kogu kehasse kogunenud pingeid. Ta teadis, et ema-isa on endiselt lähedal. Otse tema südames. Igavesti seal, ainsad, kes iialgi ei lakka teda armastamast sellisena nagu ta on. Nad on seal, et raskel hetkel kaitsta ja õpetada ja toetada omal, nähtamatul moel.
Chloe Riggs tuli küla poolt, lillekimp käes. Märkas ja naeratas Martinile. Ta ootas tüdruku ära, vaikselt imetles selle kõhna, piitspeenikest siluetti. Chloe oli kenake. Blond, helesinine kleit sobimas suurepäraselt tema silmade värviga. Skeet teadis, et see on Chloe lemmikvärv. Nii see lihtsalt on.
Võib-olla oli Skeet veidi pahane, võib-olla oli tal hoopis piinlik, et Chloe pärast nii rumalalt kolki sai. Igatahes ei tahtnud ta naeratada. Vaatas altkulmu ning tõrjuvalt nagu enamasti ikka.
„Tere, Skeet! Kas käisid oma vanemaid vaatamas? Näe, minagi sattusin siia. Mõtlesin, et viin õige vanaema hauale lilli. Pole ammu siin käinud. Tahad ehk kaasa tulla?”
Ta ei vastanud midagi, ja tüdruk, oodanud hetke vastust, möödus nii lähedalt, et puudutas riietega tema küünarnukki. Kui Chloe kolm sammu eemale astus, keeras Skeet Martin ringi, viskas maha lõpuni tõmbamata koni ning järgnes talle.
Chloe suundus tema ees mööda rada suure elupuu juurde kalmistu läänepoolses nurgas.
See kalmistu oli väike: paarsada sammu sinna-tänna, puud ja kiviaed, kaitsmas igavest rahu.
Tüdruk kükitas maha, et asetada lilled kotist võetud keraamilisse vaasi. Siis läks hetkeks eemale, et tuua kannuga allikast vett, mis vulises siinsamas lähedal. Valas vaasi täis ning sättis lilled ilusaks kimbuks.
Martinile tundus, et Chloe tegevuses on pinget, et ta kõigest väest püüab näidata end väga rahulikuna. Ometi paistis see välja juhuslikest pilkudest, vaikimisest… Martin jälgis iga tema liigutust tõsise huviga ning polnud imestada midagi, et see ainitine pilk tekitas Chloe´s üsna ebamugavat tunnet.
Skeet taipas seda liiga hilja, et naisi ei tasu oma mõrvaripilguga hirmutada. Umbes siis, kui Chloe Riggs järsult tõusis ning esitas küsimuse:
„Kuidas sul kõrtsis läks?”
Skeet tõstis üllatunult kulmu.
„Melly lohistas mu tuppa.” Ta osutas seotud peale, nagu polekski see muidu märgatav viga.
„Miks sa mind appi ei kutsunud?”
„Oleksid sa tulnud või?”
„Ilmselt küll. Mina kuulsin juhtunust eile hommikul, otse Melly suust. Ta oli väga sinu pärast mures. Mõtlesin siis, et teil…”
„Lihtsalt kukkus nii välja,” lõi Skeet hooletult käega. „Ma ei teadnud isegi, kellele helistan. Sama hästi oleksin võinud kutsuda appi ka Marcot. Ausalt.”
Chloe puhkes naerma.
„Ja oleksid ehk uue keretäie saanud. Melly rääkis, et nad plaanisid seda, mölakad!”
„Ma meelsasti ütleksin nende kohta midagi vängemat,” arvas Skeet mornilt. „Marco kiitis, et lõi sind. Ma jäin teda lolli peaga uskuma, seega pidasin õigeks talle virutada. Muide, kas sa rääkisid ise, et ma su juures käisin?”
„Mitte päris. Jah, vanemad olid kuulnud, et keegi käis ning arvasid, et see on Marco. Ära saa valesti aru, Skeet, kui nad oleksid teadnud, poleks nad sind reetnud.”
„Tore, et su peika valetas,” ütles Skeet rahulolevalt ning muigas seejuures õelalt. „Ma lööksin ta maha, kui näeksin sul kasvõi ühtainsatki sinikat.”
„Aitäh, aga ta pole mind ealeski löönud. Hoia oma rusikad taskus, Martin, nii on kõigile parem.”
„Ta tahtis mind välja vihastada, saad aru?”
„Saan küll. Ega sullegi meeldiks, kui keegi su plikat noolimas käiks.”
„Ega ma seda nii mõelnudki. Lihtsalt ma… olen nii kuratlikult üksi…” pomises Skeet ettevaatlikult ja sonkis saapaninaga sammalt teeraja serval.
„Mina mõistan sind küll, Skeet, aga mehed sellest aru ei saa. Eriti veel Marco või Jim.”
Martin naeratas äkki laialt.
„Mul on täiesti pohui, mida nemad sellest arvavad, ma ei taha olla nii üksi!”
„Sa riskid oma eluga, noormees!” tähendas Chloe ja viskas uhkelt pea selga. „Nad kõik peavad sind endiselt Dixoni-poisi mõrvariks. Ma ütleksin, et võta jalad selga, müü korter maha ja mine siit kaugele ära. Ma ei tea, miks kõik nii sinu süüs kindlad on, aga nad ei andesta sulle.”
„Kas sina ka usud, et ma olen mõrvar?” küsis Skeet otsekoheselt, silmitsedes Chloe´t, lootes meeleheitlikult näha tema silmis poolehoidu. Ta ei oodanud, et Chloe otse tema ette astub ning liibub õrnalt tugeva rinna vastu.
„Isegi kui mitte keegi teine ei usu, siis mina ikkagi usun sind. Ma ei hooli tõest ega valest.Usun vaid seda, mida oma silmaga näen. Ja kui sa tõepoolest tapsidki Marki ära, siis ma tean, et sa ei teinud seda meelega. Sa oled kena poiss, Skeet, sa oled tugev ja vapper ja sul on kõige uhkem masin kogu ümbruskonnas. Ja veel: naisi võlub sinu salapära. Mine siis ja võrguta neid ja kasuta ära nende nõrkusi, nii nagu ainult sina seda oskad. Jäta maha see räpane kolgas!”
„Ja jätan maha sinu, kes sa näid ainsana minust hoolivat?”
„Minul on Marco, palun arvesta sellega!”
„Kuid sa ei armasta teda, sest sa armastad mind.”
„Käi kuradile! Ära ole endast nii heal arvamusel!” pahvatas Chloe naerma ning andis rusikaga paugu Martinile kõhtu. Skeet võpatas veidi, kuid ei enamat.
„Sa oled ennast hästi treeninud,” andis Chloe uue ülevaate.
„Mul polnud trellide taga midagi targemat teha. Valmistusin kõige halvemaks.”
„Siis ei läinud sul aeg raisku.”
„Näib nii. Kuulduste järgi on kohalikel mu vastu parajalt suur vimm, et tasuks olla ettevaatlik.”
„Sülita nende peale!” ütles Chloe ja pöördus vaatama värava poole, kus seisis must-hõbedane „Harley„: „Viid sa mind tsikliga koju? Ma pole terve aasta sellega sõita saanud.”
„Muidugi!” Skeet lõi õnnest lausa särama. Hoobilt kadus ta olekust usaldamatuse sünge pitser.
Chloe vaatas tähelepanelikult ringi, enne kui julges teha hullumeelse tembu: tõusis ootamatult kikivarvuile ning suudles kiiruga Martini suunurka. Skeet tardus üllatusest paigale ja kahetses pärast kuhjaga, et käitus nagu süütu koolipoiss. Ei julgenud hingatagi, kui see juhtus.
Neetud! – mõtles Skket tagasi läbi surnuaia tsikli juurde kõndides. See plika oskab vägisi pea sassi ajad. Keerutab, mis hirmus, aga kätte ei anna. Või on tal mingi plaan, mida ta Casey´ga kokku mängib? Vaevalt… Ta püüdis äratada endas kahtlusi, kui silmitses enda ees kõndiva näitsiku selga, ent see oli raske.
Ta viis Chloe Riggsi tsikliga koju. Mitte ainult. Tegi enne veel ühe tiiru mere äärde. Näitas talle mootorrattal kihutades mereranda ning tõusis isegi järsakule, mida ise nii väga tegelikult pelgas. Peatus hetkeks ning osutas käega sinisele merele all. Puhuv tuul keerutas
