vaevu tunnetatavaid erinevusi. Seda juhtub ka siis, kui ilukirjandus astub sammu altpoolt üles. Muutused on veelgi märgatavamad, kui võõrad kaunid eeskujud viitavad pigem vajakajäämistele kui teele, mida mööda teised on kuulsuseni jõudnud. Sellisel puhul tekivad edasiminejate ja paigaltammujate vahel alati vastuolud – esimesed tundsid rõõmu keele ning rahvusliku jõu arenemise üle, teised nägid muutustes risustumist, meelega risustamist. Esimesi kutsutakse neologistideks, teisi ortodoksideks. … Keel on väärtuslikumaid aardeid, rahvuse kaunimaid ehteid, rahvusvaimu kaunis paleus, selle ustav hoidja ning ärataja. Nii üks kui ka teine pool tunnetab seda ja armastab keelt pühaliku kodumaa-armastusega; erinevad nad aga selle poolest, et ühed kardavad muutusi ja risustumist, teine pool aga just soovib muutusi, temagi kardab risustumist, kuid ei pea teiste kaunite eeskujude järgimist mitte keele risustamiseks, vaid oma jõu arendamiseks ja demonstreerimiseks. Üksnes ämblik on selline, kes kõik endasse imeb ja siis võrguks koob; inimesel on eelis mitte jääda ühes paigas peatuma, vaid oma annet ja teiste leiutusi kasutades mööda täiustumise teed edasi minna. Temast saab see, kes ta on, tänu mainitud asjaolude rakendamisele. … Hästi ja ilusti kirjutab see, kes on tuline ortodoks ning tuline neologist korraga, kes on endaga ühel meelel ja vastuoludes. Valesamme võib tantsides teha ainult see, kes oskab väga hästi tantsida ja keda ümbritseb nähtamatu võlu. Ja mida võib teha kirjanik? Kõrges stiilis kõike seda, mida iga keele ideaal nõuab, mida ungari keele iseloom (tavad ja kombed) selgesti ei keela, mida endiste ja uute klassikute stiil pakub, mida vajadus tingimata nõuab.”
Vahepealsetesse aastatesse mahuvad pikad vaidlused, milles Ferenc Kazinczy osales kirjanikuna ka vaimukate epigrammidega. Aastatel 1805–1807 toimus Ferenc Kazinczy ja Debreceni linna vahel Mihály Csokonai Vitézi haua mälestusmärgi asjus nn Arkaadia protsess. Vaidluste keskmes oli Ferenc Kazinczy pakutud lause: Et in Arcadia ego ‘Minagi elasin Arkaadias’. Algul kahtlustati tekstis irooniat, hiljem olid vastakuti erinevad protestantlikud tõlgendused. 1810. aastate lõpul vähenes Ferenc Kazinczy roll kirjanduselu juhtimisel. „Mälestusi” („Pályám emlékezete”, 1831) andis pildi tema kirjanikuteest ja on hinnaline kultuuriajalooline dokument. Tema teine teos „Minu vanglapäevik” („Fogságom naplója”, 1831) on valminud kunagise poliitikutegevuse tulemuseks olnud vangla-aastate (1794–1801) üleskirjutuste alusel ja annab ettekujutuse Ferenc Kazinczy kui kirjaniku ning poliitiku maailmavaatelisest kujunemisest.
Aastate vältel koondus Ferenc Kazinczy ümber arvukalt noori talente. Luuletaja László Tóth Ungvári (1788–1820) kirjutas oode ka vanakreeka keeles, tunnustatud poetess Judit Dukai Takách (1795–1836) valas klassitsistlikku vormi tunde- ja mõttemaailma; ungari noorsookirjanduse pioneer Gábor Döbrentei (1785–1851) on tuntud ka toimetajana, kes 1814. aastal pani aluse kirjandusajakirjale Erdélyi Múzem ning oli aastatel 1831–1835 Ungari Teadusliku Seltsi (Magyar Tudós Társaság) esimene sekretär; József Dessewffy (1771–1843) hakkas avaldama ajakirja Felső Magyarország Minerva. Ungari kirjandusloos esineb ka selline termin nagu Kazinczy pesti triásza ‘Kazinczy Pesti triaad’. Silmas peetakse keskaegsete ungari keelemälestiste uurijat ja avaldajat István Horváti (1784–1846), serbi ja ungari rahvalike laulude autorit, tõlkijat ja muinasjutukirjanikku Mihály Vitkovicsi (1778–1829) ning kriitikut, toimetajat, kirjanduselu organiseerijat Pál Szemeret (1785–1861).
Benedek Virág (1754–1830) oli klassitsistlikku stiili kasutav poeet, patriootliku oodi ja epistli esimene meister Ungaris. Et ta tõlkis kogu Horatiuse ungari keelde, siis kutsuti teda ennast Ungari Horatiuseks (Magyar Horác). Rahvuskultuuri arengut teenisid ka mungast õpetaja keeleteaduslikud ja ajalookirjutised.
János Földi (1755–1801) oli mitmekülgne isiksus: loodusteadlane, poeet, tõlkija, keeleteadlane. Paljud ungari praegused taimenimed on saanud oma kuju tänu temale. Hariduselt oli ta meedik, kes püüdis Linné süsteemi rakendada ka Ungari looma- ja taimeriigi kohta. Tõlkis ta Anakreoni, Horatiust, Catullust jt. Järgnevate töödega sai temast ungari värsiteooria rajajaid: „Ungari luulest”(„A magyar versekről”, 1787); „Luule kirjutamisest” („A Versírásról”, 1790, jäi kuni 1962. aastani käsikirja); „Mõtisklused juutide luulest” („Elmélkedés a Sido Vers-írásról”, 1792). Luuletajana on tema tähtsus natuke väiksem, kuid tõlkijana on ta väga oluline: lisaks kreeka ja rooma autoritele tõlkis ta ungari keelde ka katkendeid piiblist ning „Hamleti”.
János Kis (1770–1846) oli evangeelse kiriku õpetaja, kes luulet kirjutades järgis põhimõtet szépről szépen verselni ‘ilusast ilusti luuletada’. Tema kõrgstiilis luules esineb ka jõulisi tundeid ja värve. Oluline osa Ferenc Kazinczy põhimõtetest lähtunud János Kisi loomingus oli tõlgetel. Ungari kirjanduslugu tunneb teda siiski eelkõige seoses Dániel Berzsenyi luule väärtuste avastamisega.
Dániel Berzsenyi (1776–1836) oli ungari poliitilise oodi rajaja, kes järgis klassitsismi põhimõtteid ja värsitehnikat, kuid kelle luulekeeles on tunda juba romantismiajastu hõngu. Luuletaja harmooniaiha ei mahtunud enam klassitsistlikesse raamidesse. Raskesti tabasid teda nii keeleuuenduse pooldajate kui ka vastaste rünnakud. Lisaks luulele kirjutas ta ka uurimusi esteetikast ja põllumajandusest ning tegeles ka religiooniajalooga. Poliitilistes oodides vastandas luuletaja ungarlaste kuulsa mineviku ja halli argipäeva ning kutsus saatusele vastu panema.
Romlásnak indult hajdan erős magyar!
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
