mängima ja onni ehitama.”
Jeanette märkas, et kolleeg oli tõeliselt vapustatud.
„Jah, ja kes võivad nähtavasti lihtsalt ära kaduda, ilma et keegi neist puudust tunneks.”
Sinise vilkuriga, aga sireenita kiirabiauto sõitis mööda. Tegelbackeni juures pööras see vasakule ja sõitis tunnelisse.
Nukker kõledus muutus füüsiliseks ja Jeanette tõmbas jope tihedamini ümber.
Åke norskas diivanil ja ta pani talle teki peale, enne kui üles magamistuppa läks, riidest lahti võttis ja alasti teki alla puges. Ta kustutas öökapi lambi ja jäi avasilmi pimedusse vahtima.
Kuulis tuult vastu akent, puude sahinat aias ja kiirtee kauget müra.
Ta oli kurb.
Ta ei tahtnud magama jääda.
Ta tahtis mõista.
Tvålpalatset
Sofia tundis Huddingest lahkudes, et on omadega täiesti otsas. Vestlus Tyra Mäkeläga oli olnud kurnav ja pealegi oli Sofia võtnud vastu veel ühe töö, mis tõenäoliselt tähendab mõningast pingutust. Lars Mikkelsen oli palunud tal osaleda ühe pedofiili uurimisel, kellele esitatakse süüdistus oma tütre seksuaalses kuritarvitamises ja lapsporno levitamises. Mees oli kinnivõtmisel oma süüd tunnistanud.
Pagan, see ei lõpe ka kunagi, käis peast läbi, kui ta raske südamega Huddingevägenile keeras.
Tundus, nagu peaks ta ise kandma neid kogemusi, mida Tyra Mäkelä endas kandis. Mälestusi alandusest, sisemist armkudet, mis tegelikult tahaks välja murda ja oma haletsusväärsust tervele ilmale näidata. Aga arm on seal sees peidus, sügaval rinnakorvis, ja annab endast üksnes aeg-ajalt tuikava valuna märku. Teadmine sellest, kui haiget võib üks inimene teisele teha, muutub soomusrüüks, millest ei tungi miski läbi.
Millest ei tungi miski välja.
Ta kandis seda raskust kogu tee tagasi kabinetti ja kohtumisele, mille ta oli lubanud Hässelby sotsiaaltöötajale. Kohtumisele endise Sierra Leone lapssõduri Samuel Baiga.
Vestlusele, mis kahtlemata tiirleb arutu vägivalla ja jälkide ahistamiste ümber.
Sellistel päevadel lõunat ei sööda. Lõunat asendab puhkeruumi vaikus. Suletud silmad ja lamav asend, et tasakaal uuesti üles leida.
Samuel Bai oli pikk ja lihaseline noor mees, kes näis algul nende kohtumise suhtes äraootav ja ükskõikne. Ent kui Sofia pakkus välja, et nad võiksid rääkida inglise keele asemel krio keeles, muutus ta silmanähtavalt avameelsemaks ja jutukamaks.
Kolme Sierra Leones veedetud kuu jooksul oli Sofia selle Lääne-Aafrika keele ära õppinud ja nad rääkisid kaua sellest, milline oli olukord Freetownis, ning kohtadest ja ehitistest, mida nad mõlemad teadsid. Mida kaugemale vestlus arenes, seda rohkem kasvas Samueli usaldus, kui ta nägi, et naine mõistab vähemalt osa tema üleelamistest.
Kahekümne minuti pärast tärkas Sofias lootus, et ehk on tal võimalik tõesti kuidagi aidata.
Samuel Bai kohalolu- ja keskendumisprobleem, suutmatus istuda rahulikult üle poole minuti, nagu ka suutmatus hoida tagasi äkilisi impulsse ja tundepurskeid, meenutas ADHD-d, mille puhul domineeris hüperaktiivsus ja puudulik kontroll impulsside üle.
Ent lugu ei olnud niisama lihtne.
Sofia märkas, et Samueli hääl, intonatsioon ja kehakeel muutusid vastavalt teemale, mida vestlus puudutas. Mõnikord hakkas ta krio asemel äkki inglise keelt rääkima, teistel kordadel rääkis ta sellist krio murrakut, mida Sofia polnud kunagi kuulnud. Ka poisi pilkmuutus koos kõne ja kehahoiakuga. Kord istus ta klaari pilgu ning sirge seljaga ja rääkis valjusti ning selgesti, kuidas ta tahab tulevikus kesklinnas restorani avada, kord istus kössis, pilk tuhm, ja pomises oma imelikku murrakut.
Sofia oli leidnud dissotsiatiivseid jooni Victoria Bergmani juures, ent Samuel Bai juures olid need arvatavasti täiel määral välja arenenud. Sofia kahtlustas, et Samuel kannatas lapsepõlves kogetud jubeduste tõttu posttraumaatilise stressi all, mis oli esile kutsunud isiksusehäire. Kõik viitas poisi juures sellele, et temas oli mitu erinevat isiksust, keda ta pealtnäha alateadlikult vahetas.
Mõnikord nimetatakse seda nähtust isiksuse mitmesuseks, aga Sofia leidis, et dissotsiatiivsus on parem nimetus.
Ta teadis, et selliseid inimesi on väga raske ravida.
Esiteks oli ravi aeganõudev, nii iga seanss eraldi kui ka kogu raviaeg. Sofia taipas, et tavapärasest neljakümne viiest kuni kuuekümnest minutist ei piisa. Ta peaks iga vestlust Samueliga pikendama pooleteise tunnini ja tegema sotsiaalosakonnale ettepaneku pidada vähemalt kolm seanssi nädalas.
Teiseks oli ravi raske seetõttu, et need seansid nõudsid terapeudilt sajaprotsendilist keskendumist.
Esimese Samuel Baiga peetud vestluse ajal tundis ta kohe ära selle, mida oli tunnetanud Victoria Bergmani monoloogide ajal. Samuel oli nagu Victoriagi osav enesehüpnotisöör ja tema unesarnane olek kandus üle ka Sofiale.
Ta teadis, et Samueli aitamiseks peab ta andma endast maksimumi.
Erinevalt kohtupsühhiaatria osakonna tööst, mis ju pealtnäha ei hõlmanudki nende inimeste ravimist, kellega ta kohtus, tundis ta, et Samuelile võib temast abi olla.
Nad rääkisid üle tunni ja kui Samuel kabinetist lahkus, leidis Sofia, et pilt poisi traumeeritud psüühikast hakkas selginema.
Ta oli väsinud, aga teadis, et tööpäev ei ole veel läbi, sest ta pidi lõpetama Tyra Mäkelä juhtumi ja lisaks tegema ettevalmistusi faktide kontrollimiseks lapssõdurist rääkivas raamatus. Loos sellest, mis juhtub siis, kui anda lastele voli tappa.
Ta otsis välja materjali, mis tal selle kohta oli, ja sirvis natuke ingliskeelset versiooni. Kirjastus oli saatnud talle hulga küsimusi, millele nad lootsid saada vastuse Göteborgi kohtumisel, ja ta mõistis õige pea, et ei suuda nendele üheselt vastata.
Liiga keeruline oli.
Raamat oli juba tõlgitud ja tema panus oli üksnes formaalne.
Ent Samuel Bai raamatut ei olnud veel kirjutatud. See oli otse tema silme ees.
Saadan selle kuradile, mõtles ta.
Sofia palus Ann-Brittil rongipileti ja Göteborgi hotellitoa broneeringu tühistada. Öelgu kirjastus, mis tahab.
Mõnikord on impulsiivsed otsused kõige paremad.
Enne kui ta koju läks, pani ta punkti Tyra Mäkelä juhtumile, saates Huddinge uurimisrühmale oma lõpliku hinnangu.
Tegelikult oli seegi ainult formaalsus.
Nad olid kokku leppinud, et Tyra Mäkeläle mõistetakse sundravi psühhiaatriahaiglas, täpselt nagu Sofia oli ette näinud.
Ent ta tundis, et oli midagi ära teinud.
Temast olenes midagi.
Monumentet
Pärast lõunasööki koristasid Sofia ja Mikael koos laua ära ja panid nõud masinasse. Mikael ütles, et tahaks niisama teleka ees vedeleda, ja Sofia arvates oli
