style="font-size:15px;"> Major Durnovtsev klammerdus rooli külge, rool väriseb kergelt. Teine piloot vajutas nupule, avas kardinad. Kuid ise pindadele ja mootorite peale pilku heita ei julge: kas on terved? Nii kardab haavatud võitleja enda peale vaadata: kas rebis vaid jala otsast või kõik, poolest kehast?
HRUŠTŠOV, NIKITA SERGEJEVITŠ (1894–1971). Üks kõige hirmsamaid timukaid Venemaa kogu tuhandeaastase ajaloo vältel. Kodusõja ajal poliittöötaja 1. Ratsaarmees. Edasi – rajooni, oblasti ja vabariikliku mastaabi parteitöötaja. Astus Tööstusakadeemiasse, kus õppis koos Stalini naise Nadeždaga. Naine juhtis abikaasa tähelepanu „ustavale stalinlasele”. Sellest momendist algab Hruštšovi tormiline tõus.
1932. aastal saab ta partei Moskva linna- ja oblastikomitee teiseks sekretäriks, 1934. aastal – esimeseks sekretäriks, see tähendab Moskva peremeheks. Hruštšov ilmutas ennekuulmatut julmust võitluses kõigiga, kes oli või võis olla Stalini poliitika vastane.
1938. aastast on Hruštšov Ukraina kompartei keskkomitee esimene sekretär, see tähendab selle Nõukogude Liidu rikkaima provintsi diktaator. 1939. aastast – poliitbüroo liige. Kiievis kohtas Hruštšov armeekindral Žukovit, kes juhatas 1940. aastast Kiievi erisõjaväeringkonna vägesid, ning riikliku julgeoleku 3. järgu komissari Serovi, kes oli Ukraina NKVD šeff. Neil aastail pööras Hruštšov tähelepanu insener Brežnevile ja ülendas teda.
Sõja ajal oli Hruštšov Edela strateegilise suuna poliitkomissar, mille koosseisu kuulusid Lõuna- ja Edelarinne ning Musta mere laevastik. Hruštšov on isiklikult süüdi kogu maailma sõjaajaloo kahes kõige hirmsamas sõjalises katastroofis: Nõukogude vägede lüüasaamises Ukrainamaal 1941. aasta suvel ja sügisel ning Harkovi katastroofis 1942. aasta mais. Pärast sõda – Ukraina diktaator. 1949. aastast – Moskva diktaator.
1953. aastal – vandenõulane ja osaline Stalini tapmises. Pärast Stalini surma – kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär. Osaline Beria vastases vandenõus. 1956. aastal partei XX kongressil kuulutas Stalini kõigi aegade ja rahvaste kurjategijaks, veeretades kõik valearvestused ja kuriteod tema peale.
1957. aastal võitis ja kõrvaldas tänu marssal Žukovile võimult Molotovi, Malenkovi, Kaganovitši ja Šepilovi ning seejärel kõrvaldas võimult ka Žukovi enda. 1958. aastast oli Hruštšov üheaegselt NLKP esimese sekretäri ja Ministrite Nõukogu esimehe kohal, see tähendab oli nii kommunistliku partei kui ka NSV Liidu valitsuse juhi kohal. Nõukogude Liidu kangelane, kolmekordne sotsialistliku töö kangelane.
HARITON, JULI BORISSOVITŠ (1904–1996). Füüsika-matemaatikateaduste doktor (1935), NSV Liidu TA akadeemik (1953). 1939–1941 tegid Hariton ja Zeldovitš uraani lagunemise ahelreaktsiooni arvutused. 1946. aastast oli Hariton – tuumalaskemoona peakonstruktor. Kolmekordne sotsialistliku töö kangelane (1949, 1951, 1954), kolme Stalini (1949, 1951, 1953) ja ühe Lenini (1956) preemia laureaat. Viie Lenini ordeni kavaler.
2.
peatükk
30. oktoobril 1961. aastal kell 11.32 ja 13 sekundit Moskvaaja järgi katkes ootamatult kogu raadioside polaaralade piirkonnas Arhangelskist ja Murmanskist kuni Tšukotkani ja kaugemale. Akadeemik Haritonil on Moskvaga kinnine valitsusside telefoniliin, aga Moskva side sündmuste rajooniga on kadunud!
See teade levis kohe mööda kõiki KB-11 koridore ja saale. Side on kadunud!
See tähendab, et ikkagi kõmatas, tuvike!
Nüüd oodata tulemust: mitmeks minutiks on side kadunud. Viieks? Kümneks? Viieteistkümneks?
Juli Borissovitš ei pea vastu, helistab Moskvasse: kuidas side on?
Vastus: seda pole juba 24 minutit!
See on põhjus avada pudelid! Borissõtšit õhku loopida! Meie vanal oli õigus! Aga oli ju skeptikuid, ei usutud, esitasid omi variante!
„Halloo, Moskva, kuidas side on?”
„Sidet pole. 33 minutit pole!”
33 minutit – see on võit.
Aga Hariton ei pane punast telefoni käest. Täna on ta päevakangelane. Minister Slavski on kuskil seal, lendab lennukiga sündmuste rajoonis, las siis tema esimene asetäitja annab aru.
„Kuidas siis sidega on?”
„41 minutit!”
„Ja ikka pole?”
„Ja ikka pole!”
Šampust varem valmis ei pandud. Et pärast pettumust poleks. Nüüd nabis keegi pahkliku proletaarse käega kraest kinni majandusjuhatajal: tee keldrid lahti!
Haritoni kabinet on rahvast puupüsti täis. Uudis levib suust suhu treppe ja koridore pidi.
„No ja…?”
„56 minutit! Pole!”
Möirgav, klähviv, krooksuv, katkev side hakkas taastuma 81. minutil. Vaat see on juba midagi! Küll ikka kõmatas!!! No kus alles põrutas piraki!
Side taastus sisina ja raginaga vähehaaval.
Keskmasinaehituse minister ja strateegiliste raketivägede ülemjuhataja saatsid esimese teate: „Moskva. Kreml. Hruštšovile. Katsetused Novaja Zemljal möödusid edukalt. Kodumaa ülesanne täidetud. Naaseme kongressile. Slavski. Moskalenko.”
Ühendust võttis Tu-95V komandör: „Ülesanne täidetud. Major Durnovtsev.”
Sai otsekohe vastuse: „Nõukogude Liidu kangelasele alampolkovnik Durnovtsevile ja kogu ekipaažile. Tänan teenistuse eest. Hruštšov”.
NLKP XXII kongressi tarbeks püstitati palee – Kremli Kongresside palee. Selle ehitusest ei teatatud. Kongressi delegaatidele ja kogu riigile – üllatus. Pimestav saal, erakordne avarus. Jah! See koht on spetsiaalselt loodud selleks, et võtta siin vastu kommunismi ehitamise programm.
Kongressi tribüünil on teadlased ja kolhoosnikud, terasesulatajad ja arstid, ehitajad ja kaevurid: Kiidame heaks! Kiidame heaks! Kiidame heaks! Partei plaanid – ellu!
Koosoleku juhataja katkestas järjekordse oraatori:
„Seltsimehed, sõna teateks on seltsimees Hruštšovil.”
Hruštšov tõusis tribüünile. Saal vaikis.
„Seltsimehed… Me vähendasime laengut… Et poleks mitte 100, vaid 50 miljonit tonni. Kuid pomm on meil kangekaelne. Loeme, et 50. Tegelikult andis see rohkem välja. Katsetused möödusid edukalt”.
Nikita Sergejevitši hääl kähiseb. Erutus lämmatab. Ta tahtis veel midagi öelda. Ta pidi nähtavasti andma au meie teadlastele, konstruktoritele, inseneridele, tehnikutele ja töölistele. Kuid midagi polnud enam kuulda. Saal juubeldas. Juhataja püüdis korda luua, anda esinejale sõna, keda katkestati poolelt sõnalt, kuid lõi käega ja kuulutas kuni kella 19ni vaheaja.
Tulemus vapustas. Plahvatus hinnati 57 miljoni tonniseks. Sähvatus oli jälgitav Alaskal, Norras, Gröönimaal, kogu Nõukogude põhjas. Mahajäetud asulas 410 kilomeetrit epitsentrist viis katused ära, lõhkus palkmajad, lükkas kivimajad kiiva. Diksoni saarel, 780 kilomeetrit plahvatusest, lendasid klaasid eest.
