kirjas on, ja veerib siis:
„Dublin, km.”
Mees istub kodus, kui äkki hakkavad põranda alt kostma tuhmid mütsud. Kogu pere tardub paigale. Veerand tundi kannatanud, läheb mees korrus allapoole asja uurima. Talle avab purjus naaber, kiiver peas:
„Tere, Jaan! Tule sisse! Ma ostsin batuudi!”
Väikelinna kalmistu väravas võtavad kaks meest viina. Neist möödub matuserong.
„Kes see on?” küsib üks meestest.
„See on Mart. Jõi ja suitsetas kogu elu, lisaks oli veel kõva naistemees.”
Mõne aja pärast kantakse mööda järgmist kirstu.
„Aga kes see on?”
„See on Tiit. Ei suitsetanud, ei joonud, ei petnud oma naist …”
„Kuule, sõber, nende vahe oli kõigest 20 minutit. Vala aga välja!”
Kell kolm öösel kõlab uksekell. Mees avab ukse ja näeb võõrast purjus meest.
„Vabandage, kas saaksite appi lükkama tulla?” küsib joodik pehmel keelel.
„Kell kolm öösel? Unustage ära!”
Kui mees voodisse tagasi läheb, küsib naine, kes seal oli.
„Ah, mingi joodik, kes tahtis, et ma aitaksin tal lükata.”
„Ja sina ei läinud appi?” pahandab naine. „Kas oled unustanud, kuidas meil eelmisel nädalal auto lumme kinni jäi ja kaks meest seda välja lükata aitasid? Häbi peaks sul olema!”
Mees paneb riidesse, läheb uksele ja hõikab:
„Hei, kas vajate ikka veel lükkamist?”
„Jah,” kostab pimedusest vastus.
„Kus te olete?”
„Istun teie kiigel!”
Purjus mees tuleb koju kell kolm öösel, hiilib elutuppa ja lükkab kella kolm tundi tagasi. Kui naine ärkab ja mehe peale lõugama pistab, näitab viimane talle kella:
„Kullake, kell on alles kaksteist!”
Pettust mitte märganud naine rahuneb ja küsib:
„Kas toon sulle midagi, kallis?”
„Jah, ole hea, too mulle klaas vett.”
Naine läheb kööki vee järele ja näeb köögikella pealt õiget aega. Kui ta tuppa naaseb, alustab mees naise vihast nägu nähes kohe vasturünnakut:
„No kus sa ometi hulgud? Klaasikest vett tood tervelt kolm tundi!”
Mees tuterdab närviliselt baari ees ja keerutab käes süütevõtit. Mööduv politseinik astub ligi:
„Kas ma saan teid kuidagi aidata, härra?”
„Jah, keegi on mu auto sisse vehkinud!” vastab mees pehmel keelel.
„Millal te seda viimast korda nägite?”
„Siis, kui mu auto veel selle võtme otsas oli.”
Sel hetkel märkab politseinik, et mehel on riist püksist väljas.
„Kas te teate, härra, et teil on püksiauk lahti?”
Mees vaatab oma riista ja röögatab:
„Jumal hoidku, nad on mu Mari ka ära varastanud!!!”
Varahommik, on veel pime. Mees ärkab kalmistul kohutava pohmelliga. Ta hakkab mingis suunas minema ja näeb tööd alustanud hauakaevajat.
„Hirmutan teda õige!” mõtleb mees, hiilib hauakaevaja juurde ja teeb:
„U-u-u-u-u.”
Hauakaevaja töötab edasi ega pööra talle tähelepanu.
„U-hu-hu-u-u.”
Hauakaevaja ei tee endiselt väljagi. Mees lööb käega ja hakkab värava poole minema. Kui ta juba kalmistult väljumas on, tormab kohale hauakaevaja, virutab talle labidaga ja karjub vihaselt:
„Molkus, sul oli ju juhtkonnaga kokkulepe – kalmistul jaluta palju tahad, aga territooriumilt välja ei lähe!”
Mees räägib sõbrale:
„Eile sõitsin peolt taksoga koju. Purjus peas tekkis hiilgav mõte: äkki kaoks ilma maksmata. Üheksakordne maja, torman trepikotta, ja kust see taksojuht mind sealt ikka oskab otsida? Mõeldud – tehtud! Kargasin hirmsa hooga autost välja ja lõin hakatuseks pea vastu ust veriseks. Siis komistasin kõnnitee äärekivil ja lendasin maoli pingile. Püsti tõustes rebisin naela otsas püksid puruks. Seejärel lõin sisse oma kakskümmend vale numbrit, enne kui fonoluku kood meelde tuli. Ja kogu selle aja vahtis taksojuht mind juhmistunud pilguga, üritamatagi mind peatada.
„Ta on šokis!” mõtlesin mina. Aga kõik osutus palju lihtsamaks – alles turvaliselt trepikotta jõudes tuli mulle meelde, et maksin juhile juba sisse istudes …”
Kaheksandal korrusel elav mees tuleb keset ööd purjuspäi koju ja sõidab liftiga kogemata üheksandale korrusele. Ta annab seal uksekella ja vastab naishääle küsimusele „Kes seal on?” ausalt „Mina!”. Naine avab ukse, kuid keerab oma vaikivat pahameelt väljendades mehele otsekohe selja. Mees vantsib naise järel pimedasse magamistuppa, koorib end kuidagi riidest lahti ja heidab magama … kuid äratatakse jõhkralt purjus mehe poolt, kes saabub tund aega hiljem.
Vaatamata oma naise etteheidetele joob Jaan end sageli maani täis. Sõbrannad soovitavad naisele:
„Ära tee talle etteheiteid, vaid ole tema vastu lahke ja õrn, siis hakkab talle kodus meeldima ja ta ei lähe enam jooma.”
Õhtul tuleb mees purjuspäi koju, kuid naine võtab ta vastu suudlusega, pakub maitsvat toitu ning hakkab siis silitama ja hellitama.
„Kallis, on juba hilja, äkki läheksime magamistuppa?” küsib ta mehelt mesise häälega.
„Mis seal ikka, lähme,” vastab mees, „nagunii saan kodus oma naiselt pähe …”
Purjus mees lamab tänaval ega suuda püsti tõusta. Ligi vaarub teine joodik ja
