kogu teenistusest ja kõigist ohverdustest, mida andsid endast need USA sõjaväes teeninud mehed ja naised, kes seal võitlesid, haavata said ja surid. Meie, autorid, koos teiste Ramadis teeninud SEALidega suhtume tohutu aukartusega sellesse vaprusse, pühendumusse, professionaalsusesse, isetusse ja ohvrimeelsusesse, mida demonstreerisid üksused, kellega me koos teenisime nii USA armee 2. brigaadi 28. jalaväebrigaadi lahingurühmas kui ka 1. brigaadi 1. soomusdiviisi – Ready Firsti4 brigaadi – lahingurühmas. Nende hulgas oli silmapaistev hulk vapraid ja kuulsusrikkaid üksusi, nii USA maaväe kui ka merejalaväe ridadest. Nende kangelaslikkuse ja vankumatu missioonile ja riigile pühendumise kirjeldamine võtaks terve raamatu (või mitu raamatut). Jumal õnnistagu neid kõiki.
Nende Ramadis lahingut löönud relvavendade ridades oli ka meie SEALi üksus: mereväe erioperatsioonide sihtüksus Bruiser. Jällegi, lahingukogemused, millest järgmised peatükid räägivad, pole mõeldud ajalooliste kirjeldustena. Kuigi me oleme oma vestlusi edasi andnud tsitaatidena, pole need kindlasti täiuslikult täpsed, samuti on aja kulg, raamatuformaadile omased kitsendused ning mälu puudujäägid teinud oma töö. Oleme selles raamatus kirjeldatud SEALi lahingukogemusi ka usinasti toimetanud või muutnud, et varjata spetsiifilisi taktikalisi, tehnilisi või protseduurilisi üksikasju ning kaitsta riigisaladuse alla kuuluvat informatsiooni, kus ja millal erioperatsioonid aset leidsid ning kes neist osa võtsid. Käsikiri läbis ka Pentagoni julgeolekukontrolli protsessi, kuhu selle läbivaatuseks esitasime, nagu USA kaitseministeeriumi nõuded ette näevad. Oleme teinud kõik endast oleneva, et kaitsta ohu eest relvavendi, kes on endiselt SEALi teenistuses. Nad on vaikivad professionaalid ega otsi mingit tunnustust. Peame oma pühaks kohuseks neid ohu eest kaitsta täie tõsidusega.
Rakendasime samasuguseid ettevaatusabinõusid ka ülejäänud Ready Firsti brigaadi lahingurühma sõdurite puhul. Oleme nende vaprate sõdurite ja merejalaväelaste identifitseerimiseks peaaegu eranditult üksnes auastet kasutanud. See ei ole mõeldud absoluutselt nende panuse pisendamiseks, vaid üksnes nende privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks.
Samamoodi oleme andnud oma parima meie juhtimis- ja konsultatsioonifirma Echelon Front, LLS klientide kaitsmiseks. Oleme vältinud firmanimede kasutamist ja muutnud inimeste nimesid. Mõne vald-konna puhul oleme välja jätnud spetsiifilise iseloomuga informatsiooni ning mõnel juhul oleme muutnud tippjuhtide positsioone ärivaldkonnas, et inimeste ja ettevõtete identiteeti kaitsta. Konfidentsiaalsus on meile püha. Kuigi ärimaailmast saadud õppetunnid põhinevad kõik meie vahetul kogemusel, tuli meil mõningal juhul olukordi kombineerida, ajaraami kokku suruda ja süžeeliine kohendada, et jutuks olevaid põhimõtteid selgemini esile tõsta.
Raamatu idee sündis arusaamast, et põhimõtted, mis on lahinguväljal SEALidele edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega – juhtide välja-õpe ja ettevalmistus, pädevate rühmade koostamine ja väljaõpetamine ning juhtimistöö lahingutes –, on kõik otseselt kohaldatavad edu saavutamiseks ükskõik millises rühmas, organisatsioonis, korporatsioonis, ettevõttes ning – veelgi laiemalt – elus üldse. See raamat annab lugejale meie edu valemi: mõtteviisi ja juhtimisprintsiibid, mis võimaldavad SEALi juhtidel ja lahingurühmadel saavutada erakordseid tulemusi. Selles raamatus näitame, kuidas rakendada seda kõike nii tööl kui ka eraelus, et samamoodi võitudeni jõuda.
2 Otsene eestikeelne vaste puudub, tähendab formatsiooni eesotsas liikuvat sõdurit (tõlkija märkus).
3 Lahingu eesliinil saadud juhtimiskogemuste tõttu otsustasime oma ettevõtte nimeks panna Echelon Front, LLC.
4 Ready First tähendab otsetõlkes kiirreageerijat, kuid märgib siinkohal lahingurühma nime, nagu Bruiseri sihtüksus või Charlie rühm (tõlkija märkus).
Bruiseri sihtüksuse SEALid on puhastusoperatsioonil Ramadi kaguosas mässuliste pihta valla päästnud surmava kuulipildujatule ja 40 mm granaatide rahe.
Foto autorite erakogust
SISSEJUHATUS
Ramadi, Iraak: lahingujuhi dilemma
Leif Babin
Kui Humvee5 maasturite konvoi kanaliäärsel teel peatus, oli kuulda üksnes vaikset diiselmootorite mürinat. Pimeduses laiusid igas suunas Iraagi põllumaad ja datlipalmide salud. Öö oli vaikne. Läheduses asuvast Iraagi külakesest andsid aimu üksnes kaugusest kostvad koera haugatused ja üksik vilkuv tulukene. Kui luureraport vastas tõele, varjas selles külas end üks tähtis terroristide juht ning võib-olla ka tema hambuni relvastatud sõdalastest koosnenud saatjaskond. Konvoi poolt polnud näha ühtegi tulukest, kogu maantee oli mattunud pimedusse, mis varjas inimsilma eest suuremat osa ümbruskonnast. Meie öövaatlusprillide rohelises kumas võis näha toimekat tegutsemist: sõidukitest hüppasid välja kiivrite, soomus-vestide, relvade ja muu lahinguvarustusega mereväe SEALid koos käputäie Iraagi sõduritega, kes kiiresti patrullsalgad moodustasid.
Demineerimismeeskonna (EOD) tehnik kiirustas teistest ette, et üle kanali viivat truupi kontrollida. Mässulised paigutasid surmatoovaid lõhkekehi sageli just sellistesse kitsastesse kohtadesse. Mõni neist lõhke-kehadest oli piisavalt võimas, et hävitada lendavate metallitükkide ja kõrvetava kuumuse tulemöllus ühekorraga terve sõiduk koos selles istuvate inimestega. Praegu tundus tee aga vaba olevat ning SEALide ja Iraagi sõdurite ründeüksus lipsas üle silla, liikudes vaikselt majade poole, kus terrorist end andmete kohaselt varjas. See erakordselt õel mässuline, Iraagi al-Qaeda kurikuulus emiir, kelle hingel oli nii Ameerika Ühendriikide sõdurite, Iraagi julgeolekujõudude kui ka süütute tsiviilelanike elusid, oli kinnikukkumist kuude kaupa vältinud. Nüüd oli otsustav hetk tema tabamiseks või tapmiseks, enne kui tal õnnestub toime panna uus rünnak.
SEALi ründeüksus liikus mööda elumajade kõrgete aedadega piiratud kitsast tänavat oma sihtmärgiks oleva hoone ukseni.
PÕMM!
Lõhkeaine plahvatusele järgnev tugev pauk raputas öövaikust. Maja asukatele oli see põrgulik äratus, kui nende uks tükkideks lendas ja salk agressiivseid relvastatud võitlusvalmis mehi sisse tormas. Humveed sõitsid üle silla, edasi mööda kitsast tänavat, kus korraga mahtus vaid ühes suunas sõitma, ning asusid sihtmärgiks olnud maja ümber julgestuspositsioonidele. Iga sõiduki kuulipildujatorni juures viibis SEAL, valmis tuletoetust pakkuma, kui midagi peaks viltu minema.
Mina olin lahingujuht, seda operatsiooni juhtiv SEAL. Olin just meie sihtmärgiks oleva maja juures kolonni juhtivast sõidukist välja astunud, kui kuulsin hüüatust „Kargaja!“. Hüüdjaks oli meie demineerija, kes oli läheduses seistes näinud „kargajat“, ehk kedagi hoonest põgenemas. Võib-olla oli see terrorist ise või keegi, kellel oli teavet tema asukoha kohta. Igal juhul ei saanud me tal lasta minema pääseda. Ainukesed, kellel oli võimalik teda jälitama asuda, olime mina ja demineerija. Sööstsime põgenikule järele, mööda kitsast kõrvaltänavat, ümber mitme maja ja tagasi piki teist pimedat kõrvaltänavat, mis jooksis paralleelselt tänavaga, kuhu olid pargitud meie Humveed. Lõpuks saime ta kätte. See oli keskealine Iraagi mees, seljas tavapärane araablaste rüü dishdasha. Nagu väljaõppel treenitud, surusime ta kiiresti vastu maad ning võtsime ta käed kontrolli alla. Relva ta ei kandnud, kuid tal võis olla taskus granaat või – mis veelgi hullem – rüü alla võis olla peidetud pommivöö. Inimene, kellel oli kokkupuude nii kõrge kaliibriga terroristiga, võis vabalt sedasorti tapariistu omada. Meil polnud mingit alust teisiti arvata. Kindluse mõttes
