olema. Bergman või näiteks poola filmikunst on muidugi enamuse itaallaste õudusunenägu ja nende üle on ka kõvasti ironiseeritud.
On põnev, et itaalia teatris puudub traagika traditsioon. Taas Alfio Squillaci juurde tulles – „itaallased ei tunneta ega oska elada traagilist. Iga korraliku tragöödia lõpus on alati midagi koomilist. Traagika väljendub koomika äärmusesse viimises, stiilis „Ridi, pagliaccio!” / „Naera, kloun!”.”
Sama kehtib ka selle ääretult vastuolulise rahvuse filmikunsti kohta, kus huumorimeelel ja iroonial on oma sotsiaalne roll.
Sest itaalia komöödia on üks sügav ja tõsine asi.
Commedia all’italiana on täiesti ainulaadne ja omaette nähtus, mis jääb aastatesse 1958–1980. Oma osa on selle sünnis ka ajaloolistel sündmustel nagu näiteks 60ndate „majandusbuum”, paavst Pius XII surm 1958. aastal ja leplikuma mentaliteediga Johannes XXIII tõus Pühale Toolile, esimene Democrazia Cristiana võimulangus 1961. aastal ja riikliku televisiooni RAI sünd 1957. aastal. Sotsiaalsed muutused olid suured. Industrialiseerimine, immigratsioonivoolud nii Põhja-Itaaliasse kui piiri taha, ehitusspekulatsioonid, aga suurema jõukuse jõudmine ka vaesemaisse ühiskonnakihtidesse, suuremad tarbimisvõimalused, uus muusika, uued tantsud, uued moed – Itaalia oli täis elujõudu. Itaallased olid avastamas iseennast teistmoodi maailmas.
Ei saa märkimata jätta ka, et 60ndatel oli filmitööstus oma 800 000-piletise läbimüügiga tähtsusjärgult teine tööstusharu Itaalias.
Kui paneme sellesse ajaloolisse atmosfääri erakordsed ja juba kogemustega stsenaristid ning režissöörid – Age & Scarpelli, Monicelli, Risi, Germi –, lisame neile geniaalsete näitlejate – Sordi, Gassmani, Tognazzi ja Manfredi – olemasolu, siis ei saanudki ehk teisiti minna. See oli nagu alkeemia, milles sündis uus originaalne žanr.
Arvan, et ei ole parimat vahendit Itaalia lähiajaloo tundmaõppimiseks kui commedia all’italiana. Iga film on aken põnevatesse aegadesse, mis teisiti jääksid ainult faktide ja aastaarvude reaks. Selle akna kaudu saavad nähtavaks itaallaste elud tormiliste sündmuste keerises. Ja Itaalia ajalugu on alati olnud keev katel. Mõnikord kaane all, mõnikord mitte.
Tänu nendele filmidele, mis on tehtud erakordse loomingulise meisterlikkusega, on võimalik olla seotud, olla ühenduses sellega, mis olnud.
Mõista minevikku, et mõista tänapäeva.
Itaalia komöödial on neli kangelast, neli tugitala, neli geeniust, kelle näod on sadades eri variantides selle perioodi filmikaadritel. Neid filme on iga siinmaa elanik näinud kümneid kordi. Need on näod, mis on kõnetanud itaallasi kõigi oma armastusväärsete ja närvesöövate voorustega, andestavate ja andestamatute pahedega. Commedia all’italiana Neli Musketäri.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
