elu minemapühkimiseks. Teisalt antakse siin igal aastal välja Nobeli rahupreemiat ning siin on loodud kogu maailmas tunnustust leidnud alaline inimõiguste kohus.
Vanemad saavad anda ainult head nõu või suunata [lapsi] õigele teele, kuid oma iseloomu kujundamine on iga inimese enda kätes.
Tänaste Euroopa riikide seas on nii neid, mida Euroopa Nõukogu asutamise ajal 1949. aastal veel olemaski polnud, kui ka neid, mille piirid pole sadade aastate jooksul pea üldse muutunud. Mõned piirid muutuvad konfliktide tõttu ka praegusel ajal. Seega elab Euroopas inimesi, kes puutuvad igapäevaselt kokku vägivalla ja konfliktidega, samas kui teised elavad suhtelises rahus, turvalisuses ja jõukuses.
Igas Euroopa riigis on miljonäre, aga meie maailmajaos on ka miljoneid allpool vaesuspiiri elavaid inimesi. Mitmekesisust leidub nii iga riigi sees kui ka riikide vahel. Mõnes Euroopa osas on õpetaja päevapalk suurem kui teisal kogu tema kuutasu. Teatud piirkonnas ei pruugi õpetaja mitme kuu jooksul üldse palka kätte saada. Kuidas on lood nende õpilastega? Koolikohustuslike aastate arv ulatub üheksast aastast Küprosel ja Šveitsis kuni 13 aastani Belgias ja Madalmaades. Kooli lõpetanud õpilaste töölesaamisvõimalused võivad olla väga erinevad. Samuti esineb suuri lahknevusi noorte võimalustes teostada oma sotsiaalseid õigusi ja elada iseseisvalt. Eurostati andmetel võib noorte seas olla töötuid vaid 7,6 % nagu Madalmaades või tervelt 44,5 % nagu Hispaanias või 43,8 % nagu Lätis.7
Inimõigustealase hariduse sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline kontekst on eri kogukondade ja riikide puhul erinev. Seega peavad erinema ka hariduse lähtekohad, sisu ja meetodid, kuigi põhimõtted ja eesmärgid jäävad samaks.
2.1 Inimõigustealane haridus eri õppevormides
Esimese redaktsiooni kasutamisel saadud kogemused näitasid, et lisaks noortekeskustele, noorteorganisatsioonidele ja vabaühendustele kasutatakse Kompassi sageli ka koolides, ettevõtetes ja isegi valitsusasutuste koolitusosakondades. See tähendab, et Kompassi kasutavad igas vanuses inimesed paljudes erinevates õppevormides.
Meie algse idee järgi oli Kompass mõeldud kasutamiseks eelkõige noorsootöötajatele väljaspool tasemehariduse süsteemi, näiteks huvikoolides, spordiklubides, kirikute noorterühmades, ülikoolide klubides, inimõiguste kaitse rühmades ning noortevahetusorganisatsioonides. Sellistes kohtades keskendutakse noorte isiklikule ja sotsiaalsele arengule ning harjutustele lähenetakse terviklikult – teadmisi, oskusi ja hoiakuid arendatakse sotsiaalses kontekstis.
Samas kasutatakse Kompassi ka tasemehariduses, koolides ja ülikoolides, kus põhirõhk on tihtipeale teadmiste omandamisel ning vähem tegeletakse oskuste ja hoiakute kujundamisega. Paljud õpetajad on leidnud võimaluse lisada Kompassi harjutusi ajaloo, geograafia, keeleõppe ja kodanikuõpetuse ainekavadesse ning pädevuspõhiste õppekavade üha laiem kasutuselevõtmine suurendab neid võimalusi veelgi. Personalikoolituse valdkond, näiteks õpetajate, juhtide, valitsusametnike ja kohtunike koolitus, asub kuskil tasemehariduse ja vabahariduse vahepeal, kuid ka siin kasutavad koolitajad Kompassi nii üldise inimõigustealase koolituse pakkumiseks kui ka konkreetses asutuses esinevate võrdsete võimaluste ja rassismi probleemide käsitlemiseks.
Compasito harjutused on tihti lihtsamad ja mängulisemad ning võivad lühiduse tõttu paremini sobida klassis kasutamiseks.
Mõnes riigis on Kompass tunnistatud koolisüsteemi ametlikuks õppevahendiks. Mõistes vajadust pakkuda inimõigustealast haridust ka noorematele lastele, töötas Euroopa Nõukogu noortesektsioon välja laste inimõigustealase hariduse käsiraamatu Compasito. Compasito sobib eelkõige 7–13 aasta vanustele lastele ning selle lähtekohtade ja meetodite aluseks on Kompass.
Inimesed tegelevad inimõigustealase haridusega mitmel eri viisil ning kuigi Kompassi iga harjutuse juures soovitatud meetodid ja seosed on ka iseenesest huvitavad, tuleb siiski meeles pidada, et harjutuste puhul on kõige olulisem see, mida osalejad nendest õpivad ning mida nad õpituga peale hakkavad. Mõned soovitused õpitu kasutamiseks on näiteks harjutuse kordamine pere või sõprade ringis või ajakirjandusväljaannetele kirjutamine. Need on kaks võimalust, kuidas Kompass saab olla kasulik ka vabahariduses.
Eri riikides on tasemehariduse lähtekohad, kasutatavad meetodid ja õpetajate rollid erinevad. Samuti on erinev noortekeskustes ja – organisatsioonides pakutava koolituse kättesaadavus, selle aluseks olev filosoofia ja korraldus. Siiski on tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse vahel teatud üldistatavaid struktuurseid erinevusi.
Vabaharidus
Vabaharidus on eluaegne õppeprotsess, mille käigus inimene omandab hoiakuid, väärtushinnanguid, oskusi ja teadmisi ümbritsevas keskkonnas asuvate hariduslike mõjutajate ja ressursside ning igapäevaste kogemuste kaudu. Inimesed õpivad oma perekonnaliikmetelt ja naabritelt, turul, raamatukogus, kunstinäitustel, tööl ning läbi mängu, lugemise ja sportimise. Väga oluline vabahariduse kanal on massimeedia, näiteks etendused ja filmid, muusika ja laulud, televäitlused ja dokumentaalfilmid. Selline õpe on sageli plaaniväline ja struktureerimata.
Tasemeharidus
Tasemeharidus tähendab struktureeritud haridussüsteemi, mis ulatub algkoolist (mõnedes riikides lasteaiast) kuni ülikoolini ning sisaldab piiritletud õppekavasid kutsehariduse, tehnilise hariduse või erialase väljaõppe omandamiseks. Tasemeharidus sisaldab sageli õppijate omandatud teadmiste või pädevuste hindamist ning selle aluseks on programm või õppekava, mis võib olla rohkem või vähem kohandatav vastavalt iga isiku vajadustele ja eelistustele. Tasemehariduses antakse taseme lõpetamisel tavaliselt välja sellekohane tunnistus.
Mitteformaalne haridus
Mitteformaalne haridus tähendab noortele mõeldud plaanilisi struktureeritud õppeprogramme ja – protsesse, mille eesmärk on täiustada mitmesuguseid oskusi ja pädevusi väljaspool tasemehariduse õppekavasid. Mitteformaalset haridust pakutakse näiteks sellistes kohtades nagu noorteorganisatsioonid, spordiklubid, näiteringid ja kogukonnarühmad, kus noored võtavad ette ühiseid projekte, mängivad, käivad matkamas, teevad muusikat või esitavad näidendeid. Mitteformaalses hariduses saavutatud tulemuste kohta on tihti raske tunnistust väljastada, kuigi neid tunnustatakse ühiskonnas üha rohkem. Mitteformaalne haridus peaks samuti olema:
• vabatahtlik,
• kõigile kättesaadav (ideaaljuhul),
• õppe-eesmärkidega organiseeritud protsess,
• osaluspõhine,
• õppijakeskne,
• suunatud toimetulekuoskuste ja kodanikuaktiivsuse arendamisele,
• üles ehitatud nii individuaalõppe kui ka rühmaõppe meetodeid kasutades,
• terviklik ja protsessile orienteeritud,
• rajatud kogemustele ja tegevustele,
• korraldatud vastavalt osalejate vajadustele.
Teadmiste, hoiakute ja oskuste vastastikune seostamine iseloomustab nii head inimõigustealast haridust kui ka mitteformaalset haridust.
Tasemeharidus, mitteformaalne haridus ja vabaharidus on kõik elukestva õppe osad, mis täiendavad ja tugevdavad üksteist. Tahame veel kord rõhutada,
