sinu igapäevast toimetulekut,
• sinu enesehinnangut ja teiste inimestega suhtlemist,
• mõtteselgust,
• energiataset,
• ja seda, kui lootusrikkalt või lootusetult end tunned.
Juhul, kui avastad, et oledki depressioonis, on oluline rääkida sellest oma NITi-meeskonna liikmega või siis mõne professionaaliga nagu terapeut või perearst, kes on saanud vastava koolituse ning oskab sind aidata. Depressiooni on võimalik leevendada mitmel eri moel. Sellest raamatust leiad küll abi, kuid oluline on kaasata ka teisi inimesi. Kui oskad inglise keelt, siis ingliskeelselt veebilehelt www.docready.org leiad infot, mille abil saad ennast esimeseks arsti juures käimiseks ette valmistada, aga palu kindlasti abi oma emalt või isalt või hooldajalt, et nad aitaksid sul end ette valmistada, et teaksid, mida öelda, mida küsida.
MIDA ME DEPRESSIOONIST TEAME?
Depressiooni kohta on küllaltki palju informatsiooni ja see aitab sul paremini mõista endaga toimuvat. Selles peatükis käsitlemegi depressiooni lähemalt. Kuid ära muretse – sul pole vaja seda kõike meelde jätta! Enda depressiooni kohta uurimine ei ole eksamiks õppimine. Loe nii palju, kui suudad haarata, ja mõtle, kas need kogemused, millest kirjutan, on ka sulle tuttavad. Kõige mugavam on lugeda ehk üks peatükk korraga, aga võid lugeda ka mitu peatükki järjest ja siis mõne eelneva juurde tagasi pöörduda, kui tahad äkki uuesti eelneva peatüki teemale keskenduda. Võid jätta peatüki ka pooleli, kui soovid juba järgmist lugema hakata – ja hiljem pooleli jäänud peatüki lõpuni lugeda. Erinevates peatükkides teemad osaliselt korduvad, nii et sul on palju võimalusi ennast nendega kurssi viia.
Nii see film kui need, mida eelmises peatükis soovitasin, annavad hea võimaluse arutleda oma meeskonnaga enda enesetunde üle. Eriti vajalik oleks seda filmi vaadata, kui sul on raskusi oma tunnete kirjeldamisega – keegi teine räägib justkui sinu eest ja seejärel on sul kergem rääkida sellest, mis tunne oli sinul kuulata, kuidas keegi teine kirjeldas kõike seda, mida sinagi hetkel läbi elad.
Harjutus 2.1
Vaata mainitud filmi ja palu ka oma meeskonnaliikmetel seda vaadata – kõige parem oleks, kui saaksite seda koos vaadata – ja seejärel arutlege alljärgnevate küsimuste üle.
• Kuivõrd tuttavad olid nende noorte poolt kirjeldatud kogemused sulle?
• Kas oli ka erinevusi? Kas oled kogenud midagi sellist, mida nemad ei maininud?
• Püüa jagada enda kogemusi oma meeskonnaga ja arutlege, kuidas oleks võimalik neil sind aidata.
DEPRESSIOONI SÜMPTOMID
Depressioonile on omased kaks peamist sümptomit – need viitavad, et tegemist on kindlasti depressiooniga – ja veel rida teisi sümptomeid, mis on erinevatel inimestel erinevad ehk et depressioon võib erinevatel inimestel avalduda väga erineval moel. Järgmine tabel kirjeldab depressiooni peamisi sümptomeid.
Depressiooni peamisteks sümptomiteks on:
• tunned valdavalt kurvastust, masendust ja ärritust,
• tunned, et asjad, mis sulle enne rõõmu pakkusid, ei paku seda enam.
Teised levinud probleemid
• Häiritud unetsükkel. Raskused uinumisega, ärkad öösel või varahommikul korduvalt üles ja raske on uuesti uinuda.
• Söögiisu muutused. See võib väljenduda isupuudusena ja võtad tahtmatult kaalust alla, kuid osad inimesed hakkavad just sööma ja kaalus juurde võtma.
• Väsimus. Enamuse ajast oled väsinud ja sul on energiapuudus, isegi kui sa pole midagi eriti teinud.
• Tunned, et oled piiri peal, üles keeratud või vastupidi, oled väga aeglane ja ei suuda midagi ette võtta ega ära teha.
• Keskendumisprobleemid. Oled hajameelne ning sul on raskusi otsustamisega. See võib põhjustada probleeme koolis või teistega suhtlemises.
• Tunned end väärtusetuna või süüdlasena, isegi siis, kui sa pole midagi valesti teinud.
• Mõtled sageli surmast ja suremisest. Mõnikord tekivad peas sellised mõtted, et elu pole elamist väärt või et pole vahet, kui ma enam üles ei ärka. Mõned inimesed võivad hakata isegi plaanima enda vigastamist.
Võib esineda veel teisigi sümptomeid ja osa neist on kirjas harjutuses 2.2.
Nende sümptomite esinemine ei tähenda aga ilmtingimata veel depressiooni. Olulise tähtsusega on ka nende sümptomite kestus ja mõju su elule. On selge, et tegemist on depressiooniga, kui kehtivad järgnevad kirjeldused:
• sa koged kahte põhisümptomit ja kolme või enamat ülalpool kirjeldatud sümptomitest;
• need sümptomid ärritavad sind ja raskendavad igapäevaste toimetuste tegemist – koolitööd, suhteid pere ja sõpradega jms;
• need sümptomid vaevavad sind enamuse ajast ja enamikul päevadest ning need on kestnud vähemalt kaks nädalat;
• need sümptomid ei ole tekkinud rohtude, narkootikumide või alkoholi tarvitamise tõttu või mõne terviseprobleemi kõrvalmõjuna.
Mõnel noorel on vähem, teisel rohkem sümptomeid. Mõnel on üks või kaks eelpool nimetatutest, kuid need on kestnud juba pikemat aega. Juhul, kui vaid mõned üksikud sümptomid kestavad pikema aja jooksul, nimetatakse seda püsivaks depressiivseks häireks. Noored võivad depressiooni puhul kõikuda ka kahe seisundi vahel – kogevad mõnda aega mitmeid erinevaid sümptomeid ja siis pikemat aega üksnes mõnda üksikut sümptomit. Kui inimene pole tundnud ennast juba kahe aasta jooksul või kauem kordagi päris tervena, siis seda seisundit nimetatakse krooniliseks depressiivseks häireks, kuna tervenemist, mis tavaliselt leiab aset mõni kuu pärast sümptomite avaldumist, ei toimu iseenesest. Ei tohiks lihtsalt oodata, et aja jooksul olukord iseenesest paraneb – depressioonis noor inimene vajab mõlemal juhul enesetunde parandamiseks siiski ravi.
Depressioon on keerukas.
• Mõned sümptomid on kõigile arusaadavad ja ilmsed, nagu näiteks kurb ja nutune olek, pidev väsimus või kaalukaotus.
• Mõned sümptomid on varjatumad ja tulevad ilmsiks ainult tagajärgede tõttu, näiteks õpiraskused koolis (keskendumisraskused).
• Mõnesid sümptomeid teab ainult see inimene
