tuikasid hoolimata ajutistest sidemetest. Aga ta pidi pingutama. Kõik oli seotud minevikuga ja Joshil oli võimalus halba hüvitada. See oli peaaegu tema haardeulatuses, kõigest mõne sentimeetri kaugusel.
Ta lõi parema põlve vastu teravat kivi. Josh pomises tahtmatult vandesõnu, ent tardus kohe. Ainuke võimalus toimuvat takistada oli valvuri üllatamine.
Edasine leidis aset nii kiiresti, et kui ta oleks pilgu viieks sekundiks mujale pööranud, jäänuks ta kogu vaatemängust ilma, kuid tema silmad jälgisid pingsalt sündmuste kulgu. Ta polnud lihtsalt küllalt kiire, et seda takistada. Ta nägi nüüd terve hauakambri sisemust. See oli kaugel, kuid siiski nähtaval.
Valvur kummardus iidse laiba kohale ja napsas tema sõrmede vahelt puidust karbi.
“Ei, ei…” Professor küünistas valvurit, klammerdus tema külge nagu vihane pärdik, sakutas teda ja üritas karpi endale haarata.
Kuid suur mees lükkas Rudolfo eemale nagu väikese tüütuse. Professor prantsatas muumia lähedale maha. Liiga lähedale. Tema käsi tabas muumiat, mille pea vajus rinnale, nii et seda ähvardas lagunemisoht. Rudolfo karjatas piinarikkalt ja sööstis laipa päästma. Kuid valvur jõudis temast ette ja lõi muumiat raske saapaga, nii et tolle keha vöökohast ebameeldiva raksatusega murdus.
Kuni professor Sabina kõrval põlvitas, avas valvur puidust karbi, õngitses sellest välja nahkkotikese, raputas koti sisu peopessa, torkas selle taskusse ja viskas professorit karbiga. Karp tabas professori õlga, lagunes tükkideks ja maandus põrandale laiali.
Josh oli kõigest üheksa meetri kaugusel ja pidas plaani, kuidas välja karata, valvurit ehmatada, kinni nabida ja varastatu temalt kätte saada.
Käsi ette.
Põlv ette.
Käsi ette.
Põlv ette.
Rudolfo pea käis ringi ja ta vaarus. Valvur kiirustas redeli suunas.
Josh, kellel oli jäänud liikuda vaid mõne meetri jagu maad, rühkis visalt edasi. Tunnel oli sellise nurga all, et ta nägi tervet hauakambrit. Nüüd märkas ta järjest kasvava õudusega, kuidas professor kambri avause poole tormas.
Valvur oli hakanud mööda redelit üles ronima.
Rudolfo üritas teda särgisabast alla tirida.
Valvur tõrjus professori käe eemale nagu tühise putuka ja astus järgmisele redelipulgale.
Rudolfo ei kavatsenudki alla anda, vaid haaras redeli puutüüblitest, et valvur maha raputada.
Josh oli käigu suudmest kõigest paari meetri kaugusel.
Valvur lõpetas ronimise – ta oli juba poolel teel – ja lihtsalt seisis Rudolfot põrnitsedes. Seejärel haaras ta relva.
Professor astus esimesele redelipulgale.
Valvuri sõrm liikus päästikule.
Josh oli juba peaaegu tunneli avause juures, kuid selsamal momendil, kui ta karjus hoiatava “ei!”, kõlas relvakärgatus, mis tekitas väikeses hauakambris tohutu plahvatuse ja summutas tema karje. Josh kuulis selja tagant mürinat, millele järgnes tugev rahe. Kivirahe. Osa tunneliseintest varises kokku. Ja professor vajus tema silmade ees külmale, kõvale mosaiikpõrandale selili.
7. peatükk
Mees istus nahktoolil, käsivarred käetugedele toetatud ja sõrmed ringikujuliselt siledaid naelapäid silitamas. Ikka uuesti ja uuesti, justkui võinuks ta end sellega igavesti tegevuses hoida. Tema silmad olid suletud. Kuldsed kardinad olid ette tõmmatud ja toa rikkalik sisustus pimedusse mattunud.
Talle meeldis lihtsalt istuda ja oodata. Pikad pausid plaanides ei häirinud teda. Mitte pärast nii pikka aega. Sellest ajast saadik, kui ta esmakordselt mälukividest kuulis, teadis ta kohe, et ühel päeval omandab ta nende võlujõu. See lihtsalt pidi nii minema. Ükski hind polnud liiga kõrge ega ükski jõupingutus liiga suur, et mineviku kohta rohkem teada saada.
Oma mineviku.
Ja oleviku.
Ning seega ka tuleviku kohta.
Mõte sellest, et kividel on tõepoolest imeline võime panna inimesi eelmisi elusid mäletama, pakkus talle ülimat naudingut. Ta unistas kividest nii, nagu teised mehed unistavad naistest. Mõtted sellest, mis võib juhtuda, kui kivid tema valdusesse satuvad, tõstsid tema vererõhku, mõjusid hingematvalt ja muutsid ta üheaegselt meeldivalt nõrgaks ning tugevaks. Aga et ta oli õppinud ennast talitsema, siis lubas ta endale kiusatust mõelda kividest üksnes siis, kui leidis, et on selle ära teeninud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
