Droonid just saabusid, nii et andmed on esialgsed, aga need ei leidnud midagi.”
„Saatsid sa ikka droonid õigesse süsteemi?” küsis Egan.
„Jäta, Liz.”
„Ei tee paha küsida.”
„Me saatsime droonid õigesse süsteemi,” ütles Rigney. „Me saatsime „Polki” õigesse süsteemi. Kohtumine utchelastega pidi toimuma Danavari süsteemis.”
Egan noogutas. „Süsteem, kus pole midagi peale gaasihiidude ja õhuta kuude. Kellelgi ei tule pähe sind sealt otsida. Ideaalne salajasteks läbirääkimisteks.”
„Ilmselt mitte nii salajasteks,” ütles Rigney.
„Arvad, et „Polkil” läks halvasti?”
„Meil ei ole seni ette tulnud fregattide juhuslikku aurustumist. Aga mis iganes või kes iganes seda tegi, ei ole enam Danavaris. Seal pole midagi peale planeetide, kuude ja suure kollase tähe.”
„Kas me Utchele oleme sellest rääkinud?” küsis Egan.
„Me ei ole sellest kellelegi rääkinud. Väljaspool peastaapi oled sa esimene, kes teab. Me pole veel isegi su bossile öelnud, et ta meeskond on kadunud. Me arvasime, et laseme sul seda teha.”
„Tänan,” sõnas Egan närviliselt. „Aga selle aja peale on utchelased kindlasti märganud, et seal pole kedagi nendega läbi rääkimas.”
„„Polk” saabus kolm päeva varem,” ütles Rigney.
„Miks?”
„Näiliselt selleks, et anda Bairi meeskonnale aega Fööniksi jaamast eemal rahulikult kohtumist ette valmistada.”
„Ja tegelikult?” küsis Egan.
„Tegelikult selleks, et anda sõjaväele aega ette valmistada võimalus viivitamatult taanduda, kui selleks peaks vajadus tekkima.”
„Tundub drastiline.”
„Luba meelde tuletada, et viiest sõjalisest kokkupõrkest utchelastega kolmel on nad meil perse kuumaks kütnud,” lausus Rigney. „See, et nad tulid meile liitu pakkuma, ei muuda neid veel usaldusväärseteks.”
„Ja kas on sinu arvates võimalik, et Utche mõistab, kui palju Kolooniate Liit neid usaldab?”
„Muidugi nad mõistavad. Osaliselt seetõttu, et andsime neile teada, et saabume varakult. Su ülemus mõtles katteloo välja, aga ma ei usu, et utchelased on lollid. See, et nad meile taktikalise eelise andsid, näitab meile, kui väga nad seda liitu tahavad.”
„Olete kaalunud võimalust, et utchelased „Polki” tükkideks lasid?” küsis Egan.
„Loomulikult. Aga kuigi nemad on meiega sama avameelsed kui meie nendega, on meil lisaks spioonid. Me oleksime sellest teada saanud. Nende tegutsemises ei vihja miski millelegi ebatavalisele. Nende diplomaatiline esindus on laeval nimega „Kaligm” ja see on päeva kaugusel hüppedistantsist.”
Egan ei öelnud selle peale midagi, pöördus vaid ja pani ekraani uuesti tööle, manades sellele Fööniksi jaama, tükike planeedist tagaplaanil. Jaamast natuke eemal oli ümberringi hulk sõja- ja kaubalaevu; nende nimed hõljusid ekraanil siltidena nende kõrval. Kujutis tõmbas kokku ja nii Fööniksi jaam kui Fööniks ise koos kõigi Kolooniate Liidu keskusse tulevate ja sealt lahkuvate laevadega muutus täpikeseks. Sedamööda, kuidas pilt kokku tõmbus, ilmus sellele punktidena tosinaid laevu, mis liikusid eemale, et jõuda hüppeks piisavalt tasasesse aegruumi. Egan küsis mõne kohta neist meeskonna andmeid ja need nimekirjad ilmusid laevade kõrvale.
„Olgu, annan alla,” ütles Rigney paari minuti pärast. „Ütle mulle, mida sa teed.”
„Saadik Bair ei ole meie A-nimekirjas,” vastas Egan. „Ta on meie A-pluss-nimekirjas. Kui ta läks läbi rääkima, on tegu tõesti tähtsa asjaga, mitte lihtsalt diplomaatiliste ringkondade salatsemismänguga.”
„Olgu. Ja edasi?”
„Ja sa ei tunne sekretär Galeanot nagu mina.” Egan pidas silmas riigisekretäri. „Kui ma lähen ta kontorisse ja ütlen talle, et üks tema parimaid diplomaate ja kogu tema meeskond on ilmselt surnud ja nende missioon on seega täiesti ebaõnnestunud, ja mul ei ole juba olemas varuplaani ja see pole juba käima lükatud, lähevad asjad karmiks. Ma olen oma tööst ilma, võib-olla oled ka sina oma tööst ilma – lihtsalt sellepärast, et sa oled sõnumitoojaks –, ja sekretär süveneb erandlikult detailidesse, et meie järgmine ametikoht oleks kusagil, kus meie eeldatavat eluiga mõõdetakse munakeetmiskellaga.”
„Tundub kena inimene,” märkis Rigney.
„Ta on väga armastusväärne. Kuni sa teda kurjaks ei aja.” Endiselt ekraanil jooksvad laevade ja meeskondade andmed peatusid korraga. „See.”
Rigney uuris kujutist. „Mis see on?”
„See on B-meeskond,” ütles Egan.
„„Clarke”. Ma ei tunne seda laeva.”
„See tegeleb erinevate madalatasemeliste diplomaatiliste missioonidega. Selle juht on naine nimega Abumwe.” Ekraanil oli tume tõsiseilmeline naine. „Tema kõige olulisemad läbirääkimised olid mõne kuu eest Korbaga. Ta avaldas neile muljet, lastes ühel laeval viibival Kaitsevägede ohvitseril ühe nende sõduriga võidelda ja kaotada diplomaatiliselt viisakal viisil.”
„See on huvitav,” sõnas Rigney.
„Jah, aga mitte täielikult tema teene.” Egan tõi esile kahe mehe pildid, kellest üks oli roheline. „Võitluse korraldas ta asetäitja Hart Schmidt. Leitnant Harry Wilson oli see, kes võitles.”
„Nii et miks need inimesed?” küsis Rigney. „Mis teeb neist õiged inimesed selle missiooni ülevõtmiseks?”
„Kaks põhjust. Üks, Abumwe töötas Utche saatkonnas kolm aastat tagasi. Sellal ei toimunud seal midagi, kuid tal on nendega kogemusi. See tähendab, et ta suudab end kiiresti kurssi viia. Kaks,” – Egan muutis vaadet, nii et oli näha Clarke asukoht ruumis – „„Clarke’il” on kaheksateist tundi hüppedistantsini. Abumwe ja tema inimesed võivad endiselt jõuda Danavari süsteemi enne utchelasi ja osaleda läbirääkimistel või vähemalt leppida kokku uue kõnelustevooru. Pole ühtki teist diplomaatilist missiooni, mis sinna õigel ajal jõuaks.”
„Me saadame B-meeskonna, sest see on veidi parem kui mitte midagi,” sõnas Rigney.
„Abumwe ja tema inimesed ei ole ebakompetentsed. Nad lihtsalt ei oleks esimene valik. Aga praegu on vähe valikuid.”
„Õige. Nii et sa päriselt proovid seda ülemusele müüa.”
„Kui sul pole paremat ideed,” ütles Egan.
„Ei ole tõesti.” Rigney kortsutas hetkeks kulme. „Kuigi...”
„Kuigi?”
„Näita mulle veelkord
