aset leidnud veresaun oli Roomas vaimustusega vastu võetud kristluse otseseks tagajärjeks. Šahhi käsul vallandunud tagakiusamine tulenes asjaolust, et Constantinus oli Rooma impeeriumi asemel kristlust propageerima asunud. Keisri üllad avaldused võisid avaldada muljet ja anda inspiratsiooni Afrahati-sugustele meestele, kuid Pärsia valitsejate jaoks kujutasid need tohutut provokatsiooni. Rooma identiteet oli enne Constantinuse usuvahetust olnud täiesti selge. Nüüd aga oli keiser – ja tema järeltulijad – valmis rääkima mitte ainult Rooma ja selle kodanike, vaid juba kõigi kristlaste kaitsmisest. See oli käepärane trump, mida kasutada – eriti kodus, kus selline retoorika oli piiskoppidele ja usklikele meeltmööda. Impeeriumi piiridest väljaspool elavate inimeste jaoks tähendas see aga võimalikku katastroofi, nagu kogesid omal nahal Šapuri ohvrid.
Kuigi Constantinust tuntakse keisrina, kes pani aluse Euroopa ristiusustamisele, ei mainita iroonilisel kombel kunagi, et uue usu vastuvõtmisel oli ka oma hind, et sellega seati tõelisesse ohtu kristluse tulevik idas. Nüüd oli küsimus selles, kas kaugel Aasias kanda kinnitanud Jeesus Kristuse õpetused suudavad jõulise vastasseisu üle elada.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
