„sinule ma ütlen: tõuse püsti, võta oma voodi ja mine koju!“
12. Ja see tõusis silmapilkselt püsti, võttis oma voodi ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik imestasid ja kiitsid Jumalat, öeldes: „Sellist asja pole me veel kunagi näinud.“
1–5. Maja katus moodustas enamasti terrassi, kuhu viis hoone tagaküljelt kitsas trepp. Kuna trügiv rahvahulk ei lasknud halvatu kanderaami ukse kaudu viia, tulid kandjad arukale mõttele ronida katusele, lükata seal paar plaati kõrvale ja lasta halvatu alla otse Jeesuse ette. Nad pidid maja hästi tundma ja olema veendunud, et nende hulljulge temp annab positiivseid tagajärgi. Kandjad uskusid, et Jeesus võib päästa. Mida halvatu asjast arvas, see ei ole selge. Püha Hieronymus kirjutab, et mees oli halvatud kahekordselt, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, nii et ta ise ei olnud enam võimeline Jumala poole pöörduma. Kaaslaste usk aitab halvatut ja Kristuse andestus lubab tal uuesti Jumalaga kohtuda.
Patt lahutab! Patt lahutab inimesi üksteisest ja Jumalast, sellega ka kõigest muust loodust. Ta halvab meie arengut. „Sinu patud on sulle andeks antud“ – see oluline lause, mis võimaldab Jumalaga uut kontakti, on ka pihisakramenti üle võetud.
6–12. Öelda on kerge, teha aga raskem. Paistab selge, et hingehaigused kuuluvad Jumala valdkonda. Jeesuse vastus kirjatundjatele, kes teavad, et ainult Jumal võib patte andeks anda, on loogiline. Halvatu tervendamisega näitab Jeesus oma jumalikku võimu, kui Ta kõrvaldab haiguse, mida peetakse patu tagajärjeks. See tegu tunnistab, et Ta võib ka haiguse põhjuse ära võtta.
Huvitav on siinjuures märkida, et võim patte andeks anda on üle kantud Kirikule (vt Jh 20:22–23 ja Mt 18:18). Pihisakramendis ei räägi preester enda nimel, vaid ta kordab Kristuse sõnu: „Sinu patud on sulle andeks antud!“
Tölneri kutsumine
13. Ja Jeesus läks jälle välja järve äärde. Ja kõik rahvas tuli Tema juurde ja Ta õpetas neid.
14. Ja edasi minnes nägi ta Leevit, Alfeuse poega, tollihoone juures istumas. Ja Ta ütles talle: „Järgne mulle!“ Ja Leevi tõusis püsti ja järgnes Temale.
15. Ja sündis, et kui Jeesus istus lauas selle inimese majas, istus koos Tema ja Tema jüngritega palju tölnereid ja patuseid, sest neid, kes Temale järgnesid, oli palju.
16. Ja kirjatundjad variseride seast, kes nägid, et Ta sööb koos patuste ja tölneritega, ütlesid Tema jüngritele: „Miks Ta sööb koos patuste ja tölneritega?“
17. Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta neile: „Ega tervetel ei ole vaja arsti, vaid neil, kes on haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.“
13–15. Järve ääres õpetades kohtas Jeesus tolliametnik Leevit, kellest sai evangelist Matteus (vrd Mt 9:9).17 Juudi traditsiooni järgi on inimesel sageli kaks nime, näiteks Jaakob-Iisrael, Siimon-Peetrus jne. Teine nimi märkis enamasti mingit muutust elus või tegevuses.
Tolliamet oli maksuamet Rooma administratsiooni teenistuses. Tölner pidi kaupu takseerima – Kapernaum oli ju piirilinn – ja rahva käest makse kokku korjama. Sealjuures sai ta ka iseenda taskuid täita. Sellepärast oli see amet üldiselt põlatud ning vihatud, kuid ka kadestatud.
Leevi järgneb spontaanselt Jeesuse kutsele. Arvatavasti oli ta juba hakanud kahtlema oma elukutse väärtuses. Võibolla kannatab ta ka sellepärast, et teda peetakse koloniaalvõimu käsilaseks. Äraandja! Igatahes võimalus eluviisi muuta rõõmustab teda nii, et ta korraldab oma majas pidusöögi, kuhu tuleb rohkearvuliselt kolleege ja muid tuttavaid, kelle seast on juba mitmed aru saanud, et Jeesuse õpetus on olulisem kui kogu muu „kasu“ meie elus.
16–17. Variseridest kirjatundjad18, kes peavad end teistest paremaks, ei mõista, miks see uus õpetaja käib läbi inimestega, keda „korralik“ seltskond peab patusteks. Kas ta ei märka, et ta annab argumente oma vastastele ning laimajatele? Aga ainult haigetel on vaja arsti. Paljud negatiivsed isikud meie ühiskonnas võiksid muutuda paremaks, kui need paremad kodanikud püüaksid nendega ühendust võtta, neid aidata, anda neile võimalust vaimsete väärtuste avastamiseks. Inimese südant tunneb ainult Jumal. Meie aga peaksime püüdma vaadata tõelist nägu ükskõik millise maski all.
Manihheistlik19 inimkonna jaotamine headeks ja kurjadeks on pealiskaudne ja isegi lapsik. Meis kõigis on midagi halba, oleme kõik kutsutud paremaks saama. Samuti oleme võimelised arenema pühaduse suunas, kui me ainult siiralt tahame.
Paastumisest
18. Johannese õpilased ja variserid paastusid. Ja nad tulid ja ütlesid Jeesusele: „Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?“
19. Ja Jeesus ütles neile: „Kas pulmakülalised saavad paastuda nii kaua, kui peigmees on nendega? Nii kaua kui peigmees on nende juures, nad ei saa paastuda.
20. Aga tulevad päevad, mil peigmees nende juurest ära viiakse, küll nad siis paastuvad sellel päeval.
21. Keegi ei õmble vanale kuuele uut riidetükki, muidu kisub uus paik kulunud riide küljest ja käristab selle veel hullemaks.
22. Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse lähkritesse, muidu vein ajab lähkrid lõhki ja nõnda läheb vein kaduma ning lähkrid samuti. Aga värske veini peab panema uutesse lähkritesse.“
18–22. Kirjatundjad nurisevad ja kritiseerivad kõike. Ristija Johannese jüngrid paastusid, variseride õpilased paastuvad, Jeesus oma sõpradega aga pidutseb … Nad ei tea veel, et Jeesuse sünniga – Jumala inimesekssaamisega! – on alanud uus ajastu, milles hakkavad kehtima uued reeglid. Kristuse õpetus on uus vein, mida ei sobi panna vanadesse lähkritesse. Oluline osa Moosese seadusest jääb püsima, aga tavad ja kombed peavad radikaalselt muutuma. Kristuse õpetus viib judaismi täiusele, kirjutab kardinal Lustiger.
Hingamispäevast
23. Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ja Tema jüngrid hakkasid teed kõndides viljapäid katkuma.
24. Aga variserid ütlesid Talle: „Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi teha!“
25. Ja Tema ütles neile: „Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal häda kätte tuli ja tema ning tema kaaslased olid näljas?
26. Kuidas ta astus Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära vaateleivad, mida ainult preestrid tohivad süüa, ja andis neid isegi oma kaaslastele.“
27. Ja Ta ütles neile veel: „Hingamispäev on tehtud inimese jaoks ja mitte inimene hingamispäeva jaoks.
28. Nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand.“
23–24. Hingamispäev ehk sabat oli pühendatud Jumalale (vt 2Ms 20:8–11, 5Ms 5:14). Jahve20 ise määras nädala seitsmenda päeva inimestele ja ka loomadele puhkuseks. Põhimõtteliselt ei tohi sel päeval käsile võtta ühtegi mitte hädavajalikku tööd, mis takistab vaimset süvenemist. Meil kõigil on ju reeglipäraselt tarvis vaikust ja rahu, et segamatult palvetada ning oluliste küsimuste üle järele mõelda. Aja jooksul koostati nimekiri töödest, mida sabatipäeval teha ei tohtinud. Jeesuse ajal oli neid juba 39. Ka viljalõikus kuulus keelatud tegevuste hulka. Nii et kui jüngrid
