üles.
Tänu võluritele jumestustoas ja kaadrile, mis jäädvustab mind vaid rindkerest ülaltpoolt, näen ma välja, nagu oleksin äsja punaselt vaibalt maha astunud. Pole näha haaknõela, mis minu seelikut koos hoiab, kulumisjälgi jalanõudel, mida neli korda tallutatud on, ega vana kohviplekki pluusil, millelt on endiselt puudu kaks alumist nööpi, kuna ma ei suuda võtta end käsile, et otsida läbi vannitoa kraanikausi all olev pungil täis nööbikott.
Võtsin välja oma telefoni, et teha veel viimane Twitteri säuts.
Olen otse-eetris koos Sheriga! Jutuks tuleb Samroni juhtum: 14-aastane, kes tulistas oma venda. Lülituge lainele! #HLN
Ma olen osalenud uudistes nüüdseks juba kuus kuud. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole see tasuv tööots. Seetõttu tegelevad sellega vaid meeleheitel noored või siis juba edukaks saanud natuurid, kel on aega siduda end selliste asjadega lihtsalt lõbu pärast, sest päris töö tegemise eest maksavad nad noortele ja näljastele. See on tõeline nõmedus ja kui see olnuks minu teha, oleksin ma öelnud no gracias, kui üks Sheri produtsentidest esimest korda ühendust võttis. Kuid Michelle trügis end vahele ja ütles: „Ta tuleb suurima heameelega!”
Ma olin tige. „Mul ei ole selle jama jaoks aega, Michy.”
Ta sisistas mulle: „Oled sa hulluks läinud? Selle „jama” abil ongi võimalik saada selliseid juhtumeid, mis meid viimaks haljale oksale viivad. Sa ei saa lubada endale mitte minna.”
Seni on see toonud mulle vaid paar roolijoodiku juhtumit ja palju sooviavaldusi tasuta töö tegemiseks. Kuid see on mõnes mõttes ka lõbus. Limusiin võtab mu peale, juuksurid ja jumestajad muudavad mind vapustavaks ning mul on võimalus tümitada teisi juriste, kartmata, et kohtunik mu kinni paneb. Kuidas saaks see kõik küll valesti minna?
Kuid niikaua, kuni see mulle kuldmune veel ei too, olen piiranud oma külastusi vaid ühe või kahe saateni nädalas. Paljud saadet külastavad juristid loodavad saada oma saate. Ma pean tunnistama, et mõtlen sellele aeg-ajalt isegi. Oleks tore, kui ei peaks muretsema selle pärast, kas suudan oma antiikset Mercedest Beulah’d ära toita. Lisaks sellele, et tagumine aken enam lõpuni kinni ei käi ja et autol on parempoolsel tagumisel poritiival kole mõlk (mis ilmus juhuslikult välja selsamal päeval, mil üks minu klient mõrvas süüdi mõisteti ja tema tüdruksõber mind tappa ähvardas), on see ka tõeline kütuseneelaja.
Lisaks oleks see tõeline isiklik saavutus, kui ma suudaksin elada sama hästi kui minu ema, ilma et mul tarvitseks igal ööl uue rikka vanamehe alla pugeda. Aga ma armastan oma tööd. Ma usun oma töösse. Kaitsetute eest seismise pärast ma õigusteadust õppima läksingi.
Seega jätkan oma tegevust, lootes ühel päeval õndsusesse jõuda. Mõni kuu tagasi koos minuga ühes saates osalenud psühhiaater ütles, et tegelik põhjus, miks ma televisioonis üles astun, seisneb minu vajaduses tõestada end „kellenagi”. Arvatavasti oma vanematele. Ma ütlesin talle, et pole kunagi oma isa tundnud ja ainus asi, mis paneks minu ema minust „kellenagi” mõtlema, oleks abiellumine mõne rikka „kellegagi”. Seejärel ütlesin, et minu nägemust mööda osaleb tema nendes saadetes, kuna on ennast üle hindav tossike, kes sai tõenäoliselt oma kraadi interneti „ülikoolist” Belize’is. Ma ei tahtnud seda nõnda välja paisata. Mitte et selle ennasttäis üleoleva oina mahategemine meeldiv poleks olnud, kuid ma oletasin, et sellega on minu lühikesed sõnavõtud televisioonis lõppenud. Mis näitab ühtlasi, kui kogenematu ma olen. Produtsendid registreerisid mu sealsamas kolme järgmisse saatesse.
Kui olin oma säutsuga ühele poole saamas, kuulsin kuularist helimees Dane’i häält. „Loe, palun, kümneni, Samantha.”
„Ikka.” Lugesin kümneni ja kerisin samal ajal oma Twitteri voogu.
Näita neile, Samantha! #ükskõvajurist
Ma jumaldan sind, Samantha! #ükskuumjurist
Sa oled mõtetu lits. #SamanthaBrinkmanonhoor
Säutsusin esimesele kahele tagasi ja vastasin viimasele:
Sa oled mõttetu lits.
Kuulsin taas Dane’i oma kõrvas. „Nii, Samantha, oled kümne pärast eetris. Pea püsti.”
Täna õhtul jutuks tulev juhtum oli lihtne. Neljateistaastane Linette Samron, kellel sai villand oma kiusavast vanemast vennast Ryanist, „laenas” oma isa 9-kaliibrilise relva ja lasi kolm korda venna pihta. Kui see olnuks mina või keegi meist, oleksime surnud. Ryan on aga „stabiliseerunud seisundis” ja puhkab õdusalt.
Seda nimetatakse pahade seaduseks. Pahad jalutavad minema, augulised nagu sõelapõhi, ja head langevad siruli maha juba esimesest juhuslikust hoobist pähe.
Sheri, üks minu lemmiksaatejuhte, keda ma jumaldan tema karmi ja vaimuka hoiaku tõttu, pöördus minu poole esimesena. „Samantha Brinkman, te olete kaitseadvokaat ja meie asjatundja. Linette’i advokaadid väidavad, et tegemist oli õnnetusega. Mida teie nende strateegiast arvate?”
„Ma arvan, et Linette’i võimalused oleksid paremad ka siis, kui ta endale Justin Bieberi advokaadiks palkaks. Kolm lasku? Õnnetus? Vaadake, ta võidab küll populaarsuses, kuid mitte seadustes. Tegemist on Taaveti ja Koljati looga. Neil on hulganisti tõendeid selle kohta, et Ryan on varem oma õde peksnud. Tüdrukul tuleks panna kõik mängu, et apelleerida enesekaitsele...”
Barry astus vahele. „Ole nüüd, Samantha. Enesekaitsejuttu ei ostaks keegi. Tüdruk läks relva järele ja otsis seejärel venna üles...”
„Ja mis siis? Kui vandekohus kuuleb kõikide nende peksmiste kohta, saadab ta nii seadused kui ka poisi pikalt. Tüdruk jalutab minema. Kui vandekohus kuuleb hunnikute viisi jura päästikutest ja ohutushäiretest, saadab ta tüdruku pikalt.”
Sheri lülitus vestlusesse. „Nii et, Samantha, te panustate pigem emotsionaalsele otsusele, kas on nii?”
„Sheri, millal me seda pole teinud?”
Sheri pöördus Barry poole. „Kas te nõustute sellega?”
Barry naeratas. „Ma ei vaidle sellele vastu. Küsimus on ainult selles, kuidas asja käsitleda. Kuid Samanthal on õigus: mida rohkem vandekohus peksmiste kohta kuuleb, seda kasulikum on see tüdrukule.”
Ja seda nad tänu meile just ka kuulsid.
Kui minu viimane lõik purki oli saadud, läksin jumestustuppa Barryt otsima. Olime kokku leppinud, et teeme produtsentidega pärast saadet mõned joogid. Televiisorist näidati lõike Chloe’i kõige hilisematest jutusaates esinemistest. Pealelugev hääl rääkis rasketest aegadest, mida Chloe läbi pidi elama, enne kui sai tööotsa saates „Dark Corners”.
Ta oli lapstäht, kuid pärast seda, kui tema saate tegemine lõpetati, hakkas elu kulgema allakäiguspiraali mööda, päädides ühel hetkel nõela otsas. Enne rolli saamist saates „Dark Corners” astus ta televisioonis üles vaid seoses kohtutes käimisega narkootikumidega vahelejäämise tõttu. See muutis tema mõrva veelgi südantlõhestavamaks. Noogutasin ekraani suunas.
„Ta suples ikka korraliku pasa sees hulk aega, eks ole?”
Barry noogutas näolt jumestust maha pühkides. „Üks tema advokaatidest on pokkerisemu. Ta andis mõista, et Chloe oli kindla peale üledoosi rada pidi minemas, kui Paige ta enda juurde võttis. Ta ütles, et Paige
