hoogu!» segas Mariel taas Ellie jutule vahele. «Säästa mind teadusajaloo loengust. Asundustes tegeletakse ju samuti geeniteraapiaga. Milles on vahe?»
«Asunikud eelistavad üldiselt loomulikku arengut. See ei tähenda, et looteid üldse kunstlikult ei muudeta. Parandatakse regioone DNA-s, et organogenees sujuks ladusalt. Loote arengul jälgitakse hoolega geenide ja valkude regulatoorseid mehhanisme, millel võiks füüsilisele võimekusele, immuunsüsteemile ja hilisemale elukvaliteedile mõju olla. Asunikele on see vabatahtlik.»
Mariel võpatas. «Mis mõttes? Tähelinna elanikele siis mitte?»
«Sol Secunduse tähesüsteemis ei kehti Asunduste Liidu jurisdiktsioon. Nad on suures osas sõltumatud ka Spesi administratsioonist. Tähelinna elanikel on kohustus oma järglased sünni eel Intellektiprogrammiga liita.»
«See on kohutav, Ellie! Nagu mingi eugeenika juba. Tahad öelda, et kõik linnaelanikud suhtuvad inimajudega mängimisse soosivalt?»
«Ma ei tea, kas mängimine on antud kontekstis sobilik sõna.» Ellie malbet häält ei kõigutanud miski. «Minu andmepangad ei sisalda viiteid sündmustele, ei vägivaldsetele ega rahumeelsetele, mis annaks alust arvata, et programmiga liitumine tekitaks vastumeelsust. Tähelinna elanikud nimetavad end transhumanistideks, kelle eesmärgiks on tehniliste vahendite abil inimese kui liigi paremaks muutmine.»
«Asi pole selles,» alustas Mariel. Ta ärkamisjärgne mõnus olek oli kadunud. Mõte laste peal katsetamisest tekitas temas äärmist tülgastust.
«Miks Järelevalve sellise… kogukonnaga üldse koostööd teeb, arvestades seda, kui konservatiivne on peakorter bioloogilise eksperimenteerimise osas enda personali valikul?»
«Järelevalve on ainus võimustruktuur, kellel on Tähelinnaga erileping. Spesilt saadetakse Sol Secunduse tähesüsteemi piiratud hulgal personali korda hoidma ning vastutasuks pakutakse ligipääsu mõningatele uuematele leiutistele või tehnilistele uuendustele. Kuid ametlikult pole ühtegi drooni lubatud linna tuua, tsiviilkasutuses on ainult Secunduse enda robotid. Järelevalve administratsiooni arvates on kasulik linnaga häid suhteid hoida ja lasta neil omaette toimetada.»
«Järelevalvele oleks palju odavam mõned metallpead sinna saata, sest uurijate komandeerimine maksab neile päris kena kopika. Kas Tähelinn on muidu välistele inimestele suletud? Need Intellektimängud, millest olen kusagilt kuulnud, on lihtsalt üks välismaailmadele antud suur etendus?»
«Linn pole täielikult suletud,» jätkas Ellie häirimatult. «Jah, asunike liikumine on rangelt reguleeritud, kuid aeg-ajalt lubatakse teatud arvul isikutel seda külastada. Intellektimängud on Spesi administratsiooni ehk Asunduste Liidu ja Tähelinna juhtide poolt kahasse korraldatud üritus, mis peaks kinnistama suhteid ja propageerima laiemalt haridust kui sellist.»
«Haridust?» Mariel turtsatas. «See ei saa olla piisav, et talluda inimõigustel. Kõlab pigem nii, nagu keegi püüaks inimeste hulgast helgemaid päid välja filtreerida. Midagi peab veel olema.»
«Tähelinnale kuuluvad planeedil maakide kaevandamise ainuõigused. Nende tehnoloogiline arendustöö oleks ilma taolise ressursita ülemäära kallis ja ebapraktiline…»
«Mida muud võiski oodata,» pööritas Mariel silmi. «Kõik taandub lõpuks ressursside kontrollimisele.» Ta oli vahepeal end voodist üles ajanud ja otsis, mida endale selga panna.
«…Järelevalve hindab kõrgelt,» rääkis Ellie teise jutust välja tegemata, «uuendusi näiteks praegustele droonimudelitele. Lisaks oleks asunduste vaheline transport ilma üliefektiivsete energia ülekandemooduliteta täiesti mõeldamatu. Sõltuvus Tähelinna tehnoloogiast on pannud nii Järelevalve kui ka Asunduste Liidu sundseisu ja ühe ääremaailma kodanike õigused on nimetatud organisatsioonide jaoks madalama prioriteediga.»
«See juba kõlab halvasti.»
Ellie vastas väikese viivitusega. «Minu kõnesüntesaator suudab jäljendada tuhandeid erinevaid kõnemaneere ja inimkõrvale kuuldavaid helikõrgusi, et valida kuulajale sobilik…»
Mariel naeratas ja viipas käega. «Pole vaja. Võtan mõne ampsu ja toimetan veidi ringi. Tipsu vajab ka tähelepanu, sest ilma söögita muutub teatud noorhärra siin päris soodaks.»
«Ei leia seoseid teie kaaslase ja toiduaineteks muundumise vahel.»
«Meil saab sinuga lõbus olema.» Mariel väljus ruumist naeruhelina saatel.
Järgnevad päevad olid siiski suures osas üsna üksluised. Mariel täitis neid peamiselt Ellie andmebaaside läbitöötamise või Tipsuga hullamisega. Jõuharjutused polnud pooltki nii lõbusad, kui alusele lahti lastud pisikese põrgulise tagaajamine. Eriti naljakas oli see laeva keskel asuvas raskusjõuta peamoodulis, mille ümber erinevad aluseosad neis kunstlikku gravitatsiooni luues tiirlesid. Nutikas loomake oskas pidevalt uusi trikke välja mõelda, kuidas jälitaja eest pageda ning kes, erinevalt Marielist, tundis end kaaluta olekus osavalt põrkudes nagu kala vees. Naine kadestas Tipsu võimet oma keha nii hästi kontrollida.
Pärast järjekordset jooksutuuri otsustas Mariel taas veidi andmepankades tuhlata. Ta ei vaevunud pärast veeprotseduure end korralikult riidesse panema, vaid istus ainult pesu väel arvutikonsooli taga. Kes teda siin ikka piidleks?
«Ellie, näita mulle uuesti viimaseid Järelevalve raporteid linna kohta.»
Mariel avastas, et Ellie oli tegelikult väga treenitav tehisintellekt, sest naine suutis ta iga päevaga üha vähem puiselt rääkima ja analüüsima panna. Kohati tundus see üsna lihtne olevat, nagu oleks Ellie tema panust justkui oodanud.
«Ole lahke.»
Naise ette konsoolile tekkisid lingid arvukatele dokumentidele. Ta jättis kõrvale kõik Tähelinna ametlikud sideseansid, mille üleskirjutisi oli juba varem jõudnud sirvida, ja valis kuupäevaliselt Järelevalve uurija kõige viimase sõnumikapsliga saadetud raporti.
Võrreldes teiste tavapäraste ettekannetega sisaldas see mõneti krüptilist infot. Mingil põhjusel olid kohapealsed uurijad kutsutud turvama transpordialuseid, mis planeedi pinnalt saadetisi linna vedasid. Tundus, et muidu igavlev napisõnaline tegelane sattus antud ülesandest erilisse vaimustusse, sest kutse mainimisele järgnes lehekülgede kaupa detailseid seletusi protokollireeglitest, koosolekute läbiviimisest linna juhtkonnaga ja põhjalikke ülevaateid transpordi planeerimisest. Inimeste liigutamise põhjuste kohta oli teave lünklik. Nii palju võis sündmusi kirjeldavast infost välja lugeda, et loetud kuude jooksul veeti väärtuslik tehnika koos kõigi töölistega planeedilt minema.
Arvestades Tähelinna äärmist sõltuvust maakidest ja muudest ressurssidest, polnud see loogiline käitumine. Asjade kokkupakkimise kulud võisid olla kolossaalsed, kui kirjeldatu tõele vastas. Tegelikult mõneti hämmastav, kuidas nad lühikese ajaga nii efektiivselt tegutseda suutsid. See oleks isegi Järelevalve muidu tublidele logistikutele silmad ette teinud. Kuid endiselt jäi painama näiliselt arutu rabelemise põhjus.
Raport lõppes kinnitusega Järelevalve ruumiristleja saabumise kohta Secunduse lähedusse, millega pidi uus vahetus antud uurijate seltskonna välja vahetama. Kuid mingil põhjusel oli toimikust osa andmeid puudu – ühegi saabuja nime polnud võimalik tuvastada. Mariel piilus võrdluseks varasemate uurijate raporteid ja neis olid kogu personali andmed detailideni kirjas. Kas keegi võis dokumente vahepeal torkida? Samas paistis raporti loomiskuupäev olevat õige ja hilisematest modifitseerimistest jäljed puudusid.
Mariel avas uue andmevoo planeedi kohta. Ta sumas läbi arvukate kirjelduste selle geoloogia, keskkonna ja looduse kohta. Ei midagi väga
