on nüüd varbad ja sõrmed. Lõpuks ometi saab ta seal sees näiteks sõrmede abil arvutama õppida, et välja karates geenius olla!
♥ Ta on veel veidike tulnuka moega – üüratu peakoluga.
♥ Lapsukesel hakkavad tööle neerud. Palju õnne – nüüdsest pissib ta su sisse järgmised seitse kuud!
♥ Sel nädalal kaotab pisike inimene oma saba ja lõpetab selle kreveti moodi väljanägemise.
♥ Tasapisi hakkavad moodustuma suguelundid, kuid selleni, et arst neid näeks, läheb veel omajagu aega.
♥ Tema imepisikesel südamel on nüüd neli kambrit.
♥ Lapsuke oskab nüüd suud avada ja pulli pärast keelt näidata, kui tal selline tahtmine peaks tulema.
♥ Just seetõttu hakkab arenema ka tita maitsmismeel. Söö ainult imetabaselt häid asju!
♥ Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, kuid seda sa veel ei tunne. Ära muretse, juba paari kuu pärast taob ta sind ribidesse nii kõvasti, et hing tahab kinni jääda. Naudi seda aega, kuni ta puudutused veel hellad on.
♥ Sinu kallis lapsuke võib kaaluda juba 20 grammi! See on parem kui mitte midagi.
♥ Tubli nagu ta on, hakkavad tal nüüd ka kopsud arenema, mistõttu tekivad primitiivsed hingamisliigutused.
♥ Esimese trimestri lõpp on tema jaoks suur saavutus – ta on peaaegu valmis. Nüüd jääb tal üle ainult kosuda. Ühtlasi ei kutsu arstid teda enam embrüoks, vaid looteks. Mina kutsun teda väikeseks miniatuurseks inimeseks edasi.
Mida SINA teisel kuul tunned?
♥ Seksides soovitan kasutada suuremal hulgal libestit, sest miskipärast on rasedusel tobe komme limaskesti kuivatada.
♥ Paanikalained. „Mis siis, kui ma ei oska lapsega midagi teha?”, „Mis siis, kui ma kogemata oma lapse peas olevale pehmele augukesele liiga tugevasti pihta lähen?”, „Mis siis, kui ma ei oska oma lapsest normaalset inimest kasvatada?”. Ära muretse, need paanikalained ei lähe kunagi üle. Mured on küll erinevad, aga jäävad alati alles. See on üks lapse saamise võlu!
♥ Nohune nina. Jumal teab, miks, aga limaskestad lähevad rasedusega väga tundlikuks. Seega ütle tere oma kahele uuele parimale sõbrale – nohule ja ninakinnisusele. Mõnikord võib lisanduda ka nende kamraad ninaverejooks.
♥ Ära imesta, kui su seksiisu sootuks kaob. Sina oled siiski see, kes peab iga päev oksendama ja enda sees inimest kasvatama.
♥ Kui sa hoolega vaatad, võid isegi kõhukest näha!
♥ Kuna platsenta hakkab nüüd lapsele ise hormoone tootma, langeb sinu kehas hormoonide hulk. Suure tõenäosusega võivad tujud veel natukene kõikuvad olla, kuid varsti on õige aeg näiteks rasedushulluse kadumiseks.
♥ Unetus. Kindlasti on tegu stressiga uues olukorras – hirm tundmatuse ees, pidev pissihäda ja oksepoiss kurgus –, kuidas sa nii ikka magad. Ära muretse, varsti tuleb uni tagasi ja ei lähe enam kunagi ära!
Paanika ei hüüa tulles!
K ui nüüd päris ausalt öelda, siis sellest ajast saati, kui ma teada sain, et olen rase, ei olnud ma kordagi otseselt paanikasse läinud. Tõsi, ma kartsin ehk natukene teiste inimeste reaktsiooni, oma ema suhtumist ja muid selliseid üsna tühiseid asju, aga ma olin endas kindel ja väga-väga õnnelik …
… kuni ma ükskord ühel hommikul trollis istusin ja lihtsalt paanikasse läksin. Lausa nii paanikasse, et mul hakkas süda puperdama, käed värisema ja silmadest jooksis ohjeldamatult pisaraid. Mis hakkab tulevikus juhtuma?! Kuidas ma selle kõigega hakkama saan?! Püha jumal, ma ei oska ju mitte midagi!
Veel mõtlesin ma selliseid tühisemaid asju, et tuleb uus kevad ja kevaded, nagu te ehk mind teate, on minu jaoks sellised natukene maagilised ajad. Ajad, kus ma teinekord armun ja teinekord ei armu. Ja sellised ajad, kus ma tunnen ennast kõikvõimsa ja kauni ja võrratuna. „Ja appi, kes mind enam ikka tahab, ja ma lähen suureks ja paksuks nagu siga ja lõpuks jään surmani üksi, sest mu rasedus (ja ka tavaline „võrratu” iseloom) muudab mu deemoniks ja lõpuks … lõpuks söövad kassid mu näo ära ja siis lapse näo ja siis teineteise näod!” ja muud sellised ratsionaalsed mõtted.
Aga seal trollis lõppes see nii, et ma pidin maha minema ja normaalne inimene olema, mitte tänaval ulguma, niisiis ma mõistsin, et ma mõtlen vaid lollusi, ja elasin oma elu edasi. Pärast seda intsidenti on mul selliseid asju siiski veel juhtunud. Umbes nii, et: „Mida kuradit ma mõtlesin?! Kas ma olen idioot?! Ma ei saa ju endagagi hakkama!”
Ja kõige kummalisem on see, et iga kord, kui ma niimoodi paanitsema hakkan, hakkab mu kõht valutama. Ja lihtsalt valutab, kuni ma endale käed kõhu peale panen ja ütlen: „Naliii…”
Eks ma üritan edaspidi parem olla.
24. märts
Need hetked, mil sind tabab paanika, hirm ja õud tuleviku ees, on normaalsed, eriti kui tegemist on ootamatu lapseootusega. See on ju normaalne, et inimene peab kõik oma emotsioonid läbi elama. Eriti naised. Eriti rasedad naised! Ja mis siis, kui sa oledki üleni üks suur emotsioon – sul on selleks õigus, sa oled rase!
KOLMAS KUU
(13–16 nädalat)
Palju õnne! Käes on kolmas kuu, mis tähendab seda, et esimene n-ö ohtlik aeg on läbi. Sa võid kergendatult hingata, kuigi ma tean, et sa ei tee seda. Raske on olla kerge südamega, kui sa oled rase ja muresid täis. Mõtle parem sellele, et poole aasta pärast on sul laps! Ma tean, et pool aastat tundub sulle veel igaviku pikkuse ajana, aga enne kui sa jõuad arugi saada, on see käes. Märkamatult!
Kolmas õnnis kuu. Kas mitte ehtsad rasedusraamatud ei väida, et nüüd kaovad naise südamepaha ja hormoonirünnak ning elu võtab jälle pöörde paremuse poole? Kui sul võttis, siis, kurat, veab sul! Minul nii hästi ei läinud …
Kas sul väga paha olla, da?
N agu ma juba sadu kordi inisenud olen, siis hommikune südamepaha viib mu hauda! Ma isegi ei mäleta, millal see algas, juba ikka igavik tagasi vist, aga see, kuram, on salakaval ka! Vahepeal tundus, et need hirmsad päevad on möödas, kus ma rahulikult kööki jalutan, kassidele konservi panen ja siis neile selga oksendan, aga ei.
Ainult kolm päeva nautisin seda, et süda oli ainult HÄSTI NATUKE paha. Ma poleks iial uskunud, et olen õnnelik, kui mu süda vaid natukene paha on … Oh seda elukest! Igatahes öökisin ma täna jälle, justkui teiste toimetuste kõrvalt, kööki kraanikaussi. Samal ajal üritasin teed keeta.
Lihtsalt tüütu on! Millal see üle läheb? Ma nagu lugesin, et see kestab kolmanda kuuni, ja mul on see just sekundipealt täitunud. Kaua siis veel?
Sõitsin ükspäev taksoga tööle, kui äkki tundsin, et kattun üleni külma higiga. Neelatasin aina kurjakuulutavalt. Autos oleva lõhnakuuse
