Vastuseks lööb neiu hõlmad valla, näidates, et on kasuka all ihualasti, ja ütleb:
„Saate aru, ma ei ole juba kuu aega mehi näinud …”
„Saan aru,” vastab apteeker. „Proovige neid silmatilkasid!”
Mees apteekrile: „On teil siin naistele mõeldud Viagrat või midagi sarnast?”
„Meil pole, aga nurga taga on juveeliäri, sealt leiate kindlasti midagi …” soovitab apteeker.
Mees läheb apteeki:
„Kas teil banaane on?”
„Ei,” vastab apteeker. „See siin on apteek ja siin banaane ei müüda.”
Järgmisel päeval astub sama mees taas apteeki:
„Kas teil banaane on?”
„See on apteek, härra. Siin müüakse erinevaid ravimeid, aga mitte toidukaupu.”
Nii kordub see terve nädala. Lõpuks kirjutab apteeker suure sildi „BANAANE EI OLE” ja paneb selle letile. Juba tuttav mees astub sisse, loeb tähelepanelikult silti ja ütleb siis apteekrile solvunult:
„Nii et teil ikka oli siis banaane, jah?!”
Apteeki siseneb noor seksikas neiu ja pöördub apteekri poole:
„Andke mulle oralgiini!”
„Kuidas palun?” ei saa apteeker aru.
„Saate aru, eelmisel korral küsisin ma analgiini, aga selgus, et see ei aita …”
Koolitüdruk läheb koos isaga apteeki.
Püsiklienti nähes hõikab heasüdamlik apteeker üle apteegi:
„Ja teile, neiu, suur pakk kondoome nagu tavaliselt?”
Noormees ostab apteegist kondoome ja küsib apteekrilt:
„Mis nende kondoomide säilivusaeg on?”
„Pärast esimest korda soovitan ära visata,” vastab apteeker.
Mees silmitseb apteegis mitut värvi, mitmesuguses suuruses ja mitmesuguse hinnaga rasedusteste ning küsib apteekrilt, mille poolest need üksteisest erinevad.
Too mõtleb tükk aega ja lõpuks ütleb, et näiteks värvi poolest.
„Ja hiljuti,” lisab apteeker, „tulid meile sisse roosad rasedustestid, spetsiaalselt naistele.”
Noormees apteegis:
„Andke mulle üks rasedustest.”
Makstes loeb ta oma mobiilist just saabunud SMS-i ja vannub sosinal:
„Kurat küll, on ikka päev!” ja jätkab taas valjusti: „Andke mulle veel kolm rasedustesti.”
Londoni ülikoolis farmaatsia eriala lõpetanud neiu asub tööle külaapteekrina. Esialgu häbeneb ta väga, et peab inimestele avalikult kondoome müüma.
Omanik püüab teda julgustada:
„Teate, meie püsikliendid ei küsi kondoome, vaid ütlevad 310 (väike), 320 (keskmine) või 330 (suur). Sõna „kondoom” nad isegi ei kasuta.”
Esimene tööpäev läheb neiul kenasti, kuid teisel marsib leti ette suurt kasvu neeger, sirutab käe välja ja nõuab: „350!”
Kohkunud neiu tormab tagaruumi, helistab omaniku mobiilile ja küsib kogeledes nõu.
„Mine ja vaata, kas sel sellil ripub jalge vahel kollane ämber!” käsutab boss.
Neiu piilub ukse vahelt müügisaali ja haarab uuesti toru:
„Jah!!! Tal ripub jalge vahel kollane ämber! Mis ma selle perverdiga nüüd peale hakkan?! Kas kutsun politsei?”
„Pole vaja kedagi kutsuda, kullake. Mine ja anna talle 3 naela 50 penni – ta on aknapesija!”
Mees tormab apteeki:
„Palun karp Vietnami preservatiive!”
„Aga meil pole Vietnami preservatiive. On Saksa, Ameerika ja Rootsi kaupa,” selgitab apteeker.
„Aga mulle on vaja Vietnami omi!”
„Võibolla sobivad Jaapani omad?”
„Ei, ma lihtsalt ei saa ilma Vietnami omadeta!”
„Mis neis siis nii erilist on?”
„Need on bambusest!”
Mees helistab naisele:
„Kallis, mis sulle rohkem maitseb – virsik või apelsin?”
„Kas sa oled poes?”
„Ei, apteegis.”
„Mul oleks oma naisele tampoone vaja,” pöördub mees apteekri poole.
Apteeker juhatab ta õige riiuli juurde. Mõne minuti pärast asetab mees letile suure paki vatti ja nöörikera.
„Vabandage, aga ma arvasin, et te tahate oma naisele tampoone osta?” küsib segadusse sattunud apteeker.
„Teate, eile palusin ma oma naisel mulle poest paki suitsu tuua,” vastab mees. „Tema tõi mulle selle asemel natuke tubakat ja sigaretipaberit ning seletas, et see on „hästi palju odavam”. Noh, kui mina saan endale ise sigareti tehtud, siis saab tema tampooniga kah hakkama.”
Mees siseneb apteeki:
„Palun pakk kondoome.”
„Ei saa,” vastab apteeker.
„Miks?”
„Meil on täna perepäev!”
Juku küsib apteekrilt:
„Kas teil midagi valu vaigistavat on?”
„Aga
