loetelu ja küsi, mis nende arvates sind kõige enam mõjutanud on.
Kasuta ülevaate saamiseks näiteks mullidiagrammi. Märgi üles kõik hiljuti aset leidnud elusündmused, mis ühe või teise teemaga seonduvad. Igas peatükis tuleme jälle selle kaardistamise juurde tagasi, et saaksid oma ülevaadet täiustada.
Oluline on eristada depressiooni tavapärastest teismeea tõusudest ja mõõnadest – just selle teemaga jätkamegi järgmises peatükis.
KOKKUVÕTE
• NIT ei keskendu indiviidile, vaid tegeleb inimestevaheliste suhetega.
• NIT aitab sul lahti harutada depressiooni sasipuntra ja mõista inimsuhetes toimuvat – olgu tegu siis kas lühiajaliste või pikemate, lähedaste või mitte nii lähedaste suhetega. Leides oma suhteprobleemidele lahenduse, vabaned depressioonist ning parandad ühtlasi oma suhete kvaliteeti.
• NIT keskendub neljale interpersonaalsele teemale: muutus, konflikt, kaotus ja isolatsioon.
2. PEATÜKK
DEPRESSIOONI OLEMUS
• õppides paremini tundma enda depressiooni, saad sa kergemini ennetada sümptomite järjekordset avaldumist ja kaasa aidata enda paranemisele;
• kuidas tunnetest rääkimine ja edusammude jagamine teistega ning tagasilöökide korral toetuse otsimine aitab suurendada sinu tervenemise šansse;
• kuidas need suhtlemisoskused, mida nüüd omandama hakkad, kaitsevad sind depressiooni vastu terve ülejäänud elu.
• Abi leiad ka veebilehelt: www.mycamhschoices.org
• vaadata kolme filmi, kus noored inimesed kirjeldavad oma kogemusi koos depressiooniga elamisest ning sellest tervenemist;
• värvida ära need sümptomid, mis kirjeldavad sinu depressiooni ning mõelda, milliste asjade üle oma NITi-meeskonnaga nõu pidada;
• uurida seda, kuidas end aidata ja abi leida;
• kanda oma depressioonisümptomid mullidiagrammile.
Siin elus pole midagi karta vaja, vaid üksnes mõista. Mida rohkem me mõistame, seda vähem me kardame.
MARIE CURIE, NOBELI FÜÜSIKAPREEMIA LAUREAAT
MIS ON DEPRESSIOON?
Aeg-ajalt on meil kõigil halb tuju või kogeme masendust ja see on täiesti normaalne – näiteks kui su jalgpallimeeskond kaotas, keegi valmistas sulle pettumuse või juhtus midagi muud. Kirjeldame neid tundeid erinevate sõnadega: kurb, õnnetu, sisemiselt tühi, tüdinud, ärritunud, ja mõnikord ütleme ka, et oleme depressioonis. Mistahes depressiivne meelolu on tavaliselt ebameeldiv, kuid enamasti ei kesta see väga kaua. Niipea, kui olukord muutub, muutub ka su meelolu ning peagi tunned end juba teistmoodi. Enamikul juhtudel ei sega see meeleseisund su toimetusi ja sa saad ikka kooli minna, sõpradega kohtuda ning teha kõiki neid asju, mida tavaliselt teed. Mõnikord on kehv enesetunne igapäevane asi.
Kuid võib ka juhtuda, et need tunded osutuvad tõsisemaks ja sa ei toibugi tundide või päevade pärast. See halb tuju ja ärritus ei taha kuidagi lahtuda ning on mitu korda intensiivsem kui suhteliselt kiiresti mööduv kurbus. Sellisest halvast meeleolust, mis jääb kestma ka siis, kui olukord ise on juba ammu muutunud, on palju raskem vabaneda. Kui halb tuju ja ärritus ei taha ka mõne päeva pärast lahtuda, siis võib see viidata asjaolule, et su elu mõjutab siiski mõni tõsisem probleem. Märkad äkki, et ka kõik muu su elus on hakanud muutuma. Sa ei ole enam oma sõpradega kohtumisest huvitatud ja sul võib olla raskusi uinumisega. Mida kauem see masendunud meeleolu kestab, seda tõenäolisem, et hakkavad tekkima ka muud probleemid.
Leticia
Leticia on neljateistkümneaastane ja elab koos oma ema ning seitsmeaastase väikevenna Omariga. Väikevend vajab väga palju tähelepanu, kuna tal on keskendumisraskused. Leticia tunneb end süüdlasena, kui ta venna peale ärritub, ja tal on raske meeles pidada, et vend ise ei saa sinna midagi parata. Leticia on harjunud sellega, et väikevend saab emalt rohkem tähelepanu. Oli aeg, kui ta sai isa peale loota, et tema korvab selle puudujäägi. Kuid juba kuus aastat ei ela isa enam nendega koos. Aasta pärast venna sündi, siis kui Leticia oli kaheksa-aastane, kolis isa ära. Kuue kuu eest said ta isa ja tema uus naine beebi ja seetõttu näeb Leticia teda veelgi vähem. Ta tunneb end väga üksildasena ja hirmununa, kuid ei mõista selle põhjust. Ta nutab sageli ja on enamuse ajast ärritunud. Kõik ärritab teda. Talle ei meeldi kodust väljas käia ja ta veedab palju aega enda magamistoas – kui võimalik, jääkski ta sinna. See omakorda põhjustab tülisid emaga, sest Leticia ei taha kooli minna, aga ema sunnib teda, ja see ärritab Leticiat veelgi enam. Isegi sõpradega väljas käimise asemel eelistab Leticia kodus istuda, samas aga muretseb, et sõbrad võivad vihastada ning seetõttu ei vasta ta enam nende sõnumitele. Lihtsam on neid ignoreerida, kui hakata neile seda kõike selgitama. Ta pole juba nädalaid korralikult magada saanud, kuigi on terve päeva väga väsinud. Ta ei suuda ka koolitööd teha, ta on õppimisele keskendumiseks liiga väsinud. See kõlab vastuoluliselt, et kuigi päeval on ta nii väsinud, et võiks iga hetk uinuda, siis öösel ei maga ta ikkagi silmatäitki. Selle asemel vaatab ta pilte, mida isa on oma uuest perest postitanud, mis omakorda teeb ta enesetunde veelgi halvemaks, kuna ta kardab, et isa ei taha teda enam näha.
Teismeikka jõudmine võib kogu sinu maailma segi paisata ja depressioon muudab kõik veelgi segasemaks ning raskemaks. Depressioonis olemine on veelgi ebameeldivam, kui inimesed su ümber ei oska sind aidata või ei tea, mida öelda. Sarnaselt sinuga ei oska ka nemad selle olukorraga toime tulla. Kunagi varem ei ole suhted ja sind ümbritsev maailm tundunud nii keerukad ja mõned inimesed arvavad, et kõik need teismeliste tavapärased kiired muutused põhjustavadki depressiooni.
Paistab, et ka Leticia kannatab selle tõttu. Ta on pidanud toime tulema vanemate lahutusega kaasnevate muutustega ja nüüd peab ta õppima kuuluma kahte erinevasse perekonda. Veelgi raskemaks teeb asja see, et kõik need muutused on toimunud sellisel ajal, kui ta enda keha läbib suuri muutusi ja seetõttu on ta kõigi asjade suhtes veelgi tundlikum ning ta pea kubiseb erinevatest mõtetest, ideedest ja muredest. Ta ei teagi täpselt, kes ta on ja kuhu ta parajasti kuulub. Varem toetus ta oma isale, aga tema on nüüd eemal. Just nüüd vajaks ta kõige enam ema abi, aga emal pole kunagi aega. Leticia pole kellelegi rääkinud oma tunnetest ja seepärast ei oska keegi ka teda rahustada või aidata ning ta on väsinud kõigega üksinda toime tulemast.
Just sellises olukorras puhkebki depressioon õide. Siinkohal tulebki sulle appi interpersonaalne teraapia.
On võimalik, et probleemide kuhjudes muutub masendus depressiooniks – sellele viitavad näiteks liigne magamine, isupuudus, keskendumisraskused ja üldine rõõmutus. Tegemist on levinud haigusega, mis reeglina
