leidus aga ka kangelasi, kes väga pikkade odadega relvastatult söandasid rannaveerele tulla ja meid ähvardada. Kuid ükski mitmest kalda ääres seisvast kanuust ei julgenud maast eemalduda ja meile läheneda. Kanuude suuruse ja hästiseatud purjede järgi otsustades võisid need saareelanikud väisata ka teisi, isegi küllalt kaugel asuvaid saari.
Purjetasime nüüd ümber oma saare, leidmata ainustki paika, kus oleksime maale minna võinud. Meri oli rahutu ja murdlainetus igal pool kõrge ja äge, mispärast pidime loobuma soovist Predprijatijet lähemalt tundma õppida. Selge taevas ja täiesti puhas silmapiir võimaldas meil aga vaatluste abil täpselt kindlaks määrata selle väikese saare pikkuse ja laiuse. Saare suurem ulatus ONO-st WSW-sse on vaid 4 miili. Tema keskpaiga lõunalaius on 15°58'18", pikkus aga 140°11'30". Magnetnõela hälve oli 4° ida suunas.
Kui me asupaiga kindlaksmääramise lõpetanud olime, lasksin ma võtta kursi läände, et näha Vene laevastiku kapteni Bellingshauseni poolt 1819. aastal avastatud Araktšejevi saart, ning päris täpselt veenduda, et see ja minu poolt avastatu pole üks ja sama, sest mõlemad pidid asuma teineteise lähedal. Pärast lõunat kella 4 paiku võis Araktšejevi saart juba meie masti otsast näha ning me jõudsime temani juba enne päikeseloojangut. Oma suuruse ja kuju poolest on tal Predprijatijega nii palju sarnasust, et mõlemaid kergesti ära vahetada võib, kui nende geograafiline asend nii täpselt määratud poleks.
Meie vaatluste järgi on Araktšejevi saare keskpaiga lõunalaius 15°51'20"
ja läänepikkus 140°50'50"
Kapten Bellingshauseni kaardi järgi on laius 15°51'00"
ja pikkus 140°52'00".
Kui kapten Bellingshauseni läbi teatavaks saanud poleks, et Araktšejevi saar on asustatud, siis oleksime küll pidanud vastupidist uskuma. Me ei võinud avastada ühtki jälge elanikest. Öösel eemaldusime maast, ning laev jäi paigale, et pimeduses mitte põrgata veel mõnele senitundmata saarele.
Päevapuhtel lasksin kursi nordvesti võtta, et minu poolt laeval «Rjurik» avastatud Rumjantsevi saart näha ja tollal tehtud astronoomiliste asupaigamäärangute õigsuses veenduda. Kell kaheksa hommikul nägime süüdvestis Volkonski saarterühma põhjatippu, mille samuti avastas kapten Bellingshausen. Kui ta asus meist otse lõunas seitsme miili kaugusel, määrasime oma kronomeetrite abil tema pikkuse 142°2'38". Bellingshauseni järgi asub see saarterühm pikkusel 142°7'42".
Tuul oli nii nõrk, et Rumjantsevi saar alles 8. märtsi hommikul nähtavale ilmus. Kasutasin siin ära selge taeva, et mitmete täpsete päikese ja kuu vaheliste kauguste vaatluste abil selle saare tõelist pikkust kindlaks teha. Leidsime, et see on 144°28'. Laeval «Rjurik» tehtud vaatluste järgi oli see 144°24'. Seega oli erinevus vaid 4 minutit.
Tüürisime nüüd otse läände, et järele kontrollida, kas saar, millele andsin laeval «Rjurik» sooritatud reisi ajal admiral Spiridovi nime, tõepoolest on esmakordselt avastatud saar, või on üks kahest Kuningas George'i saarest, nimelt lõunapoolne. Priske tuul soodustas meie sõitu ja kell 6 pärast lõunat nägime juba kuue miili kaugusel enda ees, otse vestis, seda saart, mille avastamise au mulle omistamast keelduti.
Samaaegselt silmasime masti tipust, otse nordis ühe teise saare lõunapoolset osa ja vaba vett mõlema saare vahel. Täpsete vaatluste järgi asusime sel silmapilgul lõunalaiusel 14°41'36" ja läänepikkusel 144°55'. Kogu öö kestel valitses tuulevaikus ning päevapuhtel hakkas puhuma priske tuul just sealtpoolt, kuhu minema pidime, et oma järeleuurimist jätkata. Seejuures oli hoovus meid nii kaugele lõunasse viinud, et me isegi masti tipust enam mingit maad näha ei võinud. Nende asjaolude tõttu oleks Spiridovi saare tagasivõitmine olnud seotud liiga suure ajakaotusega ning nii jäigi lahtiseks, kas tema ja see teine saar, mida me nordis nägime, on kaks Kuningas George'i saart või mitte. Võin vaid väita, et kui nad tõepoolest need on, siis andis nende avastaja nende asukoha väga ebatäpselt.
Süüdosti passaat oli lakanud, tuul puhus vaheldumisi nordist, vestist ja süüdist, tõi endaga alatasa kaasa äikest ja vihmavalanguid ning tema tugevad iilinguid rebisid meil nii mõnegi purje puruks. Seejuures jäi meri hämmastavalt vaikseks. See tõendas, et pidime olema ümbritsetud saartest, mille tõttu oli vajalik suurim ettevaatus purjetamisel, eriti seetõttu, et hoovused annavad end selles ümbruses sageli väga märgatavalt tunda. Varsti nägime jälle otse ees maad, ning kuna kõigil korallisaartel pole kaldast 50 sülla kaugusel põhja üldse leida, siis lähenesime sellele ühe miili kaugusele. Selle saare pikkus idast läände on kümme miili ning ta on ainult neli miili lai. Keskel on tal järv ning seda ümbritsev kitsas maariba on vaid madala põõsastikuga tihedalt kaetud. Ainult merelinnud, kes suurel arvul ringi lendasid, näisid seda kõledat paika asustavat. Selle saare keskpaiga geograafilise laiuse leidsime olevat 15°23'00" ja pikkuse 145°31'12". Admiral von Krusensterni poolt valmistatud kaardi järgi võib seda pidada 1722. aastal von Roggewini poolt avastatud ja Carlshofiks nimetatud saareks, mille geograafiline asend on enamikul kaartidest antud erinevalt ning mille olemasolus koguni on kaheldud.
Olime nüüd keset Ohtlikku arhipelaagi ja püüdsime igal ööl sellesse paika jääda, mille me päeval olime üle vaadanud ja ohutuks tunnistanud. Pärast üht järjekordset öist äikest, millega käisid kaasas vihmavalingud ja tuuleiilid, võtsime seejärel saabunud head ilma kasutades kursi täispurjede all kõige idapoolsema Cooki poolt avastatud Palliseri saarte suunas. Laevalt «Rjurik» olin näinud vaid saarte põhjapoolset osa ja tahtsin nüüd ka lõunapoolse osa asendit astronoomiliselt kindlaks määrata. Cook mainib neid saari vaid üsna pealiskaudselt, mis on meresõitjate hulgas eksitusi tekitanud. Juba mõne tunni pärast olime selle sihtkohani jõudnud. Rühm koosneb hulgast väikestest isekeskis korallriffidega ühendatud saartest, mis kui kett üksteise küljes ripuvad, rõnga kuju moodustavad ning suure veemassi enda vahele haaravad. Olles jõudnud Palliseri saarte idapoolse rühma lõunatippu, nägime riffi, mis ulatab tipust 10 miili lääne poole, kuni kahe väikese saareni, ning sealt siis põhja poole suundub, kus ta kauguses suuremate saartega ühineb. Cook ei jõudnud sellele saarterühmale nii lähedale, et ta pikka riffi näha oleks võinud, nagu seda tema enda sõnadest järeldada võib. Seepärast pidas ta kahte väikest metsaga kaetud saart, kus riff käänaku teeb, kaugelt vaadates teise eraldi seisva rühma lõunapoolseks osaks, nimetades seda neljandaks Palliseri rühmaks. Võin kinnitada, et on olemas vaid kolm säärast rühma. Lõuna paiku tegime kindlaks, et laeva asukoha geograafiline laius oli 15°42'19" ja pikkus 146˚21'6". Eespool mainitud kaks väikest saart rifil asusid meist seejuures otse põhjas ning esimese Palliseri rühma lõunapoolne tipp polnud enam nähtav. Sellest asupaigast oleksime ka meie võinud neid kahte väikest saart pidada eraldi asetseva rühma üheks osaks, kui me enne poleks veenduda võinud, et korallriff ühendab neid esimese rühmaga. Võisime oma asupaigast näha ka teist ja kolmandat rühma, esimest SO, teist SWterW suunas.
Kell kuus õhtul asusime kolmanda rühma idatipu lähedal ning nägime masti tipust kapten Bellingshauseni poolt avastatud Greighi saarterühma. Võtsime nüüd suuna nende kahe rühma vahelt läbi, et arhipelaagi seljataha jätta ja vabale merele jõuda. Öö oli jälle nii maruline nagu eelminegi ning öö ajal saabunud tuulevaikus oleks meile väga ohtlikuks kujuneda võinud, kui ta kauem kestnud oleks, sest hoovus kandis meid maa poole. Hommikupäike lõhestas pilved, nagu see troopika pöörijoonte vahel harilik ja looritas meie pilkude ees varsti jälle lahti troopilise taeva ilusa sina. Lühikese ajaga oli kõik maa meie silmist kadunud, kuid sealpool, kus ta silmapiiri taha jäi, näis taevas veel tükk aega päris mustana. See tõendab, kuivõrd suurel määral need korallimassid äikesepilvi enda poole tõmmata suudavad. Nüüd tuli süüdosti passaat jälle tagasi ning tema soodsa abiga võtsime kõige lühema tee O Tahaïti poole. Kõik geograafilised laiused Ohtlikus arhipelaagis, mis ma eespool andsin, ütlemata kuidas nad arvutatud on, on määratud kronomeetri abil. O Tahaïtil oli nende viga miinus 6'50". See on kõigi siin antud pikkuste juures juba ära parandatud.
Vastavalt sellele on Palliseri saarte asend meie vaatluste
