendite järele ning introvertidena ihkame nendega mõtestatult suhelda. Seega elavad introverdid kahes maailmas: me külastame inimeste maailma, kuid üksiolek ja sisemaailmas rändamine on alati meie tõeline kodu.
Ikka veel ei tea?
EI suuda ikka veel aru saada, oled sa introvert või mitte? Siin on üks kiire test. Vasta ausalt neile kahele küsimusele.
1. Kui sa peaksid unistuste puhkuseks valima kahe sihtkoha vahel, kumma sa valiksid?
A) Lõõgastav puhkus iseenda seltskonnas või ainult ühe hea kaaslasega, hea raamatu lugemine ning vaikne ja eraldatud majake.
B) Sõprade või perega koos puhkamine, põnevate asjade tegemine, nagu Las Vegase kasiinodes tuuritamine või ristluslaeval pidutsemine.
Ära mõtle, mida sa peaksid tegema või mida sinult oodatakse. Kumma sa valiksid, kui sulle oleks ükskõik, mida keegi teine sinust mõtleb? Nagu sa ehk juba arvasid, kui valid eraldatud majakese, oled pigem introvert. Kui valisid teise võimaluse, oled ilmselt rohkem ekstravert.
2. Kujutle oma unistuste päeva. Mida sa ette võtaksid? Kellega koos sooviksid selle veeta?
Kui sinu ideaalne puhkepäev hõlmab mingit rahulikku tegevust vaid ühe või kahe inimese seltsis – või hoopis üksi –, oled ilmselt introvert. Kui sa kujutad end ette ümbritsetuna paljudest inimestest, kes teevad midagi aktiivset, oled tõenäoliselt pigem ekstravert. Kuid ära unusta, et introvertsus ja ekstravertsus ei ole mustvalged omadused. Kujutle skaalat, mille ühes otsas on introvertsus ja teises ekstravertsus. Iga inimene paigutub sellel skaalal teatud kohta, mõned asuvad lähemal introvertsuse otsale ja teised ekstravertsuse. Keegi ei ole läbinisti introvert või ekstravert. „Niisugune inimene viibiks hullumajas,” kirjutas Carl Jung, kuulus Šveitsi psühholoog, kes võttis esimest korda kasutusele termini „introvert”. Lahti seletatult tähendab see, et me kõik käitume mõnes olukorras ekstraverdina ja teistes introverdina. Näiteks, kui ma olen koos lähedaste sõpradega, siis ma räägin, naeran, vaidlen ja mõnikord koguni tantsin. See on nii, kuna ma tunnen end nende seltsis mõnusalt – kuid olen sellegipoolest introvert, kes vajab rohkesti üksiolekuaega.
Seda raamatut kirjutades vestlesin sadade introvertidega. Nagu meil kombeks, toimusid mõned neist vestlustest kirjalikult, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Mõnel juhul oli mul aga piisavalt õnne istuda kellegagi maha ja intervjueerida teda näost näkku. Jagan kogu raamatu jooksul kommentaare introvertidelt, keda ma küsitlesin, nagu ka teadusuurimusi, isiklikke kogemusi ning lugusid, mis on avaldatud veebisaidil IntrovertDear.com. Introverdina võid sa end selle raamatu mõnes osas ära tunda, teistes mitte. Olgu siis selge: see on täiesti normaalne. See, et sa kõige siinkirjutatuga ei suhestu, ei tähenda, et sa pole introvert. Pole olemas õiget või väära viisi oma introvertsuse avaldamiseks.
Nõuandeid ekstravertidele
Kas ma tajun siin ka ekstraverte? Ära arva, et ma sind ei näinud, minu introverdiraamatus teiste seas (enamik ekstraverte lihtsalt arrrrrmastab olla seal, kus on inimesi). Aga ära muretse, sinagi oled siin teretulnud. Tõtt-öelda olen enamikku peatükkidesse poetanud nõuandeid just sulle, et aidata introverte paremini mõista. Need on kirjas kastikestes. Pole oluline, kas sa oled ekstravert, kelle partner on introvert, või introverdi töökaaslane, pereliige või sõber – selles raamatus on midagi ka sinu jaoks.
Miks ma selle raamatu kirjutasin
Introverte on juba liiga kaua valesti mõistetud. Võib-olla olime me need, keda mänguväljakul kiusati kui lapsi, kes olid teistsugused. Meil võivad olla suurepärased ideed, kuid napib enesekindlust nende väljaütlemiseks. Meile on öeldud, et oleme liiga vaiksed, liiga tundlikud või liiga häbelikud. Kui me ütleme, et tahame õhtuks koju jääda, räägivad sõprade valulikud pilgud, et meiega on midagi korrast ära. Lapsepõlvest mäletame täiskasvanuid, kes omavahel sosistasid, et me oleme sisemiselt hullusti katki.
Näiteks
