jälgivad meid ja nüüd tunnevad nad meie vastu juba tõelist huvi. Äkki haarab Christian mul piha ümbert kinni ja tõstab õhku ning laseb siis vette kukkuda, nii et jään pehmele liivapõhjale lamama ja lained löövad üle pea. Ma tõusen köhides ja pladistades ja itsitades püsti.
„Christian!” noomin ma, vaadates talle otsa. Ma lootsin, et me lähme merre armatsema… ja see oleks jälle üks esimene kord. Ta hammustab alumist huult, et naeru tagasi hoida. Ma pritsin teda ja ta pritsib mind kohe vastu.
„Meil on terve öö aega,” ütleb ta ja muigab. „Nägudeni, musi.” Ta sukeldub ja tuleb minust meetri kaugusel pinnale ning ujub seejärel kergelt ja sujuvalt kroolides kaldast eemale, minust kaugemale.
Haa! Mänguline, õrritav Viiskümmend! Ma varjan silmi päikese eest ja jälgin, kuidas ta ujub. Selline narritaja… kuidas talle tagasi teha? Kalda poole ujudes kaalun ma võimalusi. Meie joogid on saabunud ja ma võtan lonksu dieetkoolat. Christian on väike punkt kauguses.
Hmm… Ma heidan kõhuli ja võtan rinnahoidja ära ning viskan hooletult Christiani lamamistoolile. Nii… vaata kui jultunud ma võin olla, härra Grey. Ma panen silmad kinni ja lasen päikesel oma nahka soojendada… luid ja liikmeid soojendada, ja ma kandun selle soojusega kaugele, ning mu mõtted pöörduvad pulmapäeva juurde.
„Te võite pruuti suudelda,” kuulutab õpetaja Walsh.
Ma naeratan oma mehele säravalt.
„Lõpuks oled sa minu,” sosistab ta, võtab mu käte vahele ja suudleb põgusalt huultele.
Ma olen abielus. Ma olen proua Christian Grey. Mu pea käib õnnest ringi.
„Sa oled nii ilus, Ana,” pomiseb ta ja naeratab, ning ta silmad säravad, neis on armastus… ja midagi tumedamat, kuuma.
„Ära lase kellelgi seda kleiti ära võtta peale minu, selge?” Ta naeratus on tulikuum, kui ta sõrmeotstega mööda mu põske libistab ja mu vere süütab.
Püha taevas… Kuidas ta seda teeb, isegi praegu, kui kõik need inimesed meid vaatavad?
Ma noogutan tummalt. Jessas, ma loodan, et keegi meid pealt ei kuule. Õnneks on õpetaja Walsh diskreetselt eemale astunud. Ma vaatan pidurõivastes rahvahulka… Minu ema, Ray, Bob ja kõik Greyd plaksutavad – isegi Kate, mu pruutneitsi, kes näeb oma kahvaturoosas kleidis vapustav välja, seistes Christiani isamehe, ta venna Ellioti kõrval. Ma poleks arvanudki, et ka Elliot võib nii uhke välja näha. Kõik naeratavad laialt ja säravalt – välja arvatud Grace, kes pühib säravvalge taskurätikuga vargsi silmi.
„Peoks valmis, proua Grey?” pomiseb Christian, naeratades mulle ujedalt. Ma sulan. Ta näeb jumalik välja oma lihtsas mustas smokingis, millel on hõbedane vest ja lips. Ta on… silmipimestav.
„Täiesti valmis.” Mu näol on totakas naeratus.
Pulmapidu on täies hoos… Carrick ja Grace on ületanud kõik ootused. Nad on jälle lasknud telgi püsti panna ja see on kaunistatud kahvaturoosade, hõbedaste ja elevandiluutoonidega ning külgedelt avatud. Sealt avaneb vaade lahele. Meil on ilmaga vedanud ja õhtune päike särab vee kohal. Telgi ühes otsas on tantsupõrand ja teises rikkalik rootsi laud.
Ray tantsib mu emaga ja nad naeravad. Ma tunnen neid vaadates kibemagusat kihvatust. Loodetavasti peame me Christianiga kauem vastu. Ma ei tea, mis ma teeks, kui ta mu maha jätaks. Öeldakse, et kes kiirustades abiellub, see hiljem kahetseb. See ütlus kummitab mind.
Kate on mu kõrval, kaunis oma pikas siidkleidis. Ta vaatab mulle otsa ja kortsutab kulmu. „Kuule, see peaks olema su elu kõige õnnelikum päev,” noomib ta.
„Ongi,” sosistan ma.
„Oh, Ana, mis viga on? Kas sa vaatad oma ema ja Rayd?”
Ma noogutan kurvalt.
„Nad on õnnelikud.”
„Aga lahus.”
„Kas sul on mingeid kahtlusi?” küsib Kate ärevalt.
„Ei, üldse mitte. Lihtsalt… ma armastan teda nii väga.” Ma vaikin, suutmata ega tahtmata oma hirmudest rääkida.
„Ana, ilmselge, et ta jumaldab sind. Ma tean, et teie suhe algas ebatavaliselt, aga ma näen, kui õnnelikud olete te mõlemad viimastel kuudel olnud.” Ta haarab mu mõlemast käest kinni ja pigistab neid. „Pealegi, praegu on juba hilja,” lisab ta muiates.
Ma itsitan. Kate teeb alati asjad selgeks. Ta võtab mu Kate Kavanagh’ Erilisse Embusesse. „Ana, kõik läheb hästi. Ja kui ta mõtleb sulle kuidagi liiga teha, siis tuleb tal minuga tegemist.” Ta laseb mu lahti ja naeratab kellelegi, kes on mu selja taga.
„Tere, kallis.” Christian võtab mul ootamatult ümbert kinni ja suudleb mu meelekohta. „Kate,” ütleb ta napilt. Pärast kuut nädalat suhtub ta Kate’i ikka veel jahedalt.
„Tere jälle, Christian. Ma lähen otsin nüüd üles su isamehe, kes juhtub ka minu mees olema.” Naeratades meile mõlemale läheb ta Ellioti juurde, kes vestleb Kate’i venna Ethani ja meie sõbra Joséga.
„Aeg on minna,” sosistab Christian.
„Juba? See on esimene pidu mu elus, kus mul pole midagi tähelepanu keskpunktis olemise vastu.” Ma pööran ringi ja vaatan talle otsa.
„Sa väärid seda. Sa näed vapustav välja, Ana.”
„Sina samuti.”
Ta naeratab ja ta ilme elavneb. „See ilus kleit sobib sulle.”
„See vana asi?” Ma punastan ja katsun oma kehassetöödeldud lihtsa kleidi pitsist ülaosa, mille Kate’i ema minu jaoks disainis. Mulle meeldib, et pits on õlal – tagasihoidlik, ent ahvatlev, nagu ma loodan.
Ta kummardub ja suudleb mind. „Lähme. Ma ei taha sind enam kõigi nende inimestega jagada.”
„Kas me tohime oma pulmast lahkuda?”
„Kallis, see on meie pidu ja me võime teha, mida tahame. Me oleme koogi juba lahti lõiganud. Ja praegu tahan ma su minema viia, et sa kuuluksid ainult mulle.”
Ma itsitan. „Ma kuulun teile kogu elu, härra Grey.”
„Mul on väga hea meel seda kuulda, proua Grey.”
„Oh, seal te oletegi! Noored armunud.”
Ma ohkan sisimas… Grace’i ema on meid üles leidnud.
„Christian, kallis – veel üks tants oma vanaemaga?”
Christian hammustab huulde. „Muidugi, vanaema.”
„Ja sina, kaunis Anastasia, mine ja tee vanamehele rõõmu – tantsi Theoga.”
„Theoga, proua Trevelyan?”
„Vanaisa Trevelyaniga. Ja sa võiksid mind vanaemaks kutsuda. Ja te peate tõsiselt tööle asuma, et saaksin lapselapselapsi. Mulle pole enam kaua jäänud.” Ta naeratab eputavalt meile mõlemale.
Christian pilgutab kohkunult silmi. „No kuule, vanaema!” ütleb ta, võttes rutakalt ta käe, ja
