valiv olla, vaadata mööda sellest, et nad pole Dickensit lugenud, nende küünealused on mustad või nad räägivad täis suuga. Mul on olnud üksjagu suhteid ning ühe või kahe puhul ma ausalt uskusin, et neist võib midagi välja tulla. Kuid lõpuks kuulsin ikka ühtesid ja samu vabandusi, et „asi pole sinus, asi on minus”, „ma pole veel valmis paigale jääma…” bla-bla-bla. Kuus kuud hiljem andis Facebook mulle teada, et tüübi suhtestaatus on nüüd „kihlatud”, ja ma tean, et põhjus oli ikkagi minus, ehkki ei tea, mis see võis olla.
Hazard riskis põhjust oletada.
Mul on kogu elu olnud planeeritud. Ma olen seda ise juhtinud. Ma teen tööplaane, panen paika eesmärgid ja vahepunktid, teen nii, et asjad saavad tehtud. Kuid ma olen kolmekümne seitsme aastane ja mu aeg hakkab otsa saama.
Kolmkümmend seitse. Hazardi pehmenenud aju juurdles selle numbri üle. Selle vanusenumbriga naise oleks ta kohe kindlasti vasakule lükanud, ehkki ta ise oli kolmekümne kaheksane. Talle meenus, kuidas ta kunagi pangas töökaaslasele selgitas, et kui lähed supermarketisse puuvilju ostma – mitte et ta ise oleks kunagi puuvilju ostnud või supermarketis käinud –, siis ei vali sa roiskumise äärel olevaid virsikuid. Tema kogemust mööda olid vanemad naised vaid nuhtluseks. Neil olid ootused. Plaanid. Sa teadsid juba ette, et on vaid mõne nädala küsimus, mil sind ootab see vestlus. Sa pidid arutama, kuhu teie suhe kulgeb, nagu istuksite mööda Piccadillyt sõitvas kahekümne teise liini bussis. Ta judistas ennast.
Iga kord, kui mõni sõber postitab Facebooki oma kõhubeebi ultrahelipildi, panen sellele pöidla, helistan talle ja kudrutan, kui hea meel mul tema pärast on, kuid tegelikult tahaksin vaid valju häälega ulguda, et miks see ei võinud minuga juhtuda. Seejärel pean minema Peter Jonesi pudipadipoest midagi ostma, sest pudipadipoes lõngatokkide, heegelnõelte ja mitmesuguste nööpide vahel ei saa keegi stressi tunda, kas pole?
Tokk? Kas selline sõna oli tõesti olemas? Ja pudipadipoed? Kas sellised olid ikka veel olemas? Inimesed ostsid ju ometi kõik asjad Primarkist valmistoodanguna? Ja mis imelik viis stressi maandamiseks. Palju vähem tõhus kui lihtsalt topeltports viina alla kulistada. Oh issand, miks ta pidi praegu viina peale mõtlema hakkama?
Mu bioloogiline kell tiksub nii valjusti, et ei lase mul öösiti magada. Laman ärkvel ja kirun oma hormoone, mis mu tavaliseks naiseks muudavad.
Siin see siis nüüd on. Tegin, nagu Julian tahtis. Loodan, et mul ei tule seda kahetseda.
Aga mis Juliani puutub – noh, tema suhtes on mul plaan olemas.
Otse loomulikult on tal plaan olemas, mõtles Hazard. Ta tundis seda naisetüüpi. Plaan oli tõenäoliselt jaotatud pealkirjastatud lõikudeks.
See naine meenutas talle üht kunagist pruuti, kes ühel mälestusväärsel õhtul tegi talle PowerPointi esitluse nende suhte kohta, võttes läbi kõik tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Ta oli selle loo otsad üsna nutikalt kokku tõmmanud.
Ma tean täpselt, kuidas teda kodust välja ning suhtlema saada. Ma koostasin kuulutuse, et otsin kohalikku kunstnikku, kes võiks kord nädalas kohvikus maalimist õpetada. Panin kuulutuse aknale, nii et nüüd jääb mul vaid oodata, millal ta kohale ilmub. Ja ma jätan selle kaustiku teisel pool tänavat asuvasse veinibaari. Kui sina oled see isik, kes selle sealt üles korjas, siis edasine on juba sinu kätes.
Hazard silmitses oma käsi, mis nägid välja „turvaliste käte” täieliku vastandina. Need värisesid ta viimatisest pattulangemisest saati, mis juhtus kaustiku leidmise päeval ja millest nüüdseks oli möödas kakskümmend neli tundi. Pagan küll. Miks just tema? Lisaks kõigele muule kavatses ta homme siit riigist sääred teha. Teel metroojaama pidi ta Monica kohvikust mööduma. Ta võiks ju korraks kohvikusse sisse astuda, naise üle vaadata ning talle kaustiku tagasi anda, et ta pakuks seda mõnele sobivamale isikule.
Just siis, kui Hazard oli kaustikut sulgemas, märkas ta, et Monica oli järgmisele leheküljele veel midagi kirjutanud.
P.S. Ma kleepisin kaantele puhta kile peale, et kaustik paremini vastu peaks, kuid palun, ärge seda mingil juhul vihma kätte jätke.
Hazard avastas enda mõningaseks üllatuseks, et ta naeratab.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
