teie kehahoiak, ilme, liigutuste iseloom – määrab ära, millises seisundis te olete. See seisund aga määrab omakorda ära käitumise ulatuse ja taseme, milleks te võimeline olete. Füüsist vaadeldakse 8. peatükis.
Tegelikult me ju jäljendame kogu aeg. Kuidas õpib laps rääkima? Kuidas õpib noor sportlane kogenumalt? Kuidas otsustab edasipüüdlik ärimees oma ettevõtte üles ehitada? Ma toon ärimaailmast ühe lihtsa jäljendamise näite. Inimesed teenivad palju raha nähtuse abil, mida ma nimetan viiteajaks. Me elame piisavalt ühetaolises kultuuris, nii et see, mis toimib ühes kohas, toimib väga sageli ka teises. Kui keegi on saavutanud suurt äriedu šokolaaditükikestega küpsiste müümisel Detroiti supermarketis, siis on olemas suur šanss, et neid saab sama edukalt müüa ka Dallase supermarketis. Kui Chicagos on keegi teinud firma, kus saadetisi viivad kohale erilistes kostüümides kullerid, siis tõenäoliselt töötab sama skeem ka Los Angeleses või New Yorgis.
Väga paljud inimesed on äris edukad sellepärast, et nad avastavad midagi, mis toimib ühes linnas, ja teevad sama asja ka kusagil mujal, enne kui viiteaeg otsa saab. Piisab ainult läbikatsetatud süsteemi võtmisest ja selle kopeerimisest – kuid seda võib isegi teha paremini, süsteemi täiustada. Nendele, kes nii toimivad, on edu praktiliselt tagatud.
Maailma suurimad jäljendajad on jaapanlased. Mis peitub Jaapani majanduse pimestava edu taga? Kas geniaalne innovatsioon? Mõnikord. Kuid viimase kahe kümnendi tööstusarengut vaadates saab selgeks, et väga vähesed uued tooted ja tehnoloogilised uuendused said alguse Jaapanist. Jaapanlased lihtsalt võtavad meilt alguse saanud ideed ja tooted alates autodest ning lõpetades pooljuhtidega ning tänu hoolikale jäljendamisele jätavad alles parimad elemendid ja täiustavad teisi.
Adnan Mohammad Khashoggy on mees, keda paljud peavad maailma rikkaimaks. Kuidas ta selleks sai? Lihtsalt: ta jäljendas Rockefellereid, Morganeid ja teisi finantsmagnaate. Ta luges nende kohta kõike kättejuhtuvat, tegi endale selgeks nende veendumused ja jäljendas nende strateegiaid. Miks W. Mitchell ei jäänud lihtsalt ellu, vaid pööras kõige põrmustavamad kogemused, mida üks inimene võib läbi elada, hoopis enda kasuks? Kui ta oli haiglas, lugesid sõbrad talle ette lugusid suuri takistusi ületanud inimestest. Tal oli olemas võimalus jäljendada ja see positiivne eeskuju oli tugevam kui negatiivsed üleelamised. Erinevus edukate ja edutute inimeste vahel ei ole mitte selles, mis neil on, vaid selles, mida nad otsustavad näha ning oma sisemiste ressursside ja elukogemusega teha.
Jäljendamine tõi otsekohe tulemusi nii minu enda kui ka teiste juures. Jätkasin ka muude mõtte- ja tegevusmustrite otsimist, mis andsid juba lühikese aja jooksul väljapaistvaid tulemusi. Kutsun neid kombineeritud mustreid Optimum Performance Technologies®. Need strateegiad moodustavad käesoleva raamatu põhiosa. Kuid lubage mul siiski veel midagi selgitada. Minu eesmärk ei ole lihtsalt see, et te õpiksite meisterlikult selgeks siin kirjeldatud mudelid. Teil on vaja töötada välja oma mustrid, oma strateegiad. John Grinder õpetas mind mitte millessegi liiga palju uskuma, sest uskumise puhul on alati mingi koht, kus see ei toimi. NLP on võimas vahend, aga see on vaid vahend, mida saab kasutada omaenda lähenemisviiside, strateegiate, sisekaemuste arendamisel. Mitte ükski strateegia ei toimi kogu aeg.
Muidugi ei ole jäljendamine midagi uut. Iga suur leiutaja on jäljendanud teiste avastusi, et mõelda välja mingi uus asi. Iga laps on jäljendanud ümbritsevat maailma.
Probleem on selles, et enamik meist jäljendab täiesti juhuslikult ja eesmärgipäratult. Me võtame midagi üle ühelt inimeselt, aga teise juures ei märka mõnda hoopis olulisemat asja. Me jäljendame midagi head, aga samas ka halba. Me püüame jäljendada inimest, kelle suhtes me tunneme austust, aga leiame, et tegelikult me ikkagi ei oska teha seda, mida teeb tema.
“Ettevalmistus koos võimalusega annab tulemuse, mida kutsutakse vedamiseks.”
Mõelge sellele raamatule kui teadliku jäljendamise käsiraamatule, mis õpetab täpsemalt jäljendama ja annab teile võimaluse saada teadlikuks millestki, mida te alati olete oma elus teinud.
Teid ümbritsevad harukordsed ressursid ja strateegiad. Minu ülesanne on panna teid mõtlema nende jäljendamisele, et te oleksite pidevalt teadlikud väljapaistvaid tulemusi andvatest tegevustest. Kui keegi on võimeline tegema midagi märkimisväärset, siis peaks teie esimene mõte olema: “Kuidas ta selle tulemuseni jõudis?” Loodan, et te jätkate meisterlikkuse otsinguid, et te otsite kõikjalt imelisi asju ja õpite ära, kuidas see on saavutatud – et ise soovi korral samade tulemusteni jõuda.
Nüüd aga vaatame, mis on see, mis määrab ära inimese reaktsioonid erinevates olukordades. Jätkame uurimist ja teeme kindlaks, mis on …
3. PEATÜKK
SEISUNDI JÕUD
“Vaim on see, mis muudab inimese terveks või haigeks, õnnetuks või õnnelikuks, rikkaks või vaeseks.”
Kas te olete kunagi kogenud kestvat õnne, tunnet, et miski ei saa viltu minna? Kui kõik tundub hästi minevat? Võib-olla oli tegu tennisemänguga, kus kõik löögid läksid täppi, või ärikohtumisega, kus teil olid olemas kõik vastused. Võib-olla oli tegemist juhtumiga, kus te hämmastasite ka iseennast, tehes midagi kangelaslikku või dramaatilist, mida te poleks kunagi uskunud end suutvat. Küllap on teil olnud ka vastupidiseid kogemusi – kui mitte miski ei läinud hästi. Küllap on teil meeles ka need päevad, kui te ei saanud hakkama tavaolukorra lihtsate asjadega, kui iga samm oli valesti astutud, iga uks lukus ja kõik, mida te katsetasite, kukkus valesti välja.
Milles on siis vahe? Tegemist on ju sama inimesega. Teie käsutuses peaksid olema samad sisemised ressursid. Miks te siis saate mõnikord kehvi tulemusi, teinekord aga suurepäraseid? Miks on ka parimatel sportlastel päevi, mil nad teevad kõik õigesti, kuid siis tulevad päevad, mil nad ei saa palli korvi ega pesapallis pallile pihta?
Erinevus peitub inimese neurofüsioloogilises seisundis. On olemas võimaldavad seisundid – enesekindlus, armastus, sisemine tugevus, rõõm, ekstaas, usk, mis toovad esile isikliku jõu allikad. Kuid on ka halvavad seisundid – segadus, masendus, hirm, ärevus, kurbus, frustratsioon –, mis muudavad meid võimetuks. Me kõik liigume headest seisunditest halbadesse ja vastupidi. Kas te olete kunagi läinud kohvikusse ja pidanud ettekandja suust kuulma: “Ja mida teie tahate?” Mis te arvate, kas ta räägib alati klientidega nii? On võimalik, et tema elu on nii raske, et ta on alati selline. Tõenäolisem on siiski, et tal on olnud halb päev, et tal on tulnud teenindada liiga paljusid kliente ja mõni neist on talle halvasti öelnud. Ta ei ole halb inimene, ta on lihtsalt väga ressursivaeses seisundis. Kui te saaksite ta seisundit muuta, muutuks ka tema käitumine.
Seisundi mõistmine on muutuse mõistmise ja meisterlikkuse saavutamise võti. Meie käitumine on selle seisundi tulemus, milles me oleme. Me teeme olemasolevate sisemiste ressurssidega alati parimat, aga mõnikord leiame me end seisundist, kus sisemisi ressursse jääb puudu. Ma tean, et mu elus on olnud aegu, kui ma olen teatud seisundis olles teinud või öelnud asju, mida ma hiljem kahetsesin või mille pärast piinlikkust tundsin. Võib-olla on see nii juhtunud ka teiega. On tähtis meeles pidada neid juhtumeid, mil keegi on teid halvasti kohelnud. Sel juhul tuleks vihastamise asemel hoopis kaasa tunda. Lõppude lõpuks ei tohiks ju need, kel endal süda must, teisi kividega loopida. Pidage meeles, et ettekandja kui isiksus on midagi enamat kui lihtsalt tema käitumine ühel ajahetkel. Kuidas oleks, kui te saaksite sõrmenipsutusega tahtlikult minna kõige dünaamilisemasse ja leidlikumasse seisundisse – kus te olete elevil, kindel oma edus, keha pakatamas energiast, vaim ergas? See on võimalik.
Selle raamatu läbi lugenud, teate te, kuidas end soovi korral viia oma kõige võimekamasse seisundisse ning tulla välja kõige jõuetumast seisundist. Pidage meeles, et jõud seisneb tegutsemises. Minu eesmärk on jagada teiega teadmisi, kuidas
