vanad ja jõukad maad võivad endale vahel lubada tegevusi, mida meie ei või. Oleks ju absurdne, kui keegi tahaks meie keskmise palga juures osta endale RR-i. Mõeldamatu!? Muide, RR ei ole vaid auto, see on staatuslik süsteem, millega käib kaasas autojuht, vastav teenindus, aga samuti vastavad rõivad ja ehted. Seega, isegi kui meil õnnestub mingi nipiga „hankida” RR, siis kogu staatuslikku süsteemi ei suuda me omada keskmise palga eest? Või kuidas? Kui me kogu süsteemi ei jõua kindlustada, siis ei peeta meid mitte RR-i omanikuks, vaid sohvriks. Seega ärgem petkem ennast, hankides üle jõu käivaid „vidinaid”. Riigilt nõuame me millegipärast täiesti tuima näoga, et riik peab maksma selle ja tolle eest, toetama niisuguseid ja naasuguseid, kaitsma äärepealseid äpusid ja keskel kannatavaid, looma loomapolitsei ja toitumisjärelevalve. See ühelt poolt püüdlemine progressi poole, mis lähtub vaid ühest aistingust – inimlikust laiskusest/mugavusest –, muutub teiselt poolt üha tihedamini nõudeks, et keegi teenindaks meie laiskust. Ja mitte ainult nõudeks, vaid valjuhäälseks nõudeks. Kui hakkamegi uskuma seda, et riik peab, siis veel kord: kes või mis on riik? Võib-olla ongi selline lihtne seletus, et Sina ja Mina see ongi riik. Kui riik ei ole meie, kes seda siis on? Kui me võtame omaks mõtteviisi, et keegi riik peab, siis on tegemist ohtliku illusiooni või pettekujutelmaga. Kui meie oleme riik, siis peame ka vaatama, kuidas oma majapidamist korraldada, mida reguleerida ja millest lihtsalt rõõmu tunda.
Regulatsiooniökonoomika
Vaatame alustuseks, millistest tehnoloogilistest plokkidest koosneb ja palju võiks aega/raha võtta ühe üpris kergekese seadusekese koostamine. Siinjuures jätame praegu mõõtmata „megaseaduste” kulud, mida ongi väga raske mõõta, sh. pöördumatult ajalise, rahalise ja moraalsest mugandumisest tekkinud kahju. Selliseks hoiatavaks meganäiteks võiks olla Avaliku Teenistuse seaduse (edaspidi ATS) ümbertöötamise lugu viieteist aasta jooksul Muudetud Avaliku Teenistuse seaduse (edaspidi MATS) eelnõuks. Kuid liigume edasi kergemalt keerulisemale, siis on võimalus, et ka keeruline tundub meile kui mitte lihtne, siis vähemalt mõistetav.
Seega üks seadusekese arengu ja koorumise käik võiks suures piiris olla selline:
1. Vastavalt tellimusele püstitatakse ülesanne, luuakse töörühm (6–12 inimest, nendest intensiivselt tegutsevad 2–4 inimest), võimalikud asjatundjate alltöörühmad (4–8 inimest, nendest vähemalt 1 intensiivselt tegutsev).
2. Seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, mõisted (eeldatav tegevusaeg 4 nõupidamist x 10 inimest x 2 h).
3. Ettevalmistused esialgse teksti koostamiseks. Tellimuse suunast lähtudes sisaldab see:
– kehtiva seaduse kasutatavate osiste väljasõelumine,
– „euronõuete” kasutamise vajalikkuse väljaselgitamine,
– kohtulahendite arvestamise vajalikkus,
– maailmapraktika (sh EL-i) uurimine,
– mõjud ja seotus teiste seadustega,
(eeldatav tegevusaeg: 2 inimest x 175 h, st ca 1 töökuu).
4. Seaduseelnõu arutelu ja muudatused töögrupis (eeldatav tegevusaeg: kahe aasta vältel ca 18 istungit x 10 inimest x 3 h + materjalide ettevalmistamine ning muudetuste tegemine vastavalt istungil otsustatule 18 x 2 inimest x 8 h + töögrupi liikmete esitatud kirjalikud arvamused ning nende läbivaatamine ja sobitamine teksti 18 x 5 + 2 inimest x 1 h).
5. Seletuskirja ettevalmistamine (eeldatav tegevusaeg: 2 inimest x 16 h).
6. Ministeeriumisisene kooskõlastamine (eeldatav tegevusaeg: 10 lugevat peaspetsialisti/nõunikku x 10 h + 10 osakonnajuhatajat x 4 h + juhtkond 20 h).
7. Arvamuste küsimine huvitatud pooltelt ja liitudelt (eeldatav tegevusaeg: 10 huvitatud isikut x 2 inimest x 10 h).
8. Esitatud arvamuste läbivaatamine, arvesse võtmine/tagasilükkamine (eeldatav tegevusaeg: 10 arvamust x 2 inimest x läbivaatamine ja formuleerimine 4 h).
9. Ministeeriumide kooskõlastusring (eeldatav tegevusaeg: 10 ministeeriumi + 2 ametit x 5 inimest x 10 h).
10. Kooskõlastuste läbivaatamine ja hinnangute andmine (eeldatav tegevusaeg: 10 ministeeriumi x 2 inimest x 4 h + nõupidamised juhtkonnas 10 h).
11. Esitamine Riigikantseleile ja materjalide läbivaatamine, esitamine VV istungile (eeldatav tegevusaeg; 4 inimest x 10 h).
12. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri arvamused (eeldatav tegevusaeg: 2 x 4 inimest x 10 h).
13. VV istung ja otsuse vormistamine, materjalide esitamine Riigikogule (eeldatav tegevusaeg: 10 h).
14. Riigikogu kantselei vaatab läbi esitatud seaduseelnõu, Riigikogu juhatus määrab juhtivkomisjoni (eeldatav tegevusaeg: 20 h).
15. Juhtivkomisjon menetleb seaduseelnõud (eeldatav tegevusaeg: nõunik + komisjoni esindaja + 2 eelnõu esitaja esindajat vaagib eelnõud x 3 nõupidamist x 3 h + paranduste tegemine 2 x 2 inimest x 4 h + komisjoni istung 1 x 11 liiget + 1 ametnik x 1 h).
16. Esimesele lugemisele suunamine (eeldatav tegevusaeg: 10 h).
17. Esimene lugemine, seaduse tutvustamine (eeldatav tegevusaeg: 101 Riigikogu liiget + 10 ametnikku x 1 h).
18. Muudatusettepanekute tegemine (eeldatav tegevusaeg: 2 nõupidamist x nõunik + riigikogu liige +2 eelnõu esitajat x 4 h + muudatusettepanekute vormistamine/põhjendamine 2 inimest x 8 h + juhtivkomisjoni istung 1 x 11 liiget +2 ametnikku x 1,5 h).
19. Teine lugemine (eeldatav tegevusaeg: 101 Riigikogu liiget + 10 ametnikku x 2 h).
20. Muudatusettepanekute tegemine (eeldatav tegevusaeg: vt p 17).
21. Kolmas lugemine (eeldatav tegevusaeg: vt p 18).
22. Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse saatmine Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks (eeldatav tegevusaeg: 40 h).
23. Vabariigi Presidendi kantselei vaatab Riigikogu poolt vastu võetud seaduse läbi (eeldatav tegevusaeg: 3 inimest x 10 h) ja seadus kuulutatakse välja.
24. Riigiteatajas avaldamise protsess.
Seega saame kokku tublid 3600 ametniktundi, mis on ühe kõrgetasemelise ametniku peaaegu kahe tööaasta töömaht, ilma kohvi ja suitsupausideta ning ajata, mis kulub ühelt nõupidamiselt teisele minekuks. Kinnitan teile, et seadusloome ligi ei pääse teise, kolmanda ega neljanda järgu Inimesekesed. Harilikult tegelevad nendega ametkondade helgemad pead. Kui arvestada, et helgem pea maksab alates kahekordsest keskmisest palgast, kuni kantslerite, ministrite, Riigikogu liikmete ja presidendini välja, siis keskmiseks ametniktunni hinnaks võime arvestada kolm pool kuni viis pool keskmist palka kuus. Kui kas või pooled esitatud seaduseelnõud olid „tiputeritamised”, siis raiskasime sellisele tegevusele täiesti asjatult 300–400 ametniku aastase tööaja. Samas, nagu ma eespool mainisin, pole see ametnike töö tasuta, võib-olla oleksid võinud need ametnikud tühja kulutatud aja jooksul välja mõelda midagi perpertuum mobile’le lähedast. Kui me arvestame, et ATS-i muutmisega on „tegeletud” viisteist aastat, s.t vahetult selle kehtima hakkamisest peale, siis mitu perpertuum mobile’t oleksid need andekad ametnikud, kes on „tegelenud” selle seadusega, välja suutnud mõelda? Üldiselt tuleb märkida, et vaatamata väljendile „tiputeritamise” kohta, selline asjatu, lõputu, tulemusteta töö nüristab tarka Inimesekest. Jätkuv nüristamine toob kaasa juba pöördumatud muutused Inimesekese mõtteviisis ja mõttemaailmas, mille tulemusena ta ei suudagi
