nõnda noore tüdruku nii vanale mehele? See on vastik.”
Serilla astus mitu sammu tema poole, käed rusikas. „Teie olete vastik, kui sääraseid asju ette kujutate! Minu vanemad ei „andnud” mind sinu isale. Ma tulin ise Jamaillialinna, ihuüksi, ainsa sooviga jätkata oma õpinguid. Minu teadmised avaldasid talle muljet, kui ta kord kuulis, kuidas ma Põhjamaade raamatukogus oma õpetajale ettekannet tegin. Ta kutsus mu oma Südame Seltsiliseks, et ma talle Bingtowni asjus nõu annaksin. Ma mõtlesin selle üle hoolikalt – kolm päeva –, enne kui oma nõusoleku andsin ja tema sõrmuse vastu võtsin. Ma andsin vande jääda satraabi kõrvale ja anda talle nõu. Sellel polnud vähimatki pistmist tema voodiga. Ta oli tore mees. Andis mulle võimaluse õppida ja kuulas alati, kui ma talle nõu andsin. Kui meil oli eriarvamusi, ei süüdistanud ta selles peavalu.” Serilla lisas tasa: „Ma leinan teda ikka veel.”
Ta avas ukse ja lahkus toast. Teisel pool seda teesklesid kaks kivise näoga valvurit, et nad ei kuulnud riidu. Serilla kõndis nende vahelt läbi. Ta oli jõudnud koridoris vaevalt tosin sammu teha, kui kuulis, et uks avali paisati. „Serilla! Tule tagasi!”
Ta ei teinud kõrki käsku märkamagi.
„Palun!” Satraapi hääl kärises.
Ta kõndis edasi, sandaalid marmorpõrandal sahisemas.
„Magnadon satraap Cosgo palub viisakalt, et Seltsiline Serilla tema kambrisse tagasi pöörduks, et anda talle nõu Bingtowni küsimuses.” Need sõnad möirati talle piki koridori järele. Serilla peatus ja pöördus siis ümber. Tema näoilme oli sihilikult viisakas. Tema vanne nõudis seda. Ta ei võinud keelata satraabile oma seltskonda, kui too temalt ta pädevusalal nõu vajab. Ja läbimõeldud nõuanne oli ainus, mida ta oli vandunud satraabile anda.
„See oleks mulle suureks auks, magnadon.” Serilla kõndis tagasi. Nooruk naaldus uksepiidale, tema tavaliselt kahvatud põsed punetasid. Tumedad juuksed verd täis valgunud silmade kohal olid sassis. Serilla pidi ilmetutele valvuritele au andma. Naine astus jälle kambrisse ega võpatanud, kui satraap ukse tema selja taga kinni lajatas. Ta kõndis hoopiski üle toa ja vedas rasked kardinad akna eest. Pärastlõunane päikesevalgus ujutas ruumi üle. Ta läks laua juurde, seadis end istuma ja kummardus siis ettepoole, et puhuda surnuks tuli, mida oli enne kasutanud. Pärastlõunasest valgusest piisas, kui kardinad olid eest tõmmatud. Cosgo tuli ja istus vastumeelselt tema kõrvale. Serilla oli meelega küünarnukid laiali ajanud, et noormeest kaugemal hoida. Too istus talle nii lähedale, kui ilma teda puudutamata oli võimalik. Ta tumedate silmade pilk olid süüdistav.
Serilla osutas lauale laotatud tekstidele. „Siin on meil algse Bingtowni harta koopia. Siin meile esitatud kaebuste nimekiri. See kuhi koosneb uute maa-annetuskirjade koopiatest, mida sa oled Bingtowni piirkonnas jaganud.” Ta pöördus näoga satraabi poole. „Rääkides nende kõige esimesest punktist – minu arvates oleme päris kindlasti nende hartat rikkunud. Kõik need uued maa-annetused rikuvad vana lepingut. Sul ei ole vähimatki õigust jagada Bingtowni maadel uusi maaomandeid ilma enne kaubaisandatega konsulteerimata. See on nende algses hartas selgelt kirjas.”
Satraap kortsutas tigedalt kulmu, kuid ei öelnud midagi. Serilla libistas sõrmeotsaga mööda pärgamenti alla. „Lisaks protestivad nad nii uute tollitariifide kui ka vanade tõstmise vastu. Ma usun, et neid suudame me ehk põhjendada, kuigi peame tõenäoliselt protsendi osas tagasihoidlikumaks jääma.” Ta uuris kaubaisandate kaebuste nimekirja. „Nad kurdavad ka selle üle, et uued kaupmehed kaubitsevad orjadega ja kasutavad orje ka oma valduses. Ja viimane kaebus käib khaleedi valvelaevade rahastamise ja nende viibimise kohta Bingtowni sadamas. Neis punktides suudame ehk läbirääkimiste käigus kompromissile jõuda.”
„Kompromissile,” pomises Cosgo põlglikult. „Kas ma polegi satraap? Milleks mul on üleüldse kompromissi tarvis?”
Serilla toetas lõua käele ja libistas pilgu mõtlikult üle aia. „Sest sa oled rikkunud oma esivanemate antud sõna. Bingtowni kaubaisandad on mitmes mõttes provintslikud. Ja konservatiivsed. Nad hoiavad elus paljusid vanu traditsioone. Nad peavad oma lepingutest kinni täht-tähelt – mehe sõna ei sure koos temaga, tema pärijate kohuseks on seda austada. Nad ootavad teistelt sedasama. Delegatsioon oli saabudes väga pahane. Neil oli selja taga väga pikk reis, mille ajal nad said üksteisele kaasa tunda. Nad õhutasid üksteise arvamusi tagant, kuni olid kõik ühtmoodi veendunud, et nende seisukoht on kaljukindel. Ja otse loomulikult võtsid vaid need, keda meie viimase aja teod kõige enam on vihastanud, ette reisi nii kaugele, et meid silmast silma näha. Kahtlemata olid nad meie vastased. Sellegipoolest oleks ehk olnud võimalik lepitada neid vähemalt mõne kaebuse osas, kui te oleksite nõustunud nendega isiklikult kohtuma.” Ta pööras näo uuesti satraabi poole.
Too tundus ühtaegu sünge ja mossis. „Ma olin sel nädalal haige. Ainus, mida ma suutsin, oli kohtuda Khaleetia kaubasaadikutega. Ja sa võiksid ehk mäletada ka seda, et ma pidin osalema preestrite ametisseasumise tseremoonial.”
„Te olite suurema osa nädalast poolteadvuseta, proovides uusi mõnurohtusid, mida khaleedid teile tõid. Te lubasite mulle kaks korda, et kohtute Bingtowni saadikutega. Mõlemal korral lasite neil tunde oodata, enne kui saatsite sõna, et teil pole võimalik tulla. Te seadsite mind väga ebamugavasse olukorda. Nad lahkusid, tundes end ülbelt tõrjutuna ja tähelepanuta jäetuna. Ja nad olid oma õiguses veendunud enam kui kunagi varem.” Serilla ei lisanud, et ta oli nendega nõus. Tema ülesanne oli esitada satraabile faktid, mitte oma tunded. Või vähemalt oli see hetkel tema ülesanne. Ta lootis ette võtta veel sellest palju enamat, kui tema plaan peaks õnneks minema.
„Väljatõugatute ja lindpriide kangekaelsed võsud,” irvitas Cosgo põlglikult. „Ma peaksin tegema, nagu mu sõber vürst Yadfin soovitas. Määrama tema oma esindajana Bingtowni kuberneriks. Saatma laiali nende tobedad vaenuõhutavad nõukogud. Vanad kaubaisandad, uued kaupmehed … Kes jõuab selle kõigega sammu pidada? Veidi khaleedi korda kuluks sellele rahvarämpsule ära.”
Serilla ei saanud parata. Ta vahtis satraapi, silmad pärani. Too kratsis hooletult nina.
„Te ei saa seda ometi tõsiselt mõelda,” oletas naine seejärel. Ta oli isegi valmis teesklema, et see labane nali pakub talle lõbu. Panna Khaleetia aadlik Bingtowni valitsema?
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
