ostan kõige värskemaid puuvilju …”
„Või õpivad teie lapsed halvasti?”
„Mis sa nüüd! Ma teen koos nendega kodutöid, käin lastevanemate koosolekuil, helistan kogu aeg õpetajaile. Lapsed saavad meil ainult viisi!”
„Siis ma küll enam ei tea. Äkki sa petad teda?”
„Aa … Sa siis arvad, et selle väikse asja pärast peksabki?”
Jaapanis turismireisil viibiv eestlane ostab endale prillid, millega näeb läbi riiete. Lennukiga tagasi lennates paneb ta prillid ette, vaatab stjuardessi poole – ja stjuardess on alasti. Võtab prillid eest – stjuardess on taas riides. Paneb ette – jälle paljas. Niimoodi lõbutseb eestlane kogu lennu.
Tallinnasse jõudes ja taksoga lennujaamast koju sõites paneb eestlane prillid ette – kõik on paljad! Võtab ära – ja kõik on jälle riides.
„Võimas!” mõtleb eestlane. „Näe, mis japsid välja mõtlesid!”
Eestlane siseneb oma korterisse, prillid ees, ja leiab elutoast oma naise mingi mehega, mõlemad alasti. Võtab prillid eest – mõlemad on ikka alasti. Paneb ette – alasti. Võtab ära – alasti.”
„Kuradi prillid!” pomiseb mees tigedalt. „Juba rikkusid mul nägemise ära!”
Pärast mehe matuseid jäävad hauale lesk ja keegi naine.
„Vabandage, aga kes teie olete?” küsib lesk. „Ma nagu ei tunne teid.”
„Ma olen teie mehe armuke.”
„Minu mehel ei olnud mingit armukest! Ta oli suurepärane pereisa, viibis igal õhtul kodus, veetis kõik puhkepäevad perega ja tõi palga viimse sendini koju!”
„Meie olime koos lõuna ajal ja elasime teie abikaasa preemiast. Meile jätkus …”
Mida ütlevad erinevast rahvusest naised, kui mees tuleb koju, nemad on aga armukesega voodis?
Hispaanlanna: „Juan, tapa tema, mitte mind!”
Inglanna: „Söör, te saabusite valel ajal!”
Prantslanna: „Mis seal ikka, Jean, tule kah voodisse!”
Juuditar: „Aabram? Oled see sina? Aga kes siis siin minu kõrval on?”
Venelanna: „Ausõna, ma viimast korda! Ära ainult näkku löö!”
Mees pistab pea juuksurisalongi ukse vahelt sisse:
„Kaua läheb, kuni järg minuni jõuab?”
Juuksur heidab pilgu järjekorrale:
„Paar tundi.”
Mees läheb minema.
Mõne päeva pärast pistab sama mees taas pea ukse vahelt sisse:
„Kaua läheb, kuni järg minuni jõuab?”
Juuksur vaatab ootajaid:
„Paar tundi läheb ära.”
Mees lahkub.
Nädala pärast pistab mees jälle pea salongi ukse vahelt sisse:
„Kaua läheb, kuni järg minuni jõuab?”
Juuksur vaatab ringi:
„Umbes poolteist tundi.”
Mees läheb ära.
„Kuule Jaan,” palub juuksur kolleegi, „ole täitsa, mine vaata, kuhu see mees läks.”
Mõne aja pärast jõuab Jaan tagasi, ise naerust lämbumas:
„Tead, vana, see mees läks koju sinu naise juurde!”
Mees tuleb töölt varem koju ja leiab oma naise oma parima sõbraga voodist.
„Ah sa lurjus!” karjub mees sõbra peale. „Ma olen ju su kõige parem sõber, koolis olime pinginaabrid, olen sind elus nii palju aidanud, isegi töökoha otsisin sulle, aga sina tasud niimoodi!”
Naisele:
„Sa igavene libu, ma korjasin su porist üles, toitsin ja katsin, ei keelanud midagi, aga sina …”
Ja mõlemale:
„Jätke nüüd lõppude lõpuks see armatsemine järele, kui ma teiega räägin!”
Mees tuleb töölt varem koju ning, leidnud naise oma sõbraga voodist, haarab püstoli ja laseb sõbra maha.
„Oled sa hulluks läinud?!” karjub naine. „Nii jääd varsti kõigist sõpradest ilma!”
Jaan tutvub kauni naisega, kes viib ta enda poole. Vaevalt jõuab Jaan lahti riietuda, kui uksest tormab sisse naise mees. Jaan kargab paljalt aknast välja ja paneb jooksu. Mees sorib aga rõõmsalt Jaani asjades ja kiidab:
„Hästi töötad, Mari! See on täna juba viies. Ma viin ta kodinad pandimajja, aga sina mine järgmise järele.”
Mees peab komandeeringusse minema, aga süda valutab naise pärast: äkki teeb salaja vallatust. Mees paneb voodi alla purgi rõõsa koorega ja kinnitab selle kohale voodi põhja külge niidi otsas nõela: kui naine on üksi, on asi korras, aga kui kedagi kaissu võtab, vajub nõel raskuse mõjul koore sisse ja nii saab naise vahele võtta. Kui mees nädala pärast jälle koju jõuab ja voodi alla vaatab, siis näeb ta, et purgis on sulaselge või …
Mees tuleb ootamatult komandeeringust ja leiab oma voodis lesimas mingi võõra mehe. Ta astub riidekapi juurde, avab selle ja sikutab sealt kättpidi välja oma naise.
„Sa oled mul täielik idioot!” karjub ta naisele. „Ma olen sulle sada korda rääkinud, et tema peab kappi ronima, mitte sina!”
Mees loeb:
„Siin oli Jaan. Siin oli Toomas. Siin oli Priit. Siin oli Toivo …”
Ja mõtleb:
„Miks ma äkki nii närviliseks muutusin? Kas käekiri on kuidagi imelik või siis need nimed … Või on asi äkki selles, et need kõik on kirjutatud meie magamistoakappi?”
Naine
