iharat, üleannetut, ahvatlevat Viiekümne-naeratust.
Ta ronib tagasi voodisse ja katab suudlustega seekord mu parema jala… kuni jõuab mu reite ühinemiskohani. Ta tõmbab mu jalad laiali.
„Oh… naine,” pomiseb ta, ja siis on ta suu minul. Ma sulgen silmad ja alistun ta oi-kui-osavale keelele. Mu käed on ta juustes ja mu puusad liiguvad ja kiiguvad, ma järgin ta rütmi, tõukan puusi ülespoole. Ta haarab mu puusadest kinni, et mind paigale sundida… aga ei lõpeta seda mõnusat piinamist. Ma olen lähedal, nii lähedal.
„Christian,” pomisen ma.
„Veel mitte,” sosistab ta ja liigub ülespoole, ning ta keel on mu nabas.
„Ei!” Pagan! Ma tajun, kuidas ta mu naba vastas naeratab, ja ta liigub ülespoole.
„Nii kannatamatu, proua Grey. Meil on aega, kuni me Smaragdsaarele maandume.” Ta suudleb hardalt mu rindu ja võtab vasaku nibu huulte vahele. Ta vaatab üles mulle otsa, silmad tumedad nagu troopiline torm, kui ta mind kiusab.
Oi taevas… ma olin unustanud. Euroopa.
„Minu mees, ma tahan sind. Palun.”
Ta on mu kohal, ta keha katab minu keha, ta toetab end küünarnukkidele. Ta nuusib ninaga mööda mind, ja ma liigutan oma kätt mööda ta tugevat nõtket selga, kuni ta ilusa tagumikuni.
„Proua Grey… naine. Me püüame meele järele olla.” Ta puudutab mind põgusalt huultega. „Ma armastan sind.”
„Mina armastan sind ka.”
„Tee silmad lahti. Ma tahan sind näha.”
„Christian… ah…” kisendan ma, kui ta aeglaselt minusse tuleb.
„Ana, oh, Ana,” sosistab ta ja hakkab end liigutama.
„MIDA KURADIT SA ENDA arust teed?” karjub Christian, kiskudes mind ülimalt meeldivast unenäost ärkvele. Ta seisab, üleni märg ja kaunis, mu lamamistooli kõrval ja vahib alla mulle otsa.
Mis ma teinud olen? Oi ei… ma laman selili… Kurat, kurat, kurat. Ja ta on vihane. Kurat küll. Ta on maruvihane.
TEINE PEATÜKK
Äkki olen ma täiesti ärkvel, erootilin eunenägu meeles tläinud.
„Ma olin kõhuli. Ma ilmselt pöörasin end unes selili,” sosistan ma nõrgalt, püüdes end kaitsta.
Ta silmad hiilgavad raevust. Ta kummardab alla, võtab oma toolilt mu rinnahoidja ja viskab mulle.
„Pane selga!” sisistab ta.
„Christian, keegi ei vaata.”
„Usu mind. Vaatavad küll. Ma olen kindel, et Taylor ja turvameeskond naudivad seda esinemist!” uriseb ta.
Püha taevas! Miks ma nad kogu aeg ära unustan? Ma olen paanikas ja katan rinnad kätega. Pärast Charlie Tango sabotaažijuhtumit on meil pidevalt see pagana turvameeskond sabas.
„Jah,” uriseb Christian. „Ja samuti võis mõni närune paparatso sind pildistada. Kas sa tahaks Star’i esikaanel olla? Seekord alasti?”
Pagan! Paparatsod! Ma panen rutakalt rinnahoidja selga ja värv kaob mu näost. Ma judisen. Minust uhkab üle ebameeldiv mälestus, kuidas paparatsod mu Sõltumatu Kirjastuse ees ümber piirasid, kui teade meie kihlusest oli levima hakanud. Selline tähelepanu oli asju, mida Christian Greyga koosolemine endaga kaasa toob.
„L’addition!”3 nähvab Christian mööduvale ettekandjale. „Me lähme ära,” ütleb ta mulle.
„Kohe?”
„Jah. Kohe.”
Oh pagan, temaga pole mõtet vaielda.
Ta tõmbab šortsid jalga, ehkki ujumispüksid on märjad, ja selga oma halli T-särgi. Ettekandja on hetke pärast krediitkaardi ja arvega tagasi.
Vastumeelselt panen ma selga oma türkiissinise päikesekleidi ja torkan plätud jalga. Kui ettekandja on läinud, haarab Christian oma raamatu ja BlackBerry ning peidab raevu peegelklaasidega päikeseprillide taha. Ta on pinges ja väga vihane. Mu süda vajub saapasäärde. Iga teine naine selles rannas on ilma rinnahoidjata – see pole mingi kuritegu. Tegelikult näen ma just rinnahoidjaga imelik välja. Ma ohkan sisimas, mu tuju langeb. Ma lootsin, et Christian näeb selle asja naljakat külge… kui oleksin kõhuli lamanud. Ta huumorimeel on haihtunud.
„Palun ära ole mu peale vihane,” sosistan ma, võttes ta käest raamatu ja BlackBerry ning panen need oma seljakotti.
„Liiga hilja,” ütleb ta vaikselt – liiga vaikselt. „Tule.” Ta võtab mu käest kinni ja annab märku Taylorile ja ta kahele kaaslasele, prantsuse turvameestele Philippe’ile ja Gastonile. Veidral kombel on nad identsed kaksikud. Nad on verandalt kannatlikult jälginud nii meid kui ka kõiki teisi rannasolijaid. Miks ma nad kogu aeg ära unustan? Taylor oma tumedate prillide taga on nagu kivist. Kurat, ka tema on mu peale vihane. Ma pole ikka veel harjunud teda vabas riietuses nägema, ta kannab šortse ja musta polosärki.
Christian viib mu hotelli fuajeest läbi välja tänavale. Ta on vait ja tujutu, millegi üle sügavalt mõtteis, ja kõik see on minu süü. Taylor ja turvamehed järgnevad meile.
„Kuhu me lähme?” küsin ma ebalevalt, vaadates üles talle otsa.
„Purjekale tagasi.” Ta ei vasta mu pilgule.
Mul pole aimugi, mis kell on. Arvatavasti viie-kuue ringis. Sadamasse jõudnud, lähme me maabumissillale, kus on ankrus mootorpaat ja jeti. Christian seob jeti lahti ja ma ulatan seljakoti Taylorile. Ma vaatan talle ärevalt otsa, aga, nagu Christiangi, on ta mittemidagiütleva ilmega. Ma punastan, mõeldes, mida ta rannas nägi.
„Võtke, proua Grey.” Taylor ulatab mulle mootorpaadist päästevesti ja ma panen selle sõnakuulelikult selga. Miks mina olen ainus, kes peab päästevesti kandma? Christian ja Taylor vahetavad omavahel pilgu. Jessas, kas ta on Taylori peale samuti vihane? Seejärel kontrollib Christian mu päästevesti paelu ja tõmbab keskmise kõvasti kinni.
„Käib küll,” pomiseb ta mornilt ega vaata ikka veel mulle otsa. Pagan.
Ta ronib nõtkelt jetile ja sirutab mulle käe. Ma haaran sellest kõvasti kinni ja mul õnnestub jalg Christiani taga üle istme panna, ilma et ma vette kukuksin. Taylor ja kaksikud ronivad mootorpaati. Christian tõukab jeti sillast lahti ja see hõljub kaugemale.
„Hoia kinni,” käsutab ta ja ma võtan tal ümbert kinni. See meeldib mulle jetiga sõites kõige rohkem. Ma surun end vastu ta selga, mõeldes, et oli kord aeg, kui ta poleks sellega leppinud, et ma teda niiviisi puudutan. Ta lõhnab hästi… Christiani ja mere järgi. Palun anna andeks, Christian!
Ta tardub paigale. „Nii hoiagi,” ütleb ta pehmemal toonil. Ma suudlen ta selga ja surun põse selle vastu, vaadates tagasi sadamale, kus mõned puhkajad on kogunenud meid jälgima.
Christian keerab võtit ja mootor ärkab möirgega ellu. Pisut gaasi – ja jeti sööstab ettepoole, üle jaheda tumeda vee Fair Lady suunas. Ma võtan ta ümbert kõvemini kinni. Mulle
arve (pr k)
