ta, enne kui Julian ja Charlotte meieni jõudsid. „Aga mees, sa pead rääkima hakkama.“ Ta ütles seda tõsiselt, püüdes mind nagu aidata. Ma noogutasin ning samal ajal jõudsid Julian ja Charlotte meieni. Me kõik olime hetkeks vait, lihtsalt noogutasime ja vaatasime põrandale. Siis vaatasin ma Julianile otsa.
„Muide, õige on öelda „oletatavasti“,“ ütlesin ma.
„Millest sa räägid?“
„Sa ütlesid ennist „oletavasti,“ laususin ma.
„Ei öelnud!“
„Ütlesid jah,“ noogutas Charlotte. „Sa ütlesid, et loodusteadus on oletavasti kõige raskem valikaine. Ma kuulsin.“
„Ega ikka öelnud küll,“ raius Julian.
„Vahet pole,“ sõnas Jack. „Hakkame lihtsalt minema.“
„Jah, hakkame minema,“ nõustus Charlotte, järgnedes Jackile trepist alla järgmisele korrusele. Ma hakkasin talle järele minema, aga Julian põikas minu ette, nii et pidin järsult tagasi tõmbuma.
„Oi, anna andeks!“ lausus Julian.
Aga ma sain tema pilgust aru, et tegelikult polnud tal üldse kahju.
Kokkulepe
Ema ja härra Tushman vestlesid, kui me tagasi kantseleisse jõudsime. Proua Garcia nägi esimesena, et me tagasi jõudsime, ja kui me sisse astusime, manas ta näole oma särava naeratuse.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
