millega ma töötan, on käitumuslik, kognitiivne, süsteemne ja psühhoanalüütiline teooria.
• Need teooriad ei ole kokkusobimatud, vaid rakenduvad suhte erinevatele osadele.
• Peamine käitumuslik printsiip hõlmab positiivse käitumise tunnustamist ja soovimatu käitumise eiramist.
• Peamine kognitiivne printsiip on positiivne mõtlemine ja üldistuste vältimine.
• Peamised süsteemsed ideed hõlmavad piire, hierarhiaid ja ringset põhjuslikkust.
• Peamised psühhoanalüütilised ideed seostuvad alateadvusega ja selle mõjudega paarisuhtele.
• Viimane raamatus kasutatud lähenemisviis on käitumusliksüsteemne.
• Suhtlus võib olla verbaalne ja mitteverbaalne.
• Hea verbaalse suhtluse kohta kehtib kümme põhitõde (vt lk 56-59).
• Teised selles peatükis käsitletud teemad puudutavad piire, lähedust, domineerimist, hierarhiaid, korduvaid järgnevusi ja tasakaalu.
3
Seks, sugupooled ja paarisuhe
Mehed ja naised: sarnasused ja erinevused
Meeste ja naiste vahelisi erinevusi on väga hästi mõistetud juba varastest aegadest. Kuid hiljuti on tekkinud suundumus (võib-olla feminismi tõukel ja ehk ka tänu suuremale avalikule tähelepanule, mida seksuaalküsimused on viimastel aastatel pälvinud), kus inimesed eeldavad, et mehed ja naised pole mitte ainult võrdsed, vaid tegelikult ühesugused. On tõsi, et paljusid töid suudavad ühtviisi hästi teha mõlemad, ja et osa põhjustest, miks mehed saavad kõrgemat palka ja paremaid karjäärivõimalusi, seostub meestele omase konkurentsivõimega, kombineerituna ajaloolise ebavõrdsusega, mis on meestesse jätnud suurema sünnipärase jälje. Kuid sugudevahelised erinevused on siiski väga selged ja hästi teada ning aeg-ajalt on need muutnud meeste ja naiste teineteisemõistmise raskeks.
Ajutegevuse erinevused
Nüüdseks on aktsepteeritud, et meeste ja naiste ajutegevus on veidi erinev. Peamiselt on lahknevused seotud sellega, kuidas erinevad sugupooled kasutavad aju paremat ja vasakut poolkera. Naised valdavad rohkem neid asju, mis seostuvad vasaku ajupoolkeraga, näiteks keeled ja suhtlus. Meeste tugevad küljed on aga seotud parema ajupoolkeraga, mistõttu saavad nad paremini hakkama ruumilist koordinatsiooni nõudvate ülesannetega nagu matemaatika, füüsika ja tehnilised alad. On teada, et enamik kolmeaastasi poisse räägib teiste omavanuste poistega peamiselt autodest, püssidest või arvutimängudest (loomupärastel põhjustel või ühiskondlikust survest tingituna); sama vanad tüdrukud aga eelistavad rääkida oma perekonnast ja sõpradest. Mehed saavad hästi hakkama masinate ja kõikvõimalike praktiliste ülesannetega, naised aga mõistavad paremini inimesi ja suhteid.
Psühholoogilised erinevused
Sama kalduvust järgides on tüdrukud ja naised oskuslikud mitme asja üheaegses tegemises ning suudavad sihikul hoida mitut eesmärki korraga, ühtegi unarusse jätmata. Poisid ja mehed aga keskenduvad harilikult vaid ühele käsil olevale tööle, jättes teised ülesanded mõneks muuks ajaks või delegeerides need teistele inimestele. See selgitab ka, miks naised saavad harilikult laste hoidmisega paremini hakkama ning suudavad keskendada tähelepanu nende hoole all olevatele lastele, tegeledes samal ajal ka toiduvalmistamise või kodutöödega. Mehed suudavad kõiki neid asju samuti hästi teha, kuid kalduvad ühe ülesande unustama ja keskenduma ainult teisele. Näiteks eelistavad nad, et lapsed on turvalises kohas, nii et neil oleks võimalik ära teha ka muud asjad.
Koostöö ja konkurents
Mehed on tõenäoliselt naistest konkureerivamad ja kui kaks meest või poissi omavahel vestlevad, võrdlevad nad sageli oma auto kiirust, sissetulekut, spordisaavutusi või maja suurust. Arvatavasti on see seotud tõsiasjaga, et loomariigis kalduvad isased võitlema nii hierarhilise positsiooni kui ka õiguse eest karja emasloomadega paarituda. See on loomulik käitumisskeem, mille käivitajaks on ilmselt testosteroon. Naised ja tüdrukud aga moodustavad ühiseid suhtevõrgustikke ja arutavad oma ideid koos, nõudmata endale initsiatiivi või panuse eest mingit tunnustust. Ka siin võib tõmmata paralleele loomariigi käitumisega, kus karja emased teevad järglaste üleskasvatamisel sageli koostööd, eriti juhul, kui „abihooldajad“ on ema või järelkasvuga suguluses.
Kuidas mõjutavad need erinevused paarisuhet?
Need erinevused kerkivad päevakorrale siis, kui jutt on mehe ja naise vahelisest paarisuhtest. Suhte varases järgus, kui seksuaalne külgetõmme on tugev ja mõlemad partnerid teineteist idealiseerivad ning kõikides asjades alati õigeks mõistavad, pole sellest lugu. Kui aga suhe on vanem ja paar püüab lahendada igapäevaelus tekkivaid raskusi, tulevad mehe ja naise erinevad toimimisviisid selgemini esile. Meestele meeldib probleemide lahendamises olla keskendunud, loogiline ja sõltumatu, naised aga tahavad toetuda pigem emotsionaalsetele vihjetele ning arutada oma arusaamu ja käsitlusi suhtevõrgustiku taustal. Oleme ju kõik kuulnud, kuidas mees ütleb: „Me oleme kõigest sellest juba varem rääkinud, pole mingit vajadust jälle otsast peale hakata,“ nagu oleks probleem täielikult lahendatud. Naine aga vastab: „Ma tean, aga mulle siiski ei tundu veel, et see asi oleks korras.“ Sellele dilemmale pole olemas lihtsat vastust ja paljudel paaridel ei jää muud üle, kui leppida erimeelsustega või järgida domineerivama partneri ideid. Asja iva seisneb selles, et naistele on sageli kõige olulisem probleemi ja teineteist mõista, olla ära kuulatud ja tõsiselt võetud, mees aga soovib probleemi vaid kiiremini lahendada, õppides ühtlasi, kuidas toimida samalaadsete probleemidega ka tulevikus.
Marsi ja Veenuse probleemid
John Gray on oma meelelahutuslikus, kuid samas üsna tõsises raamatus „Mehed on Marsilt, naised on Veenuselt“ avaldanud olulisi mõtteid meeste ja naiste erinevustest nendevahelise paarisuhte ja selles esinevate probleemide kontekstis. Lisaks sellele, et mehed ja naised „kõnelevad eri keeles“, reageerivad nad ka suhtes ettetulevatele kriisidele erinevalt. Gray väidab, et mehed eralduvad sel juhul oma koopasse, tõmbuvad suhtest tagasi ja mõtlevad probleemid läbi, et siis lahendusega (või ilma selleta) koopast väljuda. Naistele aga meeldib asja ümber arutleda ja nad ei suuda mõista, miks nende meessoost partner ei näi soovivat sedasama teha. Meeste ja naiste vahel tekivad arusaamatused kohe, kui neil ei õnnestu taibata, et partner ei reageeri asjadele samamoodi, nagu nad ise teeksid. Mees võib tunda, et ta on enda mõistmiseks ja tunnustamiseks teinud kõik vajaliku, ega suuda aru saada, miks naine selles suhtes ebaloogiline on. Naine aga tunnetab partneri suutmatust mõista, et naise jaoks on olemas aegu (ilmselt hormonaalsetel põhjustel), mil kõik tundub olevat valesti ja kõik, mida ta sel ajal vajab, on aeg ja poolehoid. Me pöördume Gray ideede juurde tagasi raamatu järgmistes peatükkides.
Seksuaalne veetlus ja sugukihu
Meeste bioloogilised kannustajad
Soov olla kaasatud seksuaalsesse tegevusse on tugev ja valdav kogu loomariigis. Enamiku liikide puhul algatab seksuaaltegevuse isane ning see toimub suuresti testosterooni mõjul. Karjadesse kuuluvad isased noorloomad, kelle testosteroonitase on veel madal, võivad seksi vastu küll huvi tunda, kuid ei püüa harilikult emasloomadega paarituda; sama kehtib ka nende isasloomade kohta, kes on läbi teinud kohitsemise ja seega oma peamise testosterooniallika kaotanud. Tõde, mis kehtib isaste loomade kohta, peab rohkem või vähem paika ka inimese meessoost esindajate kohta: noortel poistel on seksitemaatika vastu küll kõrgendatud huvi,
