hästi, kui mitte arvestada seda, et Graham pani mind arhiveerima.“
„See pole ju sinu töö,“ ütles Katie.
„Minu töö pole ka kempsu koristamine, aga arvake ära, mida ta eile mul teha lasi?“
„Vuih! See tüüp on täielik sitapea.“
„Sa ei peaks sellega leppima.“ Simon istub mu kõrvale. „Sa peaksid kaebama.“
„Kellele? Tema on ju omanik.“ Graham Hallows on seda tõugu mees, kes upitab enda ego teisi inimesi alandades. Ma tean seda ja seetõttu ei häiri see mind. Enamiku ajast.
Et teist juttu teha, võtan diivanilaualt London Gazette’i, mille olen sinna visanud. Ajaleht on ikka märg ja mõni rida valgub laiali, kuid ma voldin ajalehe nii, et jutuliinide ja eskortteenuse reklaamid oleksid esil.
„Ema! Mida sina eskortteenuste alt otsid?“ küsib Katie naerdes. Ta kannab küüntele veel pealislaki, keerab pudelile hoolikalt korgi peale ja läheb laua äärde, et pista sõrmed lakki kinnitava ultraviolettlambi alla.
„Võibolla peab ema plaani vahetada Simon uuema mudeli vastu,“ ütleb Justin elutuppa tulles. Ta on musta Tsärgi ja teksad, millega tööl oli, vahetanud hallide dressipükste ja dressipluusi vastu. Ta on paljajalu. Ühes käes on tal telefon, teises taldrik, millel on kuhi vorste ja kartuleid.
„See pole naljakas,“ arvab Simon. Ta võtab mu käest ajalehe. „Aga tegelikult ka, miks sa tutvusliinide lehekülge loed?“ Tema kulm läheb kortsu ja ma näen, et üle ta näo libiseb vari. Heidan Justinile altkulmupilgu. Simon on minust neliteist aastat vanem, kuid mõnikord tundub mulle peeglisse vaadates, et jõuan talle varsti järele. Mul on silmade ümber kortsud, mida seal enne neljakümmet veel polnud, ja mu kaela nahk on hakanud lõtvuma. Mulle pole meie vanusevahe kunagi probleemi valmistanud, kuid Simon mainib seda küllalt sageli, seega ma tean, et see teeb talle muret. Justin teab seda ja kasutab iga võimalust, et haavale soola raputada. Ma polegi aru saanud, kas ta nokib Simonit või mind.
„Kas teie meelest pole see minu moodi?“ osutan alumisele reklaamile Angel’si „täiskasvanute teenuste“ all. Justin kummardub üle Simoni õla ja Katie võtab käed ultraviolettlambi alt, et paremini näha. Mõnda aega vaatame kõik vaikides kuulutust.
„Ei,“ ütleb Justin täpselt samal hetkel, kui Katie arvab: „Natuke küll.“
„Ema, sul on ju prillid.“
„Mitte alati,“ märgin. „Mõnikord kannan ma ju läätsesid.“ Kuigi ma ei suuda meenutada, millal seda viimati tegin. Prillide kandmine pole mind kunagi häirinud ja mu praegused tugevate mustade raamidega prillid meeldivad mulle päris hästi, kuna nendega näen välja asjalikum kui kunagi varem.
„Äkki teeb keegi nalja?“ arvab Simon. „Leiakaaslane.com – kas võib olla, et keegi on sind nalja pärast tutvusportaali üles riputanud?“
„Kes midagi sellist teeks?“ Vaatan lastele otsa ja püüan näha, kas nad vahetavad pilke, ent Katie paistab olema sama suures segaduses nagu mina ja Justin on asunud uuesti kartulite kallale.
„Kas sa oled sellele numbrile helistanud?“ küsib Simon.
„Poolteist naela minut. Nalja teed või?“
„Kas see oled sina?“ küsib Katie, silmis ulakas pilk. „Et natuke lisa teenida? Noh, ema, räägi ära.“
Ebamugavustunne, mis mind pärast kuulutuse nägemist valdas, hakkab vaibuma ja ma naeran. „Kullake, ma pole sugugi kindel, et keegi maksaks minuga rääkimise eest poolteist naela minutis. Aga see naine on tõesti minu moodi, on ju? Ma ehmatasin päris korralikult.“
Simon õngitseb taskust telefoni ja kehitab õlgu. „Vean kihla, et keegi korraldab sulle midagi sünnipäevaks.“ Ta paneb telefoni valjuhääldi peale ja valib numbri. See näib tobe: me kõik oleme kogunenud London Gazette’i ümber ja helistame seksiliinile.
„Number, millele te helistasite, ei ole kasutusel.“
Saan aru, et olen hinge kinni hoidnud.
„Sellega on siis ühel pool,“ ütleb Simon ja ulatab mulle ajalehe.
„Aga mida mu pilt seal teeb?“ küsin. Mu sünnipäev on veel mägede taga ja mulle ei turgata pähe kedagi, kelle meelest oleks naljakas mind tutvusportaali sokutada. Mul käib peast läbi mõte, et vahest on see keegi, kes ei salli Simonit; keegi, kes tahaks meie vahele paksu verd tekitada. Matt? Heidan selle mõtte kõrvale sama kiiresti, kui see tekkis.
Pigistan alateadlikult Simoni õlga, kuigi ta pole ilmutanud mingeid märke, et see reklaam teda häiriks.
„Ema, see pole üldse sinu sarnane. See on kulunud juuksevärviga vana eit,“ ütleb Justin.
Ma arvan, et peaksin kuskilt komplimendi üles leidma.
„Justinil on õigus, ema.“ Katie vaatab uuesti kuulutust. „See naine on sinu moodi, aga paljud inimesed näevad kellegi teise moodi välja. Meil on töö juures üks tüdruk, kes on Adele’i täpne koopia.“
„Võibolla tõesti.“ Heidan veel viimase pilgu kuulutusele. Naine fotol ei vaata otse kaamerasse ja pildi kvaliteet on väga halb; paneb lausa imestama, et seda üldse kuulutuses kasutati. Ulatan ajalehe Katiele. „Kui sa meile süüa lähed tooma, siis ole hea, kullake, pista see üksiti vanade ajalehtede hulka.“
„Aga mu küüned!“ karjatab Katie.
„Mu jalad,“ vastan.
„Ma toon ise,“ ütleb Justin. Ta paneb oma taldriku diivanilauale ja tõuseb püsti. Vahetame Simoniga üllatunud pilke ja Justin pööritab silmi. „Mis on? Nagu ma kodus kunagi midagi ei teeks.“
Simon naerab põgusalt. „Mida sa silmas pead?“
„Ah, keri põrgu, Simon. Too oma söök siis endale ise.“
„Lõpetage mõlemad,“ nähvan. „Jumal küll, mõnikord on raske aru saada, kumb on laps ja kumb lapsevanem.“
„Aga see mu point ongi, ta pole …“ alustab Justin, kuid vakatab mu näoilmet nähes. Sööme taldrikud põlvedel, vaatame televiisorit ja nääkleme puldi pärast. Taban endal Simoni pilgu. Ta pilgutab mulle silma: isiklik hetk keset kahe hilisteismelisega koos elamise kaost.
Kui taldrikud on tühjaks söödud ja järele on jäänud vaid rasvakiht, paneb Katie mantli selga.
„Ega sa nüüd välja ei hakka minema?“ küsin. „Kell on juba üheksa läbi.“
Ta vaatab mulle ahastavalt otsa. „Ema, täna on reede.“
„Kuhu sa lähed?“
„Linna.“ Ta näeb mu ilmet. „Me võtame Sophiaga koos takso. See on sama, kui tuleksin koju pärast pikka vahetust.“
Tahaksin öelda, et see pole sama. Et must seelik ja valge pluus, mida Katie ettekandjana kannab, pole sugugi nii väljakutsuv kui see liibuv kleit, mille ta nüüd on selga pannud. Et hobusesabasse seotud juuksed muudavad ta näo nooreks ja süütuks, samas kui tänaõhtune soeng on sasitud ja seksikas. Ma tahan öelda, et ta on end liialt meikinud, et tema kingad on liiga kõrgete kontsadega ja küüned liiga punased.
Loomulikult
