tükk leiba ja see plekkpurk, seda võib teil vaja minna, kui peate pikemaks ajaks peitu jääma.” Endrik pidi jälle imestama naise võime üle kõike selgelt ja viimse kui pisima üksikasjani läbi mõelda ja ette näha.
Ta ronis alla kitsasse auku, laotas lambanahad kobamisi põrandale, heitis pikali ja tõmbas teki peale. Üleval katsid naised luugi taas põrandariidega ja tõstsid raske söögilaua kohale tagasi.
Endrik lebas rõskes pimeduses ja püüdis kaootilises mõttemöllus korda luua. Aga mõtted tulid ja läksid, segunesid vormituks massiks, vajusid laiali, kadusid ja kaugenesid. Kusagilt eemalt nagu läbi udu kostis summutatud muusikat, mis meenutas orelimängu. See tuli kõrgel kaljusel merekaldal seisvast majast. Kahe torniga rohmakas hall kivihoone tundus kuidagi tuttav, Endrik oli kindel, et oli seal varem käinud. Aga millal ja miks? Orelihelidesse segunesid nüüd inimeste hääled, algul sosinal, siis ikka valjemaks ja valjemaks paisudes. Kiriku uksed avanesid – muidugi! see oli ju Tallinna Kaarli kirik, teda ja Maarjat oli seal laulatatud – ja hägusas valguses tulid nähtavale tuttavad kogud. Papa, kust sina siia said? Ma tean päris kindlasti, et sa oled surnud. Või äkki ei ole? … Aide ja Rein, miks on teil nii tõsised ja kurvad näod, kas midagi on juhtunud? Kus mamma on? Näe, sealt ta tulebki, ikka kärmelt ja käbedalt nagu alati… Siis ilmus kirikuuksele Maarja, paljajalu, seljas must pahkluudeni mantel, peas mööda maad lohisev valge mõrsjaloor, ja suundus kellelegi pilku heitmata aeglasel sammul otse kaljujärsaku poole. Endrik tahtis Maarjat allakukkumise eest hoiatada, ta katsus karjuda, kuid suust ei tulnud vähimatki häält, siis sirutas ta käe, et naist kinni pidada, aga Maarja libises peatumatult edasi ning Endriku väljasirutatud käsi jäi abitult õhku rippuma. Otse Maarja kannul astus Kaarel, laskevalmis püss käes… Need mustad vormitud kujud seal puude taga… kas te näete neid? Neil kellelgi ei ole nägu… Nad hiilivad aina lähemale ja lähemale… Hoidke ennast… Neil on automaadid, nad tulistavad… Nad tapavad teid kõiki… Läbilõikav automaaditärin pani õhu värisema.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
