B. (2004). Noncontemporaneity, Asynchronicity and Divided Memories. Time & Society, 13(1), 27–40.
Goffman, E. (1974). Frame Analysis: An Essay on the Organization of Experience. New York: Harper & Row.
Goralczyk, B. (2000). The Post-Communist World: A Conceptual Framework. W. Kostecki, K. Zukrowska ja B. Goralczyk (Toim). Transformations in Post-Communist States. Houndmills & London: Macmillan.
Graber, D. (1984). Processing the News. London: Longman.
Habermas, J. (1987). The Theory of Communicative Action. Volume Two. The Critique of Functionalist Reason. Cambridge: Polity Press.
Habermas, J. (1961/2001). Avalikkuse struktuurimuutus. Uurimused ühest kodanikuühiskonna kategooriast. Tallinn: Kunst.
Harro-Loit, H. ja Pallas, A. (2013). Temporality and Commemoration in Estonian Dailies. H. Harro-Loit ja K. Kello (Toim). The Curving Mirror of Time (lk 17–57). Tartu: University of Tartu Press.
Harvey, D. (1989). The Condition of Postmodernity: An Enquiry into the Origins of Cultural Change. Oxford: Blackwell.
Hassan, R. ja Purser, R. (Toim) (2007). Time and Temporality in the Network Society. Stanford: Stanford Business Books.
Hion, E., Lauristin, M., Vihalemm, P. (1988). Meie muutuv elulaad. Tallinn: Eesti Raamat.
Kalmus, V., Lauristin, M. ja Pruulmann-Vengerfeldt, P. (Toim) (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kaufmann, V., Bergman, M. M. ja Joye, D. (2004). Motility: Mobility as Capital. International Journal of Urban and Regional Research, 28(4), 745–756.
Keller, M. ja Vihalemm, T. (2015). Struggling with the Euro: Practical Adaptation versus Ideological Resistance. P. Strandbakken ja J. Gronow (Toim). The Consumer in Society (lk 229–249). Oslo: Abstrakt forlag.
Keller, T. ja Robert, P. (2011). Structural Components of Lifestyle and Beyond: The Case of Hungary. Studies of Transition States and Societies, 3(1), 55–75.
Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (1979). „Sirbi ja Vasara“ lugeja küsitluspeeglis I. Sirp ja Vasar, 17.08.
Lauristin, M. ja Vihalemm, P. (2004). Sissejuhatus. Uurimuse Mina. Maailm. Meedia metodoloogiast ja tähendusest. V. Kalmus, M. Lauristin ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (Toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 23–28). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lizardo, O. ja Strand, M. (2010). Skills, Toolkits, Contexts and Institutions: Claryfying the Relationships between Different Approaches to Cognition in Cultural Sociology. Poetics, 38(2), 204–227.
Luhmann, N. (1990). Gleichzeitigkeit und Synchronisation. N. Luhmann. Soziologische Aufklärung 5. Konstruktivistische Perspektiven (lk 95–131). Opladen: Westdeutscher Verlag.
Luhmann, N. (2009). Sotsiaalsed süsteemid. Tartu: Ilmamaa.
Mannheim, K. (1927/1952). The Problem of Generations. P. Kecskemeti (Toim). Karl Mannheim: Essays on the Sociology of Knowledge (lk 276–322). London: Routledge & Kegan Paul.
McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mückenberger, U. (2011). Time Abstraction, Temporal Policy and the Right to One’s Own Time. KronoScope, 11(1–2), 66–97.
Offe, C. (1991). Capitalism by Democratic Design? Democratic Theory Facing Triple Transition in East Central Europe. Social Research, 58(4), 865–902.
Offe, C. (1996). Varieties of Transition. Cambridge: Polity Press.
Pilcher, J. (1994). Mannheim’s Sociology of Generations: An Undervalued Legacy. American Journal of Sociology, 45(3), 481–495.
Polanyi, K. (1944/1967). The Great Transformation. Boston: Beacon Press.
Richter, R. (2002). Lifestyle and Social Structure Processes of Individualization in Eastern European Countries. Revija za sociologiju, XXXIII, 3–4, 169–180.
Rosa, H. (2003). Social Acceleration: Ethical and Political Consequences of a Desynchronized High-Speed Society. Constellations, 10(1), 3–31.
Rosa, H. (2013). Social Acceleration: A New Theory of Modernity. New York: Columbia University Press.
Schatzki, T. (1996). Social Practices: A Wittgensteinian Approach to Human Activity and the Social. Cambridge: Cambridge University Press.
Schatzki, T. (2010). The Timespace of Human Activity: On Performance, Society, and History as Indeterminate Teleological Events. Lanham, MD: Lexington.
Schütz, A. ja Luckmann, T. (1974). The Structures of the Life-World. London: Heinemann.
Sobel, M. E. (1981). Lifestyle and Social Structure: Concepts, Definitions, Analyses. New York etc.: Academic Press.
Southerton, D. (2009). Re-Ordering Temporal Rhythms: Coordinating Daily Practices in the UK in 1937–2000. E. Shove, F. Trentmann ja R. Wilk (Toim). Time, Consumption and Everyday Life. Practice, Materiality and Culture (lk 49–63). Oxford: Berg.
Sztompka, P. (1996). Looking Back: The Year 1989 as a Cultural and Civilizational Break. Communist and Post-Communist Studies, 29(2), 115–129.
Tomlinson, J. (2007). The Culture of Speed: The Coming of Immediacy. London: Sage.
Treufeldt, I. (2012). Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes. Dissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis, 16. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Van Dijk, T. (2005). Ideoloogia: multidistsiplinaarne käsitlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vihalemm, T., Keller, M. ja Kiisel, M. (2015). From Intervention to Social Change. A Guide to Reshaping Everyday Practices. London: Ashgate.
Warde, A. (2016). The Practice of Eating. Cambridge: Polity Press.
1.2. MEEDIA JA ÜHISKONNA SEOSTE UURIMINE EESTI SOTSIOLOOGILISE TRADITSIOONI KONTEKSTIS
Käesolev raamat esitab ülevaate „Mina. Maailm. Meedia“ uuringutest aastatel 2002–2014, keskendudes viimase, 2014. aastal toimunud küsitluse tulemustele. Kuivõrd uurimistöö on tuginenud meedia ja ühiskonna seoste uurimise traditsioonile, mis hakkas kujunema juba 50 aastat tagasi koos esimeste ulatuslike sotsioloogiliste uuringutega, peame vajalikuks anda laiem ülevaade sotsioloogiliste uuringute endi kujunemisloost ja arengust Eestis. Seejuures piirdume põhiliselt nende uuringutega, mis on oma temaatikalt ja lähenemisviisilt olnud lähemal meie uurimissuunale.
Nõukogudeaegseid uuringusuundi ja uurimistulemusi tuntakse üldiselt vähe, kuivõrd publitseerimise võimalused olid nõukogude režiimi tingimustes üsnagi piiratud. Väljundiks olid enamasti vaid väikeses tiraažis teaduslike konverentside teesid ja rotaprindis väljaantud kogumikud, mis tänaseks on raskesti kättesaadavad. Eeskätt noort uurijate põlvkonda silmas pidades oleme püüdnud koostada põhjaliku nimekirja peamistest
