kodust minema. Tagasi tulles näeb ta meest tühja ämbri kohal kassiraibet välja väänamas ja anumas:
„Kiisuke, kullake, kannata välja – ehk tuleb kümme tilka veel!”
Mees kõnnib tänaval, püksid lõhki rebitud. Talle tuleb vastu sõber:
„Taevas hoidku, Jaan, kes sind niimoodi rebinud on?”
„Koer! Mu oma koer!”
„Sinu oma koer?”
„Jah. Otsustasin eile oma naisele heameelt teha ja läksin kainena koju. Koer tuli kallale – ei tundnud ära.”
Kaks juua täis meest sõidavad linnalähedasest kõrtsist koju.
„Kuule, me hakkame vist linna jõudma,” ütleb üks.
„Miks sa nii arvad?”
„Järjest rohkem inimesi jääb auto alla.”
Joodik tahab ehitusfirmasse tööle minna. Ta jätab ühe päeva joomata ja läheb firmajuhi jutule. See küsib:
„Segu olete teinud?”
„Oi, segu olen ma kogu aeg teinud,” vastab joodik. „Jõle hästi teen!”
„Aga kas müüri olete ladunud?”
„Oi, müüri olen ma hästi palju ladunud. Hirmus hästi laon.”
„Aga kas küprokit ka panete?”
„Oi, mis te nüüd! Töö ajal mitte tilkagi!”
Joobnud mees komberdab katoliku kirikusse, siseneb pihitooli ja istub. Preester ootab mõne minuti, et lasta mehel enne pihtimist mõtteid koguda, kuid mees ei lausu sõnagi. Lõpuks preester köhatab, et anda mehele märku alustamiseks, kuid see on ikka vait. Siis kaotab preester kannatuse ja koputab kolm korda sõrmenukkidega vaheseinale. Selle peale vastab joobnu pehmel keelel:
„Ära kopsi midagi, naaber, siin kabiinis pole ka paberit.”
Joodik peatab tänaval mehe:
„Andke palun andeks! Öelge mulle, kus ma olen?”
„Saare tänava alguses.”
„Milleks sellised detailid? Öelge lihtsalt, mis linn see on?”
Mees lamab rannaliival ja päevitab. Ootamatult kuuleb ta salapärast häält endalt küsivat:
„Mees, mida sa praegu kõige rohkem tahaksid?”
Mees hüppab püsti ja vaatab ringi, kuid ei näe ümbruses hingelistki. Ta heidab uuesti pikali, kuid mõne minuti pärast kuuleb taas sama häält. Mees avab silmad ja vaatab ringi, kuid seegi kord pole kedagi näha.
„Noh, kas mõtlesid järele?” kuuleb mees endalt küsitavat. Ta mõtleb veel veidi ja ütleb:
„Tahan pitsi viina!”
Hetk hiljem ilmubki tema kõrvale pits viina. Mees joob selle ära ja päevitab edasi. Mõne aja pärast küsib sama hääl:
„Ja mida sa veel tahaksid?”
„Ma tahan uut autot!”
Hetk hiljem näebki ta enda läheduses luksusmaasturit.
„Milline on su viimane soov?” küsib sama saladuslik hääl.
„Kes sa niisugune oled?” nõuab mees. „Kuldkalake?”
„Ma olen sinu deliirium!” ütleb salapärane hääl.
Kolm joodikut roomavad mööda raudteed.
„Küll on pikk trepp!” ägab üks.
„Küll on madalad käsipuud!” kurdab teine.
Kolmas heidab pilgu selja taha ja hõikab julgustavalt:
„Ärge muretsege, poisid – lift juba tuleb!”
Kolm joodikut satuvad pärast surma põrgusse. Kurat viib esimese parmu kambrisse, kus istub üks paks vanamemm, ja ütleb:
„Sina, Jaan, oled oma elus palju pattu teinud ja oma naist halvasti kohelnud. Ülejäänud igaviku pead sa selle paksu vanamutiga veetma!”
Teise mehe viib Kurat kambrisse, kus elab veelgi paksem ja rõvedam vanamutt.
„Sina, Tiit, oled oma elus palju pattu teinud, ülejäänud igaviku pead sa selle vanamutiga veetma!”
Kolmanda joodiku viib Kurat kambrisse, kus istub piltilus poolalasti supermodell. Kurat ütleb:
„Sina, Mari, oled oma elus palju pattu teinud ja seepärast …”
Apteegis
Klient küsib apteekrilt:
„Kas teil ahnuse vastu on mingit rohtu?”
„Küll!”
„Aitab ka või?”
„Ja kuidas veel!”
„Palju maksab?”
„Tasuta!”
„Väga hea! Andke mulle siis rohkem, ikka rohkem!”
„Tassige või kogu apteek tühjaks!”
„Võtad sinise pilli ja lugu lõpeb, ärkad oma voodis ja usud seda, mida iganes tahad uskuda. Võtad punase pilli ja jääd Imedemaale ning ma näitan sulle, kui sügav küülikuurg tegelikult on.”
„Te olete suurepärane apteeker! Palun andke mulle Citramoni.”
Kõrvalruumis olev apteeker kuuleb äkki oma abilise naerupahvakut ja kiirustab müügisaali:
„Mis juhtus?”
„Kas mäletad, et meil vahetati eelmisel aastal kogu torustik välja ja sellest ajast saadik tilguvad torud vahetpidamata?” küsib abiline.
„Ja siis?”
„Sama torumees käis just minut tagasi siin peavalurohtu ostmas. Loomulikult andsin ma talle lahtistit!”
