kinni. Ta vaatab alla mulle otsa.
„Aga Joe Schmo5 number kaks? Kas tema sai teisest pesast mööda?”
Ta silmad hõõguvad… vihast? Erutusest? Raske öelda, kummast. Ta tuleb mu kõrvale ja libistab käe mu dressipükstesse.
„Ei,” sosistan ma, lõksus ta iharas pilgus. Christian naeratab kavalalt.
„Tore.” Ta käsi haarab mu häbemest. „Pole pesu, proua Grey. Minu tunnustus.” Ta suudleb mind jälle ja ta sõrmed tegelevad maagiaga, pöial hõõrub mu kliitorit, ahvatleb mind, ja ta torkab oma nimetissõrme oivalise aeglusega mu sisse.
„Me pidime natuke ninnutama,” oigan ma.
Christian jääb paigale. „Ma arvasin, et teemegi seda?”
„Ei. Ilma seksita.”
„Mida?”
„Ilma seksita…”
„Ilma seksita, ah?” Ta tõmbab käe mu pükstest välja. „Näe.” Ta libistab nimetissõrmega üle mu huulte ja ma maitsen oma soolast niiskust. Ta torkab sõrme mulle suhu, korrates seda, mida ta hetk tagasi tegi. Seejärel nihutab ta end mu jalge vahele, ja ta peenis surub vastu mind. Ta tõukab, ühe korra, teise korra, ja veel kord. Ma oigan, kui mu püksid mind just õigest kohast hõõruvad. Ta tõukab veel kord, surudes end kõvasti mu vastu.
„Seda tahad?” pomiseb ta ja liigutab mu vastas rütmiliselt puusi.
„Jah,” oigan ma.
Ta käsi liigub tagasi ja võtab jälle mu nibust kinni ning ta hambad libisevad üle mu lõua. „Kas sa tead, kui kuum sa oled, Ana?” Ta hääl on kähe ja ta peenis mu vastas on muutunud veel kõvemaks. Ma avan suu, et vastata, ega saa sellega hakkama, vaid oigan valjusti. Ta haarab mu alahuule hammaste vahele ja torkab oma keele jälle mulle suhu. Ta laseb mu randme lahti ning mu käsi rändab ahnelt ta õlga mööda üles juustesse, kui ta mind suudleb. Kui ma ta juustest kinni haaran, ta oigab ja tõstab silmad.
„Aa…”
„Kas sulle meeldib, kui ma sind puudutan?” sosistan ma.
Ta kulm kerkib veidi, nagu ei saaks ta küsimusest aru. Ta jääb korraks paigale. „Muidugi mulle meeldib. Mulle meeldib väga, kui sa mind puudutad, Ana. Ma olen nagu näljane pidusöögil, kui rääkida su puudutustest.” Ta hääl on kirest ja siirusest kume.
Püha müristus…
Ta põlvitab mu jalge vahele ja kergitab mind ülespoole, et mu toppi ära võtta. Mul pole selle all midagi. Ta haarab oma särgi alläärest kinni, tirib selle üle pea ja viskab põrandale, tõmbab mu siis endale sülle ja paneb käed mu ristluudele.
„Puuduta mind,” sosistab ta.
Oh taevas… Ma sirutan kõhklevalt käe ja tõmban sõrmeotstega läbi ta rinnakarvade, üle armide. Ta hingab järsult sisse ja ta pupillid laienevad, aga mitte hirmust. See on sensuaalne vastus mu puudutusele. Ta vaatab mind pingsalt, kui mu sõrmed õrnalt üle ta naha liiguvad, enne ühe ja siis teise nibu juurde. Need kõvenevad mu silitusest. Ma suudlen õrnalt ta rinda, ja mu käed liiguvad ta õlgade juurde, ja ma tunnetan oma pihkude all ta tugevate, skulptuursete lihaste piirjooni. Oo… ta on heas vormis.
„Ma tahan sind,” pomiseb ta, ja see annab mu libiidole rohelise tule. Mu sõrmed liiguvad ta juustesse ja tõmbavad ta pea taha, et ulatuksin ta suuni, ja kuumad tulekeeled kerkivad mu kõhus kõrgele. Ta oigab ja lükkab mu diivanile tagasi. Ta ajab end sirgu ja tirib mul püksid jalast, avades samal ajal oma püksiluku.
„Jälle kodus,” sosistab ta ja täidab mind ühe hetkega.
„Aa…” oigan ma ja ta jääb paigale, võttes mu näo käte vahele.
„Ma armastan sind, proua Grey,” pomiseb ta ja hakkab väga aeglaselt, väga õrnalt minuga armatsema, kuni ma lagunen tükkideks, hüüdes ta nime, ja põimin end ta ümber, tahtmata lahti lasta.
MA LÖSUTAN TA RINNAL. Me oleme teleritoa põrandal.
„Tead, me jätsime kolmanda pesa täiesti vahele.” Mu sõrmed liiguvad mööda ta rinnalihaseid.
Ta naerab. „Järgmine kord, proua Grey.” Ta suudleb mu pealage.
Ma vaatan teleka poole, ekraanil jooksevad „X-Files’i” lõpukaadrid. Christian sirutab käe puldi järele ja lülitab hääle sisse.
„Kas sulle meeldis see sari?” küsin ma.
„Lapsena, jah.”
Oh… Christian lapsena… kikkpoks ja „X-Files” ja puudutamine keelatud.
„Aga sulle?” küsib ta.
„See oli enne minu aega.”
„Sa oled nii noor.” Christian naeratab hellalt. „Mulle meeldib sinuga ninnutada, proua Grey.”
„Mulle samuti, härra Grey.” Ma suudlen ta rinda, ja me lamame vaikselt, vaadates telekat, kus „X-Files’i” lõputiitrite järel algavad reklaamid.
„Need kolm nädalat on olnud taevalikud. Autoga jälitamised ja tulekahjud ja hullud endised ülemused välja arvatud. Nagu elaks oma mullis,” pomisen ma unistavalt.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
