see ei ole nii! Jutt käib ainult rahast – ja sümptomite kontrolli all hoidmisest. Enamik ravimeid üksnes maskeerib sümptomeid, ei tegele haiguse algpõhjuste väljajuurimisega ning tekitab selle asemel uusi haigusi ja hädasid, mille vastu on vaja võtta juba muud rohtu. Ravimifirmad teavad seda, kuid varjavad teie eest.
Kurb on lugeda, kui Wall Street Journal teatab, et üle veerandi Ameerika lastest ja noorukitest võtab tänapäeval pidevalt mõnda retseptiravimit, kusjuures 7% nendest tarvitab kahte või enamat ravimit. Gripivaktsiine ja depressiooniravimeid kirjutatakse välja lapseootel naistele, kuigi on teada, et need on lootele kahjulikud ja põhjustavad lapsel hilisemas elus kroonilisi haigusi. Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) andmetel tarvitab pool ameeriklastest pidevalt retseptiravimeid, ligikaudu üks kolmandik võtab iga päev kahte või enamat retseptiravimit ning üle 10% ameeriklastest kasutab sageli korraga viit või enamat rohtu. Sellist statistikat arvesse võttes ei ole sugugi üllatav, kui Ameerika arstide ühenduse ajakiri Journal of The American Medical Association teatab, et ravimite surmavad kõrvaltoimed on tänapäeval Ameerika Ühendriikides peamine surmapõhjus.
Riikliku kontrolli, ametliku meditsiini ja ravimifirmade vahelise pahasti lõhnava suhte on avalikkuse ette toonud ei keegi muu kui Harvardi ülikooli meditsiinikooli arst dr Marcia Angell, kes oli varem maailma ühe prestiižikaima meditsiiniajakirja New England Journal of Medicine peatoimetaja. Dr Angell kritiseerib avameelselt praegust Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemi ja ravimitööstust oma raamatus „The Truth About the Drug Companies: How They Deceive Us and What to Do About It“ („Tõde ravimifirmade kohta: kuidas nad meid petavad ja mida selle vastu ette võtta“) ning suurepärases artiklis, mis ilmus ajakirjas New York Review of Books pealkirjaga „Drug Companies & Doctors: A Story of Corruption” („Ravimifirmad ja arstid – korruptsiooni lugu“). Paljastades rahalis-korruptiivseid sidemeid praeguste Ameerika Ühendriikide tervishoius valitsevate tavade ja ravimifirmade toel toimuvate teadusuuringute vahel, kirjutas ta järgmist:
Keegi ei tea täpset summat, mille ravimifirmad maksavad arstidele, kuid Ameerika Ühendriikide üheksa suurima ravimifirma aastaaruannete põhjal hindan, et see summa ulatub ainuüksi Ameerika Ühendriikides kümnetesse miljarditesse dollaritesse aastas. Selliste vahenditega on ravimitööstus saavutanud väga ulatusliku kontrolli selle üle, kuidas arstid hindavad ja kasutavad ravimitööstuse tooteid. Ravimitööstuse laialdased sidemed arstidega, eelkõige prestiižsete meditsiinikoolide juhtivate õppejõududega, mõjutavad teadusuuringute tulemusi, ravitavasid ja isegi arusaama sellest, mida pidada haiguseks.“
Peavoolumeditsiin ja -meedia, mida kontrollivad FDA ja tema ravimifirmadest „kliendid“, on teinud kõik, mis nende võimuses, et C-vitamiini ja muid looduslikke ning taskukohaseid eneseravi-vahendeid ei hakataks kasutama esimese abinõuna iga tervisehäda puhul, mis meid võib tabada.
Miks nad seda teevad?
Sest toidulisandeid ei saa patenteerida ja sellepärast ei kõlba need erinevalt ravimitest triljonite dollarite teenimiseks intellektuaalomandiõiguse kaudu. See ei tähenda aga, et nad pidevalt ei püüaks leida võimalust omandada kontrolli meie ravivalikute üle; selle nimel tehakse propagandat, levitatakse valeinfot ja võetakse vastu kavalaid seadusi, kõik muidugi „rahva ohutuse“ nimel. Juulis 2011 esitasid FDA ja senaator Dick Durbin (demokraat) järjekordse seaduseelnõu – 2011. aasta toidulisandite märgistamise seadus (S.1310) –, mis on välja mõeldud kindla eesmärgiga lämmatada toidulisanditootjaid naeruväärsete ja ülearuste märgistus- ja hoiatamisnõuetega.
Nad ei taha, et avalikkus saaks teada, milline uskumatult tugev ravitoime on C-vitamiini suurtel annustel (kui suu kaudu võetakse iga päev sisse 4–20 ja enamgi grammi ning veenisiseselt manustatakse vajaduse korral 30–200 ja enamgi grammi päevas); selliste annuste puhul aitaks C-vitamiin inimkonnal võidelda kõige raskemate krooniliste ja ägedate terviseprobleemidega.
Me peame kõik õppima, kuidas tulla toime lõputute terviseprobleemidega väiksematest õnnetustest antibiootikumide suhtes resistentsete nakkushaigusteni, mis tapavad Ameerika Ühendriikides igal aastal üle 100 000 inimese. Me peame olema täielikult informeeritud kõikidest võimalustest ja võitlema süsteemi vastu, mis püüab võtta meilt võõrandamatut õigust valida looduslikke ravivahendeid tavameditsiini ettekirjutuste asemel.
Dr Levy näitab meile, kuidas päästa elusid. Me vajame rohkem selliseid võitlejaid, nagu on tema ja Ralph Fucetola, JD, kes on saanud tuntuks „vitamiiniadvokaadina“ ning keda on korduvalt esile tõstetud selle tähtsa rolli eest, mida ta mängis 1995. aasta DHEA kohtuasjades, esindades Life Extension Foundationit (Elu Pikendamise Fond), samuti hiilgav põhiseadusetundja Jonathan Emord, kes on föderaalkohtus võitnud FDA-d seni kokku kaheksal korral, kaitstes Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 1. parandust ja kodanike õigust saada alternatiivset ja eksperimentaalset ravi. Paljud „alternatiivsed“ raviviisid võivad tarbijate nõudmisel muutuda peavoolumeditsiini osaks – seda siis, kui inimesed saavad teada rohketest muudest elu päästmise võimalustest, mis on tegelikult olemas.
Oma uusimale ja väga teretulnud raamatule on dr Thomas Levy valinud täpse ja põhjendatud pealkirja „Esmane rohi kõikide hädade vastu“. Me elame väga keerulisel ajal paljudest mürkidest rikutud planeedil, mida tabavad olulised magnetilised ja atmosfäärimuutused – need annavad oma panuse sellesse krooniliste degeneratiivsete haiguste epideemiasse, mida tänapäeval näeme vohamas kõikjal enda ümber, alates südamehaigustest, vähist, rasvumisest, suhkurtõvest jne. On vaja temasugust eksperti ja tõeliselt motiveeritud propagandisti, et teavitada avalikkust kõikidest nendest hämmastavalt tõhusatest, peaaegu mittetoksilistest raviviisidest, mida liigagi sageli kasutatakse Ameerikas alles pärast seda, kui ükski tunnustatud raviviis ei ole aidanud.
Minu arvates ei ole üldse küsimust, kas C-vitamiin on tõesti kõige universaalsem ravim, mida tänapäeval teame. Iga tervisehäda on paremini ravitav ja paranemine täielikum, kui patsiendid saavad vajalikus annuses C-vitamiini.
Me vajame meditsiini revolutsiooni ja dr Thomas E. Levy on kahtlemata üks olulisimaid teenäitajaid, kes aitab meid juhtida tõelise tervise ja pika eluea poole.
Thomas E. Levy „Curing the Incurable: Vitamin C, Infectious Diseases and Toxins“ 2002, MedFox Publishing. Võib-olla pigem arstide jaoks ettenähtud raamat, millest aga igaüks võib saada täiendavat teavet C-vitamiini väga mitmekülgse ravitoime ja ka kasutamise kohta (tlk).
Ameerika Ühendriikides (tlk).
/* Script */
Sissejuhatus
Ma tundsin aukartust, kui juhtusin pealt nägema sündmust, mis muutis alatiseks suuna, mille olin elus valinud, ja viisi, kuidas ravida patsiente. Sel päeval nägin, kuidas ühel väga raskes seisundis hulgiskleroosipatsiendil toimus kiire ja hämmastav kliinilise seisundi paranemine, mida lihtsalt ei peetud võimalikuks. Olen kindel, et kui ma poleks seda näinud oma silmaga, siis oleksin öelnud: „See on võimatu!“ Kuigi olin tähele pannud paljusid muidki samalaadseid, ehkki mitte nii vapustavaid tervenemisi, oli selle patsiendi seisundi paranemine nii hämmastav ja toimus nii kiiresti, et see muutis täielikult minu arusaamu füsioloogiast, haigustest ja nende ravimisest.
See juhtus 1993. aasta suvel Colorado Springsis. Kuni selle ajani olin täielikult pühendunud oma erapraksisele. Kardioloogia oli minu valitud eriala juba meditsiiniõpingute esimesel kursusel – enamikul minu kursusekaaslastest ei olnud sel ajal nii kindlat sihti ja otsustavust. Juba noorukina tahtsin saada arstiks. Kõigil ülejäänud õpinguaastatel ja peaaegu kogu erapraksise vältel olin väga õnnelik selle üle, mida tegin. Tundsin, et toon oma patsientide ellu väga suuri positiivseid muutusi.
1992.
