(FRA) peab nõuandva asutusena kaasa aitama Euroopa Liidus (EL) elavate isikute põhiõiguste kaitsmisele. Austrias Viinis asuv FRA on Euroopa Liidu sõltumatu organ, mille eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust. Samuti on FRA ülesanne suurendada avalikkuse teadlikkust Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud põhiõigustest, mille hulka kuuluvad ka inimõigused.
www.fra.europa.eu
Euroopa Liidu noorteprogrammides on aastate jooksul erilist tähelepanu pööratud võrdsusele, kodanikuaktiivsusele ja inimõigustealasele haridusele. Näiteks programm „Euroopa Noored” (2007–2013) hõlmas järgmisi prioriteete, mis kõik on tihedalt seotud ka inimõigustega:
• Euroopa kodakondsus, teadvustada noortele, et nad on lisaks oma riigile ka Euroopa kodanikud;
• noorte osalus, toetada noorte kaasamist demokraatlikku ellu;
• kultuuriline mitmekesisus, suurendada austust inimeste kultuurilise päritolu vastu ning võidelda rassismi ja ksenofoobia vastu;
• kaasamine, tagada vähemate võimalustega noortele võimalus osaleda Euroopa Liidu noorteprogrammides.
Paljud noorteprogrammide raames läbi viidud noorteprojektid põhinevad mitteformaalsel õppel ning annavad noortele olulisi võimalusi inimõiguste alusväärtuste ja inimõigustealase hariduse avastamiseks.
1.6 Noortepoliitika ja inimõigustealane haridus
Euroopa Nõukogu on pikka aega tegelenud noorte kaasamisega Euroopa ühiskonna arendamisse ning on käsitanud noortepoliitikat selle töö lahutamatu osana. Esimesed noortejuhtide tegevused korraldati 1967. aastal ning 1972. aastal loodi Euroopa Noortekeskus ja Euroopa Noortefond. Alates sellest ajast on Euroopa Nõukogu ja noorte suhted pidevalt arenenud. Noored ja noorteorganisatsioonid on olnud organisatsiooni ja Euroopa elus olulised kaasalööjad ja partnerid. Noored ja nende organisatsioonid on alati arvestanud Euroopa Nõukogu toetusega ning nõukogu omakorda on saanud tugineda noortele näiteks endiste kommunistlike riikide demokratiseerimisel, rahu kindlustamisel ja konfliktide muundamisel, samuti rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja sallimatuse vastu võitlemisel. Euroopa pehme ja sügav julgeolek ei oleks mõeldav ilma inimõigustealase hariduse ja demokraatliku osaluseta.
Euroopa Nõukogu noortepoliitika eesmärk on „anda noortele, st tüdrukutele ja poistele, neidudele ja noormeestele võrdseid võimalusi ja kogemusi, mis võimaldavad neil arendada ühiskonnaelus täielikult osalemiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi”.6
Anda noortele võrdseid võimalusi ja kogemusi, mis võimaldavad neil ühiskonnaelus täielikult osaleda.
Noorte, noorteorganisatsioonide ja noortepoliitika roll inimõigustealase hariduse õiguse edendamisel on selgelt välja toodud ka Euroopa Nõukogu noortepoliitika prioriteetides, mille hulka kuuluvad inimõigused ja demokraatia, kusjuures erilist rõhku pannakse järgmistele tegevustele:
• tagada noortele kõik inimõigused ja inimväärikus ning innustada neid selles valdkonnas tegutsema;
• edendada noorte aktiivset osalust demokraatlikes protsessides ja struktuurides;
• edendada noorte võrdseid võimalusi nende igapäevaelu kõigis aspektides osalemiseks;
• tagada tõhusalt sooline võrdõiguslikkus ning tõkestada kõiki sooga seotud vägivalla vorme;
• edendada noorte teadlikkuse suurendamist ja tegutsemist keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas;
• soodustada kõigi noorte juurdepääsu teabele ja nõustamisteenustele.
Inimõigustealase haridusega on tihedalt seotud veel kaks temaatilist prioriteeti: ühiselu mitmekülgses ühiskonnas ja noorte sotsiaalne kaasatus.
Euroopa Nõukogu noortepoliitikas nähakse ette ka tihedat koostööd laste- ja noortepoliitikate vahel, kuna need kaks sihtrühma on suures osas kattuvad.
www.coe.int/act4hre
Euroopa inimõiguste konventsiooni 50. aastapäeva puhul käivitas noorte- ja spordidirektoraat 2000. aastal noorte inimõigustealase hariduse programmi. Tänu programmile on inimõigustealane haridus muutunud nõukogu noortepoliitika ja noorsootöö lahutamatuks osaks. Noored ja noorteorganisatsioonid on programmis olulisel kohal koolitajate ja inimõiguste kaitsjatena ning on andnud suure panuse Euroopa Nõukogu töösse.
Kõnealuse programmi alla kuulus ka Kompassi avaldamine 2002. aastal ning selle hilisem tõlkimine enam kui 30 keelde. Koolitajate ja võimestajate üleeuroopaliste ja riiklike koolituskursuste programm on aidanud luua koolitajate ja inimõigustealase hariduse eestkõnelejate ametlikke ja mitteametlikke võrgustikke ning see annab juba nähtavaid tulemusi, kuigi sellised võrgustikud võivad olla riigiti väga erinevad. Noorte inimõigustealase hariduse programmi edu aluseks on samuti olnud järgmised tegurid:
• liikmesriikide õpetajakoolitajate ja noorsootöötajate piirkondlike ja riiklike koolitustegevuste toetamine koostöös riiklike organisatsioonide ja asutustega;
• inimõigustealase hariduse organisatsioonide ja koolitajate ametlike ja mitteametlike üleeuroopaliste ja riiklike võrgustike kujunemine mitteformaalse hariduse baasil;
• inimõigustealase hariduse meetodite lisamine Euroopa Nõukogu noortevaldkonna üldisesse tegevuste programmi;
• inimõigustealase hariduse ja mitteformaalse hariduse jaoks uuenduslike koolitus- ja õppemeetodite ning kvaliteedistandardite väljatöötamine, näiteks e-õppe kasutamine Kompassi täienduskoolitustel;
• Euroopa mitmekesisuse, inimõiguste ja osaluse noortekampaania All Different – All Equal jaoks õppemeetodite ja ressursside pakkumine;
• elava raamatukogu metoodika levitamine kultuuridevahelises õppes, et võidelda stereotüüpide ja eelarvamuste vastu;
• poliitilise ja haridusliku raamistiku loomine kultuuridevahelise dialoogi tegevustele, näiteks Euroopa-Vahemere maade, Euroopa-Araabia ja Aasia-Euroopa noorteprojektide kontekstis, samuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu noortevaldkonna alases partnerluses.
Samuti on programm innustanud tegutsema tuhandeid noori kogu Euroopas tänu Euroopa Noortefondi poolt toetatud inimõigustealase hariduse katseprojektidele.
2009. aastal Euroopa Nõukogu 60. aastapäeva puhul korraldatud inimõigustealase hariduse noortefoorumile „Learning, Living, Acting for Human Rights” kogunes Budapesti ja Strasbourgi Euroopa noortekeskustes üle 250 osaleja.
Foorumil osalejad koostasid Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele oma sõnumi. Sõnumis rõhutatakse inimõigustealase hariduse põhimõtteid ja vajadusi Euroopas:
• teabe piisava leviku tagamine riiklike ja kohalike projektide ja partnerite abil ning tõhusa teabevahetuse kujundamine üleeuroopaliste, riiklike ja kohalike tegevustasandite vahel;
• tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse valdkonnas tegutsevate isikute ning inimõigustega tegelevate asutuste koostöö eesmärgiga koostada riiklikud inimõigustealase hariduse õppekavad;
• valitsusväliste partnerite võimekuse suurendamine
