Unenägude tõlgendamine. Sigmund Freud

Скачать книгу

puhul tuleb teha hinnaalandust unenäo dramaatilise kujutlusviisi suhtes, keerukaimate kaalutlusprotsesside vähimasse ajavahemikku kokkusurumise suhtes ja ka lubatud kujutluselementide väärtuse vähendamisel ja nende segunemisel, möönab ta, et jääb siiski tõsiselt kahtlaseks lihtsalt eitada igasugust vastutust unenäopattude ja võlgade eest.

      (Samas, 49) „Kui me tahame päris otsustavalt tagasi lükata mingi ebaõiglase kaebuse, nimelt säärase, mis on suunatud meie vaadete ja meelsuse pihta, siis me kasutame küllap kõnekäändu: see poleks mul uneski pähe tulnud. Seega väljendame mõistagi ühest küljest, et peame unenäovaldkonda kaugeimaks ja viimaseks, kus me peame andma vastust oma mõtete eest, sest seal seostuvad need mõtted ainult nii lõdvalt ja nõrgalt meie tegeliku olemusega, et neid veel võib vaevu meie omadeks pidada; ent kui me näeme põhjust eitada sõnaselgelt sääraste mõtete olemasolu selles valdkonnas, siis tunnistame me samas kaudselt, et meie õigustus ei oleks täiuslik, kui ta ei ulatuks ka sinnani. Ja ma usun, et me kõneleme siin, kuigi teadvustamata, tõe keelt.”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      [Freudi isa suri 1896. Viited Freudi tollal liigutanud tunnetele leiduvad ta kirjas Fließile 2. novembrist 1896 (Freud, 1950a, 50. kiri).]

      2

      [Lisa 1914] Järgmistes trükkides [alates 4. trükist] jäeti need jälle ära.

      3

      [See ilmus 1934. – Lisaks nendele eessõnades mainitud tõlgetele ilmus Freudi eluajal 1913 tõlge vene keelde, 1930 jaapani keelde ja 1938 tšehhi keelde.]

      4

      [Siin äratoodud tekst pärineb muutmatuna 1932. aasta ingliskeelsest väljaandest.]

      5

      [See ja järgnev lõik lisati 1914.]

      6

      [Lisa 1914] Järgnev vastavalt Büchsenschützi hoolikale kirjeldusele (1868).

      7

      /Sks Dämonen, kr daimones tähendas antiikajal igasuguseid jumalikke jõude: nii kõrgeid ja tähtsaid Olympose jumalaid kui ka kohaliku tähtsusega väiksemaid jumalikustatud loodusjõude (jõe-, allika- ja metsajumalad, nümfid, mis vastavad umbes eesti haldjatele./

      8

      /Mantika – antiikaja ennustuskunst, milles ennustati ja anti nõu erinevate väliste märkide järele: lindude lend, puulehtede liikumine, välk, ebatavalised liigutused. Selle alaliik on loomade siseelundite (eriti maksa) järgi ennustamine – haruspiitsid. Mantika alla kuulus ka unenägude järgi ennustamine. Mantika üks liik eeldas vahetut suhtlemist jumalaga (oraakel)./

      9

      [Aristoteles, „Unenägude tõlgendamisest”, 2. ptk; „Unenägudest ja unenägude tõlgendamisest”, 3. ptk.]

      10

      [Aristoteles, „Unenägude tõlgendamisest”, 1. ptk.]

      11

      [Lisa 1914] Unenägude ja haiguste seost käsitleb oma kuulsas teoses „unenägudest” ka kreeka arst Hippokrates.

      12

      [See lõik lisati 1911 joonealuse märkusena ja viidi 1914 üle põhiteksti. Vt ka lk 14]

      13

      [See lõik lisati 1914.]

      14

      /Teos „Oneirokritika”, kr ‘unenägude seletamine’, koosnes viiest raamatust ja sisaldas kõige erinevamate unenäosümbolite selgitamist, nt ka Oidipuse-tüüpi unenägu emaga magamisest. Kõik selgitused olid aga oma aja kultuuri põhised. Unenägusid liigitati rühmadesse. Autor Artemidoros oli pärit Lüüdiast ja elas u 2. saj m.a.j./

      15

      [Lisa 1914] Hilisema unenägude tõlgendamise arengu kohta keskajal vt Diepgeni (1912) ja M. Försteri (1910 ja 1911), Gotthardi (1912) jt uurimistööd. Unenägude tõlgendamist juutidel käsitlevad Almoli (1848), Amram (1901), Löwinger (1908), nagu ka uuem psühhoanalüütilist seisukohta arvestav Laueri teos (1913). Unenägude tõlgendamisest Araabiamaades annavad teada Drexl (1909), F. Schwarz (1913) ja misjonär Tfinkdji (1913), jaapanlaste kohta Miura (1906) ja Iwaya (1902), hiinlaste kohta Secker (1909-10), India kohta Negelein (1912).

      16

      [Friedrich Schelling oli Saksamaal 19. sajandi alul populaarse panteistliku „loodusfilosoofia” peamisi esindajaid. – Unenägude okultse tähenduse juurde tuleb Freud sageli tagasi. Vt eriti „Neue Folge der Vorlesungen”, 1933 (30. loeng) vt ka lk 73 ja 588.]

      17

      [See lause lisati 1914.]

      18

      /„Me näeme und sellest, mida me oleme näinud, öelnud, ihaldanud või teinud.”/

      19

      [See lõik lisati 1914.]

      20

      /„Ja millise tegevusega igaüks innukalt seotud on / või milliste asjadega oleme enne kaua tegelenud / ja meel oli sel põhjusel rohkem rahul,/ see näib meile unenägudes kõige rohkem taas ilmuvat / kohtunikud ajavad kohtuasju ja koostavad seadusi, sõdivad ja lähevad lahingusse.”/

      21

      „Hinges liigutavad ja erutavad kõige rohkem mälestused nendest asjadest, millest me ärkvel olles kas mõtlesime või mida tegime.”

Скачать книгу