21 õppetundi 21. sajandiks. Yuval Noah Harari
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу 21 õppetundi 21. sajandiks - Yuval Noah Harari страница 8
Näiteks ei ole paljud autojuhid kursis pidevalt muutuvate liikluseeskirjadega, mistõttu neid sageli ka rikutakse. Kuna iga sõiduk kujutab endast sõltumatut üksust, siis kahe sõiduki samaaegsel jõudmisel samale ristmikule võivad nende juhid teineteise kavatsustest valesti aru saada ja see võib viia kokkupõrkeni. Isejuhtivaid autosid on seevastu võimalik omavahel ühendada. Kui kaks sellist sõidukit samal ajal ristmikule jõuavad, ei ole tegu kahe eraldiseisva üksusega – mõlemad on osa ühestainsast algoritmist. Teineteise vääritimõistmise ja kokkupõrgete võimalus on seega tunduvalt väiksem. Ja kui transpordiministeerium otsustab mingisugust liikluseeskirja muuta, saab isejuhtivate autode infosüsteemi kerge vaevaga samal ajal uuendada ning kui nende programmis pole mingit viga, siis järgivad need seda uut seadust täht-tähelt.21
Nii on ka olukorras, kus Maailma Tervishoiuorganisatsioon tuvastab uue haiguse või mõni labor töötab välja uue ravimi, peaaegu võimatu teavitada nendest arengutest kõiki arste üle kogu maailma. Seevastu olukorras, kus teil on kümme miljardit tehisintellektipõhist arsti, kellest igaüks jälgib ühe inimese tervist, on teil ometi võimalik kõiki neid murdosa sekundi vältel uuendada, ning need kõik suhtlevad omavahel ja vahetavad infot uue haiguse või ravimi kohta. Need ühendatavuse ja ajakohastatavuse võimalikud eelised on nii kaalukad, et teatud elualadel oleks mõttekas asendada kõik inimesed arvutitega ka siis, kui üksikult võttes saab mõni inimene vastava tööga endiselt paremini hakkama kui masinad.
Te võite vastu vaielda ja öelda, et üksikisikutelt arvutivõrgule ümberlülitumisega kaotame individuaalsusest tulenevad eelised. Näiteks kui üks inimesest arst langetab vale otsuse, ei tapa ta sellega kõiki patsiente kogu maailmas ega takista kõigi uute ravimite väljatöötamist. Kui aga kõik arstid kujutaksid tõepoolest vaid ühtainust süsteemi ja see teeks vea, oleksid sellel saatuslikud tagajärjed. Tegelikkuses suudab integreeritud arvutisüsteem suurendada ühendatavuse eeliseid ilma individuaalsuse eeliseid kõrvaldamata. Ühes ja samas võrgus saab käitada paljusid alternatiivseid algoritme. See tähendab, et näiteks eraldatud džunglikülas elav patsient ei ole nutitelefoni abil ühenduses üksnes ühe ainuisikuliselt otsuseid langetava arsti, vaid saja erineva tehisintellektipõhise arstiga, kelle suhtelist tulemuslikkust pidevalt võrreldakse. Teile ei meeldi, mida IBMi arst teile ütles? Olge mureta. Isegi Kilimanjaro nõlval kõlkudes võite teise arvamuse saamiseks kerge vaevaga Baidu arstiga ühendust võtta.
Sellisest arengust oleks inimkonnale üüratu kasu. Tehisintellekt-arstid suudavad pakkuda palju paremaid ja odavamaid tervishoiuteenuseid miljarditele inimestele, sealhulgas eelkõige neile, kellel praegu puudub neile teenustele igasugune ligipääs. Tänu õppivatele algoritmidele ja biomeetrilistele sensoritele saaks vaene külaelanik mõnes arenguriigis oma nutitelefoni vahendusel palju paremat tervishoiuteenust kui praegu maailma rikkaim inimene kõige kõrgetasemelisemas linnahaiglas.22
Sama moodi võiksid isejuhtivad autod pakkuda inimestele senisest märgatavalt paremat transporditeenust ja vähendada liiklusõnnetustest tingitud surmajuhtumite arvu. Praegu sureb liiklusõnnetuste tõttu ligemale 1,25 miljonit inimest aastas (kaks korda rohkem, kui sureb inimesi sõdade, kuritegevuse ja terrorismi tõttu kokku).23 Üle 90 protsendi juhtudest on nende õnnetuste põhjus inimlik eksimus: alkoholijoobes rooli taha istumine, sõidu ajal sõnumite saatmine, rooli taga magama jäämine, teel toimuvale keskendumise asemel mõttesse vajumine. Ameerika Ühendriikide riikliku maanteede liiklusohutuse ameti (NHTSA) andmetel olid 2012. aastal riigis aset leidnud surmaga lõppenud õnnetustest 31 protsenti seotud alkoholi kuritarvitamisega, 30 protsenti kiiruseületamisega ja 21 protsenti tähelepanu kaotanud juhtidega.24 Isejuhtivad autod ei tee kunagi midagi sellist. Kuigi neilgi on oma probleemid ja piirangud ning kõiki õnnetusi ei saa vältida, eeldatakse, et kõigi inimjuhtide asendamine arvutitega peaks vähendama surma ning vigastustega lõppevaid liiklusõnnetusi umbes 90 protsenti.25 Teisisõnu aitab üleminek isejuhtivatele autodele säästa umbes miljon inimelu aastas.
Seega oleks hullumeelsus tõkestada automatiseerimist valdkondades nagu transport ja tervishoid üksnes inimeste töökohtade kaitsmiseks. Sest lõppude lõpuks peaksime kaitsma inimesi, mitte töökohti. Tööta jäänud autojuhid ja arstid peavad lihtsalt uue tegevusala leidma.
Mozart masinas
Vähemalt lähitulevikus pole kuigi tõenäoline, et tehisintellekt ja robootika mõne majandusharu täielikult ära kaotaksid. Automatiseerimine puudutab töökohti, kus tuleb teha kitsasse vahemikku jäävaid rutiinseid liigutusi. Kuid palju raskem on inimesi masinatega asendada vähem rutiinsetes ametites, mis nõuavad paljude oskuste samal ajal rakendamist ja ettearvamatutes olukordades hakkamasaamise oskust. Võtkem näiteks tervishoid. Paljud arstid keskenduvad peaaegu eranditult informatsiooni töötlemisele: nad koguvad meditsiinilisi andmeid, analüüsivad neid ja sõnastavad diagnoosi. Meditsiiniõdedel on lisaks vaja häid motoorseid ja emotsionaalseid oskusi, et valusat süsti teha, sidet vahetada või vägivaldset patsienti ohjeldada. Seega on tõenäoline, et ka siis, kui meil on nutitelefonis olemas tehisintellektist perearst, kulub veel aastakümneid enne, kui meil on usaldusväärne õendusrobot.26 Inimjõul toimiv tervishoid – haigete, laste ja vanurite eest hoolitsemine – jääb arvatavasti veel kauaks inimestest töötajate kantsiks. Kusjuures olukorras, kus inimesed elavad kauem ja neil on üha vähem lapsi, on just eakate hoolekanne tõenäoliselt üks kõige kiiremini arenev sektor inimtööjõu turul.
Hoolekande kõrval on teine ja eriti keeruline takistus automatiseerimise teel loovus. Muusika müümiseks pole meil inimesi enam vaja ja me võime muusikat otse iTunes’i veebipoest alla laadida, kuid heliloojad, muusikud ning DJd on endiselt lihast ja luust. Nende loomevõime ei anna meile üksnes täiesti uut muusikat, vaid aitab meil ka olemasolevate peadpööritavate võimaluste vahel valida.
Sellest hoolimata ei ole tulevikku vaadates ükski amet automatiseerimise eest täielikult kaitstud. See puudutab ka kunstnikke. Nüüdisaegses maailmas seostatakse kunsti tavaliselt inimlike tunnetega. Kaldume arvama, et kunstnikud suunavad taiesesse sisemist psühholoogilist jõudu ja kunsti eesmärk on aidata meil oma tunnetega ühendust saada või meis mõni uus tunne esile tuua. Niisiis kipume kunstiteoste hindamisel lähtuma nende tundmuslikust mõjust publikule. Kuid kui kunsti sisu määravad inimeste tunded, siis mis saab, kui välised algoritmid kunagi suudavad inimeste tundeid mõista ja neid paremini ära kasutada kui Shakespeare, Frida Kahlo või Beyoncé?
Lõppude lõpuks pole emotsioonid ju müstiline nähtus, vaid biokeemilise protsessi tulemus. Seega võib juhtuda, et juba mõne aja pärast võib masinõppe algoritm analüüsida teie kehal ja kehas paiknevate sensorite edastatavaid biomeetrilisi andmeid, teha kindlaks teie isiksuse tüübi ja meeleolude kõikumise ning arvutada välja kindla muusikapala või koguni helistiku võimaliku tundmusliku mõju teile.27
Kõigist kunstivormidest on just muusika suurandmete analüüsiks kõige vastuvõtlikum, sest nii selle sisendeid kui ka väljundeid on võimalik matemaatiliselt täpselt kirjeldada. Selle sisendiks on helilainete matemaatilised mustrid ja väljundiks närvivõrgus tekkivad elektrokeemilised mustrid. Mõnekümne aastaga võib algoritm, mis töötab läbi miljonid muusikalised kogemused, õppida ennustama, kuidas kindel sisend annab kindla väljundi.28
Oletagem, et teil oli elukaaslasega just kohutav tüli. Teie helisüsteemi eest vastutav algoritm märkab kohe sisemist tundetulva ning tuginedes infole teie isiksuse ja üldise inimpsühholoogia kohta, mängib see lugusid, mis resoneerivad teie sünge meeleolu ning hingevaluga. Need lood ei pruugi teiste inimeste puhul töötada, kuid sobivad teie isiksuse tüübile justkui valatult. Olles teil aidanud teie sees pakitseva kurbusega ühendust saada, mängib algoritm seejärel seda üht lugu, mis suudab ainsana kogu maailmas teil tuju tõsta