Ungari kirjandus mitteungarlasele. Ivar Sinimets
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ungari kirjandus mitteungarlasele - Ivar Sinimets страница 3
– revolutsiooni tules (1918–1919)
– kahe maailmasõja vahel (1919–1944)
– konservatiivne kirjandus
– Nyugat ja tema lähikond
– nn rahvakirjanike liikumine
– revolutsiooniline kirjandus pärast 1919. aastat
Ungari kirjandus pärast 1945. aastat
Juba mainitud ungari kirjandusloo mahukaim käsitlus „Ungari kirjanduse ajalugu” („A magyar irodalom története”, 1964–1966) on veelgi üksikasjalikum:
Muinasluule (u aastani 1200)
Keskaeg (u 1000 – u 1530)
– kristlik-feodaalse kirjanduse kujunemine (u 1000 – u 1200)
– keskaegse kirjanduse õitseng (u 1200 – u 1450)
– keskaegse kirjanduse loojang (u 1450 – u 1530)
Renessanss (u 1450 – u 1640)
– humanismikirjanduse kujunemine (u 1450 – u 1530)
– reformatsiooniaja kirjandus (u 1530 – u 1570)
– renessansikirjanduse õitseng (u 1570 – u 1600)
– hilisrenessanss (manerism) (u 1600 – u 1640)
Barokk (u 1600 – u 1772)
– barokk-kirjanduse algusaeg (u 1600 – u 1640)
– barokk-kirjanduse hiilgeaeg (u 1640 – u 1690)
– barokkajastu kriis ja taastugevnemine (u 1690 – u 1740)
– hilisbarokk (rokokoo) (u 1740 – u 1772)
Valgustusaja ning uueneva rahvusliku liikumise periood (1772–1820. aastad)
– klassitsistlik luule
– ungari sentimentalism
Valgustusajast romantismini (1795–1825)
– klassitsistliku kirjanduse õitseng
Romantismi lainel (1825–1841)
– klassitsismist rahvusliku romantismini
Romantismist kriitilise realismi ja rahvuslikkuseni (1841–1849)
Rahvuslik-kodanliku kirjanduse sünd (u 1849–1867)
Rahvuslik-kodanliku kirjanduse eraldumise esimene periood (aastakümme pärast 1867. aastat)
Rahvuslik-kodanliku kirjanduse eraldumise teine periood (sajandi viimane veerand)
Uue ungari kirjanduse sünd (1905–1919)
– Nyugat ja kirjanduslik revolutsioon
– sotsialistliku kirjanduse sünd
Ungari kirjandus kahe maailmasõja vahel (1919–1945)
– konservatiivne kirjandus
– nn rahvakirjanike liikumine
– avangard ja sotsialism
Sama käsitluslaadi jätkab – loomulikult oma ajastu ideede valguses –aastatel 1980–1990 ilmunud „Ungari kirjanduse ajalugu aastatel 1945–1975” („A magyar irodalom története 1945–1975”), mis perioodi kirjandust vaadeldes kasutab järgmisi kategooriaid: luule, proosa, draama, kirjanduskriitika, kirjandusteooria ja kirjanduslugu.
Õige mitmesse keelde on tõlgitud 1980. aastatel ilmunud ungari kirjanduse käsitlus „Ungari kirjanduse ajalugu” („A magyar irodalom története”, 1982), mis tänu soomekeelse tõlke olemasolule (Klaniczay 1986) on ka eestikeelsele lugejale kergesti ligipääsetav. Periodiseerimiseks on kasutatud järgmist süsteemi:
Keskaja kirjandus (algus – 1500)
– ladinakeelne
– ungarikeelne
Renessansiajastu kirjandus (1450–1600)
Barokk (1600–1750)
Valgustusaeg ja klassitsism (1700–1800)
Reformiajastu romantism (XIX sajandi esimene pool)
Rahvuslik suundumus kirjanduses (XIX sajandi keskpaik)
Realismi õitseaeg (XIX sajandi viimane kolmandik)
Nyugati-periood (XX sajandi esimesed kümnendid)
Sotsialismiaated ja modernism
– kahe maailmasõja vaheline periood
– nn rahvakirjanikud
– avangardism
Uuema aja kirjandus (1945–)
Mainimist väärib ka sisuliselt juba postsotsialismiaegse „Ungarluse käsiraamatu” („A magyarságtudomány kézikönyve”, 1991) kirjanduse- ja kunstikäsitlus:
Muinasluule, maahõive aeg (IX–X sajand)
Keskaeg
– Árpádite dünastia aeg
– hiline keskaeg (XIV–XV sajand)
Keskaja ning renessansi piiril
– Mátyáse ja Jagelloonide aeg (XV–XVI sajand)
Renessanss ja barokk, reformatsioon ja vastureformatsioon (XVI–XVII sajand)
Barokist valgustusajani (1711–1790)
Valgustusajast romantismini (1790–1849)
Romantismist läbi positivismi avangardini (1849–1919)
– despotismiperiood (1849–1867)
– dualismi õitseaeg (1867–1890)
– dualismi kriisist revolutsioonideni (1890–1919)
Nn kolme Ungari kultuur (1919–1944)
Lühike ülevaade lähiminevikust (1945–)
1990. aastate algul on valminud viimane ülevaatlikum käsitlus ungari kirjanduse ajaloost XX sajandil „Ungari kirjanduse ajalugu aastatel 1945–1991” („A magyar irodalom története 1945–1991”). Pealkirjas figureerivad aastaarvud ei ole autori, Ernő Kulcsár Szabó arvates siiski periodiseerimisel rakendatavad. Ernő Kulcsár Szabó kontseptsiooni kohaselt ei tähendanud ungari ajaloos olulised aastad 1945 ja 1956 muutust ungari kirjanduses, need kuuluvad ühte perioodi, mis kestis 1930.