tuli välja, et nad saabusid justkui Taškendist.
Järgmine etapp – Gorkist Kirovini. Nüüd peatati sel etapil kogu rongiliiklus mõlemas suunas. Nüüd pandi kogu liin vägede ja miilitsa valve alla. Nüüd blokeeriti sel teekonnal kõik raudteeülekäigud. Ning taas – puhverrong ees, selle järel – peamine, kannul veel üks puhverrong. Et keegi juhuslikult ei sõidaks sisse sellele, mis veab delikaatset lasti.
Kirovis vahetati veel kord vedurijuhte ja valvet. Ühtlasi vahetatakse ka rongide numbrid ja kogu dokumentatsioon. Kolme rongi liikumisest hakkavad teadma ainult mingid suured ülemused raudteeametkonnas: veeti eriti ohtlikke arestante… Brjanskist.
Seejärel – käsk: puhastada kogu raudtee Kotlaseni! Liin valve alla! Ülekäigud tõkestada! Teatada Kotlasesse, et tulevad erirongid vangidega Jerevanist. Vahialustel pole vaja lõunas päevitada. Nende koht on põhjas!
Vaat nii – kuni Vorkutani välja.
Igas uues jaamas – uued dokumendid. Kui kellelgi oleks tulnud tahtmine taastada paberite järgi läbitud marsruut, ei oleks tal sellest midagi välja tulla saanud. Aga välja selgitada marsruudi alguspunkt on põhimõtteliselt võimatu. Sellepärast et seda pole. Asustatud punkt, kus see „tilgake” välja töötati ja kokku pandi, on kohaliku võimu administratiivalluvusest ära võetud ja välja arvatud kõigist arvestusmaterjalidest. Seda pole ei kaartidel ega dokumentides.
Aga „Vanakuradi vanaema” oli otsustatud õhku lasta objektil Moskva-700. Ärge arvake, et see on Moskvas või selle kõrval. Ei. Objekt Moskva-700 – see on tuumapolügoon Novaja Zemljal.
Samal päeval, 17. oktoobril 1961. aastal, kui montaažitsehhist viidi välja „tilgake” kaaluga 26 tonni, kuulutas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee esimene sekretär, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, seltsimees Nikita Sergejevitš Hruštšov NLKP XXII kongressi tribüünilt:
„Tahan öelda, et meil lähevad väga edukalt uue tuumarelva katsetused. Varsti me lõpetame need katsetused. Nähtavasti, oktoobri lõpul. Kokkuvõtteks nähtavasti õhime vesinikupommi võimsusega 50 miljonit tonni trotüüli. (Kiiduavaldused). Me rääkisime, et meil on pomm 100 miljonit tonni trotüüli. Ka see on tõsi. Kuid sellist pommi me õhkima ei hakka, sest kui me laseme selle õhku isegi kõige kaugemates paigus, siis võime ikka enda aknad välja lüüa. (Tormilised kiiduavaldused). Seepärast hoiame esialgu tagasi ja ei hakka seda pommi õhkima. Kuid õhkides 50-miljonilise pommi, katsetame me samas seadet ka 100-miljonilise pommi tarbeks. Siiski, nagu varem öeldi, annaks Jumal, et neid pomme ei tuleks meil kunagi õhkida mitte mingi territooriumi kohal. See on meie elu kõige suurem unistus!” (Tormilised kiiduavaldused).
NLKP XXII kongress arutas uut, nüüd juba kolmandat kommunistliku partei programmi.
Esimene, revolutsioonieelne programm: võtta võim!
Programm täideti, võim võeti. Seepärast võeti 1919. aastal vastu teine programm: ehitada üles sotsialism!
Sotsialism ehitati üles. Mis on sotsialism? Marxi vastus on lihtne: eraomandi likvideerimine. Omand likvideeriti. Mis edasi? Edasi – kolmas programm: ehitada üles kommunism!
Partei kolmas programm avaldati 31. juulil 1961. aastal kõigis keskajalehtedes. Partei programmi arutati terve rahvaga: tsehhides ja farmides, kaevandustes ja välilaagrites, teadusasutustes ja väeosades, suurtel ehitustel ja kaugetes mägiauulides. See oli kõige suurejoonelisem tegevusprogramm, mida inimkond kunagi oli tundnud: 1970. aastaks ehitada kommunismi esimene faas, 1980. aastaks – täielik kommunism!
Tolles programmis oli palju tarku kavandusi:
Ületada mitu korda USA tööstustoodangu maht.
Kindlustada Nõukogude Liidus kõige kõrgem elatustase võrreldes ükskõik millise kapitalistliku riigiga.
Igale perele – tasuta korter, elamu kasutamine tasuta.
Elekter, vesi, gaas, küte – tasuta.
Tasuta ühiskondlik transport.
Tasuta riietus ja toitlustus koolilastele. (Tõsi, see punkt sisaldus juba 1919. aasta programmis, kuid polnud veel täidetud.)
Tasuta ühiskondlik toitlustus tootmises.
Järsk tööviljakuse tõus üheaegselt tööpäeva ja töönädala järsu lühenemisega.
Sanatooriumid, kuurordid, puhkekodud, turismibaasid – tasuta.
Järsk töötajate meditsiinilise teenindamise parandamine. Mõistagi, et tasulist meditsiini ei saa olla. Kõik medikamendid – tasuta.
Lasteaiad, sõimed, spordisaalid, basseinid, staadionid – tasuta.
Kommunistliku moraali juurutamine rahvamassidesse: minna üle kauplustele ilma müüjateta, ühistranspordile ilma konduktoriteta.
1980. aastaks oli ette nähtud riigi ja kõigi selle funktsioonide järkjärguline hääbumine, üleminek ühiskondlikule isevalitsusele ja suure printsiibi teostamine: IGAÜHELT – TEMA VÕIMETE KOHASELT, IGAÜHELE – VAJADUSTE JÄRGI.
Programm lõpeb võimsa loosungiga: PARTEI KUULUTAB PI-DULIKULT: PRAEGUNE NÕUKOGUDE INIMESTE PÕLVKOND HAKKAB ELAMA KOMMUNISMIS.
Kõik oleks hea, kuid helendavate kõrguste saavutamist segasid välised asjaolud. Kui elu meil muutub nii helgeks, kui võib töötada niipalju, kui süda kutsub ning saada nii palju, kui tahad, kui kõik on tasuta, oivalise kvaliteediga ja ammendamatutes kogustes, siis tahaks ju kõigi kapitalistlike riikide rõhutud proletaarlased sellist elu. Ja nad tõusevad üles. Aga pursuid seda lubada ei või. Seepärast hakkavad nad meid paratamatult segama, nad hakkavad meile kaikaid kodaratesse loopima, külvama meil kõike kõige madalamat, meie inimesi lolliks tegema ja narritama, nad hakkavad ergutama meil kõlblusetust, jultumust ja matslust, valet ja pettust, narkomaaniat ja joomarlust, varastamist, prostitutsiooni, liiderlikkust ja kuritegusid. Kuid sellega nad ei saa piirduda. Oma eluviisi säilitamise nimel on nad sunnitud meid hävitama, et me oma suurepärase eeskujuga ei näitaks kogu maailma proletaarlastele suurt näidet sellest, kuidas võivad elada kapitalistliku orjuse ahelad heitnud inimesed. Pursuid peavad paratamatult püüdma kukutada meil tööliste ja talupoegade võimu või üldse meid kõiki hävitada.
Seepärast me oleme sunnitud end kaitsma.
Kommunistlik partei ja selle leninlik keskkomitee, mille eesotsas seisis ustav leninlane seltsimees Hruštšov, said selgelt aru, et kommunismi võiduks Nõukogude Liidus on hädavajalik luua välised tingimused, see tähendab teha nii, et kapitalistid meid ei segaks. Aga segada nad ei suuda üksnes siis, kui neid pole üldse sellel planeedil. Lihtne ja arusaadav mõte. Kuid iga hea idee peab olema kinnitatud teoga.
Vaat miks kaks NLKP XXII kongressi delegaati, Slavski ja Moskalenko, lahkusid salaja istungitesaalist. Vaheajal surus Nikita Hruštšov neil koridoris, kus polnud kõrvalisi isikuid, kätt ja soovis edu.
Moskva Kesklennuväljal ootas Slavskit ja Moskalenkot valitsuse Il-18. Kurss – põhja.
Moskalenko – Nõukogude Liidu marssal, strateegiliste raketivägede ülemjuhataja. Slavski – keskmasinaehituse minister.
Mis see on – Nõukogude Liidu keskmasinaehituse ministeerium?
Selgitan. Veel Teise maailmasõja ajal ütles seltsimees Stalin: peab lahendama Probleemi nr 1. Otsekohe loodi Probleemi nr 1 peavalitsus. Kuid selline nimetus, kas või isegi
