style="font-size:15px;"> Sarah müksas teda küünarnukiga. „Seda sa ütlesid juba. Miks sa nii hilja tuled?” hüüdis ta õele.
„Ära kurjusta,” lausus Nick. „Aurelie on tavaliselt täpne. Küllap tal tuli midagi ette.”
„Mõnikord ma arvan, et sa lased ennast haneks püüda tänu sellele, et ta on nii pisike ja näib abituna. Sa püüad teda alati välja vabandada.” Sarah surus huuled kokku.
Aureliel oli samasugune terav ninaots nagu Sarah’l ja sellega sarnasus lõppeski. „Siin te mul oletegi,” ütles ta valjult. „Ärge hakake mu kallal närima.”
Viisteist sentimeetrit õest lühem, juuksed sama tumedad kui oleksid olnud Sarah’l, kui ta neid ei blondeerinuks.
Aurelie kummardus uuesti autosse ja hüüdis: „Hoover1, tule välja.” Umbes viiekümnekilone must Flaami karjakoer, valge laik rinnaesisel, koperdas välja nagu väike karu. Oma perenaisest oli ta kindla peale raskem.
Nick üritas nägu mitte krimpsutada, nähes Aurelie õlgkübarat, mille äär oli ümberringi üles keeratud. Talle meeldis naist vaadata ja ta pidi olema hoolikas, et ei teeks seda liiga avalikult. Naisel oli suur, pehmejooneline suu, millest jäi mulje, nagu poleks naeratus kunagi kaugel. Tema kulmud olid nagu Sarah’lgi kaarjad ja väga tumedad. Ta säras. Ta sulatas inimesi pelgalt oma olemusega. Ja kuigi ta võis olla lühike, ei olnud ta just väikeste killast.
Nick võttis end kokku. „Hakkame pihta, eks?”
„Ma olin Poke Aroundis,” teatas Aurelie. „Tulin nii kiiresti, kui sain.” Mööduv veoauto lasi signaali ja ta toppis sõrmed kõrva.
Poke Around oli kingipood, mis asus algupärases Oakdale’i häärberis, kus praegu oli Oakdale’i Häärberikeskus. Mõned aknad Nicki korteris, mis asus ümberkaudsete hoonetega kokku sulama ehitatud elamukompleksis, avanesid poe poole.
„Me ootame, Nick,” tähendas Sarah mööduva veoauto mürinast üle rääkides.
„Kas me peame selle vestluse karjudes maha pidama?” päris Nick ärritatult.
„Pole minu süü, et siin nii palju müra on,” vastas Aurelie ja tiris koera rihma lühemaks. „Ma tahan öelda, et see pole, noh, see pole minu süü, et siin on palav ja lärmakas.”
„Minu õde, suur – ah mis, hoopis väike advokaat,” pomises Sarah.
Aurelie suunurgad vajusid alla. „Mida see peaks tähendama?”
„Ei midagi,” vastas Nick.
„See tähendab, et targa naise kohta on sul väga hea maskeering. Kübar ei tee ka asja paremaks. Juba keskkooli ajal naerdi selle üle, kui sa seda kandsid. ” Sarah saatis talle oma tavapärase „katsu-seda-ületada” pilgu.
Nick sõnas: „Sarah.”
„Kas me võiksime samal teemal jätkata, palun?” lausus Aurelie. „Ma tahan oma riided lõpuni kanda. Kübar on korralik. Hoover tahab juua.” Ta viis koera suure emailkausi juurde, mida Ona just selleks otstarbeks veega täidetult hoidis.
„Kui palju selle koera toitmine ka maksma läheb?” päris Sarah.
„Ma ei usalda inimesi, kes ei armasta loomi,” kähvas Aurelie, võttis taskust puntra pabertaskurätte ja pühkis oma lemmiku tilkuvad vuntsid kuivaks. Naise paksud juuksed ulatusid õlgadeni ja tihedad lokid tungisid lehvikuna kübaraääre alt välja. „Kummalgi teist pole nii palju viisakust, et talle musi anda, ja te teate, kuidas ta seda ootab.”
„Sa oled teda oma kojutulekust saadik minu juures hoidnud. Kas see ei tee minust loomaarmastajat?” päris Sarah. Ta elas Place Lafource’i külalistemajas. „Ta on seal olnud kümme päeva ja ma saan seda tõestada.”
„Ära ole rumal,” ütles Aurelie. „Kuidas?”
„Ninajälgede järgi, mis ta mu aknale on jätnud.”
Nick irvitas ja hõõrus Suckeri, nagu ta eelistas seda fantastilist põrandaharja kutsuda, külgi. „Ma ei suudle koeri,” sõnas ta.
„Ah, ära too mu koera vabanduseks, et sa end ilusate naiste juuresolekul üles kütad,” vastas Aurelie.
„Milleks meile meenutada, kui pinnapealne sa oled?”
Sarah turtsatas.
„Kuule, Rellie,” sõnas Nick, kutsudes naist hüüdnimega, mida ta kasutas hingelisematel hetkedel. „Ma teen näo, et sa ei öelnud seda. Te mõlemad teate, et me väldime praegu meie siinviibimise tegelikku põhjust, nii et lõpetame ettekäänete otsimise.”
„Ma ei taha sellele enam isegi mitte mõelda,” ütles Aurelie, väänates koera kaelarihma sõrmede vahel. „Kui on juhtunud midagi kohutavat, siis miks ma sellest kuulnud pole?”
„Kas te tänaseid uudiseid ei ole näinud ega kuulnud? Ajalehti ei ole lugenud?” Nick oli juba aru saanud, et Sarah polnud teinud kumbagi.
„Mul oli Poke Aroundis tegemist,” vastas Aurelie.
Nick näitas ta peale näpuga. „Poke Around? Sa ei osta ometi korstna ja õlgkatusega linnumajakesi või mida iganes neil seal müüa on.”
„Eileen Moggeridge on mu sõber. Ta on poejuhataja, kas mäletad?”
„Muidugi,” vastas Nick, liiga pinges, et samal teemal jätkata. „Lähme kusagile, kus me saame omaette olla. Delia juurde läheme hiljem.”
„Aurelie käis täna Poke Aroundis tööintervjuul,” teatas Sarah, liiga säravail silmil, liiga rõõmsalt. „Ta sai tööd ja hakkas kohe pihta.”
„Ma ei taha enam advokaadina töötada,” sõnas Aurelie kiiresti, andmata aega Nickile, kes oli juba suu avanud, midagi küsida. „Sina ka ei tahaks, kui inimesed vihkavad sind selle pärast, mida sa teed. Ja neil on õigus, mõnel neist. Mitte kõigi kindlustusfirmade puhul pole see nii, aga minu oma otsib ikka veel põhjusi, miks Katrina ohvreid mitte aidata, ja mul on sellest kõrini.”
„Aga sa võid ju mujal töötada,” lausus Nick ja tundis, kuidas ta hääl tõusis.
„Küsi seda paari aasta pärast. Võib-olla siis ma mõtlengi sellele. Praegu aga kavatsen ma teha espressot ja müüa Poke Aroundis linnumaju.”
See oli täielik õudusunenägu. „Kas sa Deliale oled juba rääkinud?”
Aurelie ei vastanud. Ta tundus ülekuumenenud oma laiade, poolde säärde ulatuvate pükstega mustas linases kostüümis ja madalates kingades.
„Kui kaua sul veel aega on, enne kui pead tagasi tööle minema?” päris Sarah, silmanähtavalt õnnelik, et noorim Boardist taibu tolgendab liblikjuukseklambrite, sipelgapesakomplektide ja klaasist tuhnikute seas, mille poolest pood oli kuulus.
„Eileenil oli väga hea meel, et ma üldse täna sain alustada. Tal pole midagi selle vastu, kui ma paar tundi ära olen,” sõnas Aurelie. „Kuulge, kas me ei võiks aega säästa ja rääkida siinsamas? Keegi ei pööra meile tähelepanu, kui näeb meid kolmekesi koos, ja keegi ei kuula meid pealt.”
Nick vaatas Sarah’le otsa,
Sõnamäng: Hoover tähistab samanimelise firma tolmuimejat. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.
