vahemärkus „RAHAVOO kvadrandi” kohta. Üks põhjus, miks rikas isa soovitas mul saada B- ja I-kvadrandi ettevõtjaks, on see, et nendes on maksuseadused kõige soodsamad. E- ja S-kvadrandis ei ole maksuseadused palgatöötajatele ja üksikettevõtjatele soodsad. Maksuseadustik pakub suuremaid stiimuleid, st seaduselünki, nendele, kes värbavad palju töötajaid B-kvadrandis või investeerivad projektidesse, millest riik tahab tulu saada, nagu näiteks sotsiaalelamuehitus. Kokkuvõttes on eri kvadrantides maksud erinevad.
See raamat käsitleb kõigi kvadrantide erinevusi ja seda, kuidas ettevõtja saab ühest kvadrandist teise, eriti S-kvadrandist B-kvadranti liikuda.
Erinevuste loetelu
Inimesed peavad enne palgatööst loobumist otsustama, kas nad tahavad muutuda palgatöötajast ettevõtjaks. See muutus ehk metamorfoos nõuab järgmiste oskuste ja vaadete omandamist.
1. Oskus vahetada turvalisuse põhimõte vabaduse põhimõtte vastu.
2. Oskus tegutseda ilma rahata.
3. Oskus tegutseda ilma kindlustundeta.
4. Oskus keskenduda ressursside asemel võimalusele.
5. Eri juhtimisstiilide valdamine erinevate inimeste juhtimiseks.
6. Oskus juhtida oma kontrolli all mitteolevaid inimesi ja ressursse.
7. Orienteerumine meeskonnale ja väärtusele, mitte palgale või edutamisele.
8. Aktiivne õppija – koolilõpupäeva ei tule.
9. Üldhariduse, mitte spetsialiseeritud hariduse omandamine.
10. Julgus vastutada kogu äri eest.
Panete ehk tähele, et kõige esimesed ettevõtjad pidid omandama need oskused, et põllupidajatena ellu jääda. Enamik pidi kevadel külvama, et sügisel saaki koristada. Suurem osa pidi jumalat paluma, et ilm soosiks neid ning kahjurid ja haigused jätaksid põllupidaja perekonnale piisavalt palju alles, et pikale ja karmile talvele vastu panna. Rikas isa ütles ikka: „Kui sul on põllumehe ellusuhtumine ja sitkus, siis saab sinust suurepärane ettevõtja.”
Kullapada sealpool vikerkaart
See raamat algab ettevõtjaks saamise vaevarikkast ja aeganõudvast protsessist, kuid teadke, et sealpool vikerkaart ootab teid kullapada. Iga õppimise, ka käima ja jalgrattaga sõitma õppimise juures on algus alati kõige raskem. Tuletage meelde, et mu esimene ametlik päev ettevõtjana oli päris õnnetu. Jäädes õppimisprotsessi juurde, muutub te maailm täpselt nii nagu siis, kui õppisite lõpuks kõndima või jalgrattaga sõitma. Sama kehtib ettevõtluse kohta.
Minu jaoks oli kullapada sealpool vikerkaart suurem, kui eales unistada oskasin. Ettevõtjaks saamise protsess tegi mind rikkamaks, kui oleksin saanud palgatöötajana. Samuti olen kogunud mõnevõrra kuulsust ja tunnustust üle kogu maailma. Kahtlen, kas paljatöötajana oleks seda juhtunud. Mis aga kõige tähtsam, meie tooted on jõudnud inimesteni üle kogu maailma ja aidanud neil mitmel moel oma elusid paremaks muuta. Ettevõtjaks õppimise parim osa on võime kasulik olla üha enamatele inimestele. Suutelisus järjest rohkematele kasulik olla oli minu ettevõtjaks saamise peamine põhjus.
Ettevõtja põhimõtted
Ettevõtjaks saamine algas põhimõtete muutmisega. Päeval, mil lahkusin Xerox Corporationist Puerto Ricos, vahetasin vaese isa põhimõtted rikka isa omade vastu. Vahetus oli järgmine.
1. Soovida vabadust, mitte turvalisust.
2. Soovida suurt jõukust, mitte kindlat palka.
3. Näha väärtust sõltumatuses, mitte sõltuvuses.
4. Ise reegleid teha, mitte alluda teiste omadele.
5. Soovida ise käske jagada, mitte teiste antuid täita.
6. Olla valmis täielikku vastutust kandma, mitte ütlema: „See pole minu töö.”
7. Määrata firma kultuur, mitte püüda sobituda kellegi teise firma omasse.
8. Maailmas muutusi läbi viia, mitte probleemide üle kurta.
9. Osata probleemi leida ja seda ärivõimaluseks muuta.
10. Eelistada olla ettevõtja, mitte palgatöötaja.
Uued superettevõtjad
1989. a toimus tõenäoliselt suurim üleilmse tähtsusega muutus ajaloos. Sel aastal langes Berliini müür ja pandi alus Internetile, lõppes külm sõda ja algas üleilmastamine. Maailm vahetas müürid veebi, eraldamise integreerimise vastu.
Thomas Friedman ütleb oma menuraamatus „The World Is Flat” (Farrar, Straus and Giroux, 2005), et kui müür langes ja veeb tõusis, läks maailm üle supervõimule (USA), globaalsetele supermarketitele ja superisikutele.
Õnnetuseks on üks nendest superisikutest Osama Bin Laden. Tsiteerides Thomas Friedmanit:
1990-ndate lõpus kuulutas Osama bin Laden Ameerika Ühendriikidele sõja. Pärast tema organiseeritud pommirünnakuid kahele Ameerika saatkonnale Aafrikas vastasid USA õhujõud tiibraketirünnakuga bin Ladeni baasidele Afganistanis, justkui ta isik kujutanuks teist riiki. Mõelge sellele – ühel 1998. a päeval tulistas USA ühe inimese pihta 75 tiibraketti, miljon dollarit tükk! See oli esimene lahing ajaloos, mille osapoolteks olid supervõim ja supervõimuga vihane inimene. 11. septembril toimus teine sarnane lahing.
Ma ennustan, et varsti tekivad uued superettevõtjad, kelle kõrval tänaste megarikaste ettevõtjate jõukus kahvatub. 1980-ndatel olid kuumad noored miljardäridest ettevõtjad Bill Gates ja Michael Dell. Praegu on uued popid miljardäridest ettevõtjad Google’i loojad Sergey Brin ja Larry Page. Ma ennustan, et järgmised superettevõtjad ei tule Ameerika Ühendriikidest. Miks? Taas kord peitub vastus selles, et müüride asemel on veebid.
1996. a tekitasid Telecom Reform Act ja Wall Streeti raha sellised ettevõtted nagu näiteks Global Crossing – pankrotistunud firma, mis täitis ühe tähtsa ülesande. Ta ühendas fiiberoptika abil maailma. Fiiberoptiline võrgustik loodud, polnud selliste riikide nagu India ajueliidil enam tarvis töö otsimiseks Silicon Valleysse emigreeruda. India parimad pead võisid nüüd töötada kodus märksa madalama palga eest.
Fiiberoptiliste kaablite ja veebi põhjal ennustan, et järgmine Bill Gates või Sergey Brin tuleb väljastpoolt Ameerika Ühendriike, võib-olla Indiast, Hiinast, Singapurist, Iirimaalt, Uus-Meremaalt või Ida-Euroopast. Ajueliit, innovatsioon, tehnoloogia ja ligipääs maailma supermarketitele tekitavad järgmise teismelise multimiljardärist või biljonärist ettevõtja.
Täna satuvad paljud ameeriklased paanikasse mõttest, et meie kõrgepalgalised töökohad viiakse riigist välja mitte ainult Indiasse, vaid üle kogu maailma. Täna võib raamatupidajate, juristite, börsimaaklerite ja reisiagentide teenuseid tellida väiksema raha eest kusagilt mujalt maailmast.
Kõrgepalgalised töökohad kaovad
Niisiis, kuidas see mõjutab tööstusajastu nõuandeid: „Käi koolis, siis saad kõrge palgaga turvalise töökoha” või „Tee kõvasti tööd ja pürgi mööda ettevõtte ametiredelit üles”?
