ajal mitte üksnes fašistlikud ja sotsialistlikud riigid, vaid ka kodanlikud riigid on sunnitud valmistama ette oma noorsugu sõja jaoks.” Lõpetuseks leidis minister, et kuigi saavutatud tasemega ollakse rahul, on „kaitseministeeriumi poolt juba töötatud välja kavad, millega tutvub nüüd haridusministeerium ja ühes teiste õppekavade revideerimisele tuleb muutmisele ka sõjalise ettevalmistamise kava meie keskkoolis, temale järgnevas gümnaasiumis ja siis loodetavasti ka ülikoolis. Edasi tuleb võtta tõsisele kaalumisele meie väljaspool kooli oleva noorsoo sõjalise ettevalmistamise küsimus.”154 N. Kannu algatatud koolireformi keeristes ei jätkunud aga järgnevail aastail enam aega ja võimalusi ambitsioonikaid riigikaitseõpetuse plaane teoks teha.
Viimane õigusakt, mis kõnealuse õppeaine kohta omariiklusajal ilmus, oli juulis 1938 kehtestatud riigikaitselise kasvatamise ja õpetamise korraldamise määrus. See õigusakt kinnitas taas, et keskkoolides ja gümnaasiumides õpetatakse riigikaitset 8. õppeaastast alates igas klassis kuni 25 õpilasega rühmades kaks tundi nädalas, lisaks õppeaasta lõpul veel kümnel eripäeval. Eripäevi võis haridusministeerium kokkuleppel sõjavägede juhatajaga laiendada ka noorematele klassidele. Riigikaitseõpetus oli kõigile Eesti Vabariigi kodanikest meesõpilastele sunduslik.
1930. aasta määrusega võrreldes oli jälle uuendatud ka õppeaine eesmärgi sõnastust. See kõlas järgmiselt: „sisendada õpilastesse meelsust ning arendada neis võimisi ja oskusi, mis looksid soodsad eeltingimused sõjaväe juhtkonna ettevalmistamisele ja oleksid aluseks kogu rahva tahte kasvatusele aktiivses riigikaitse vaimus.”155
Tollane koolipoiss H. Taremäe (1941) sõnastas enese jaoks riigikaitseõpetuse eesmärgi selgelt ja lihtsalt: „Kasvatada poistes isamaalikku meelsust, tutvustada ja õpetada neile sõjamehele vajalikke teadmisi, et sellega lühendada nende sundaega noorsõduritena ning suunata noori mehi aspirantide (alama astme reservohvitser – M. K.) kursustele ohvitseride järelkasvu kindlustamiseks.”156
Materjale Reaali õppurite osalemisest ja ka poiste mälestusi riigikaitse õppepäevadelt on piisavalt suures mahus ning nende esitamine siinkohal killustaks peatüki kronoloogilist terviklikkust. Seetõttu toome põhjalikuma ülevaate riigikaitseõppustest käesoleva peatüki lõpus.
Keskkoolide koondamine ja õppekavade korrastamine
2. juunil 1927 kinnitas valitsus haridusministri esitatud kava keskkoolide koondamiseks, mis nägi ette Tallinna Ühisgümnaasiumi sulgemist ja keskkoolides eriharude kaotamist. Selle aktsiooni käigus koondati 1926. aasta 1. jaanuarist kuni 1928, aasta 30. aprillini keskkoolides 20 eriharu ja suleti 97 klassi.157
1927/28. õppeaasta kevadel otsustas Reaalkool pöörduda haridusministeeriumi poole palvega, et koolis võiks üks haru hakata tööle humanitaargümnaasiumi õppekava järgi.158 1928. aastal sooviti inglise keele tundide arvu suurendada saksa keele tundide arvuni.
1928. aastal üllitas küpsus- ja täienduseksamite komisjon keskkooli õppekavad tervikliku väljaandena.159 Õppekavu võis kool (olenevalt kas reaal- või humanitaarharust) võtta omal valikul kas aluseks, juhtnööriks või üksnes lähtematerjaliks. Õppeainete kavade riiklikke määratlusi täpsustasid õppesisu iseloomustavad teemad ja mõisted. Näiteks olid loodusteadused esitatud ühisainena, milles vastavalt eriharule ja kooliaastale tulid käsitlusele järgmised eriained: botaanika, zooloogia, keemia, inimese anatoomia ja füsioloogia koos tervishoiuga, bioloogia (s.h. ökoloogia, biogeograafia, biogeoloogia ja geneetika), geoloogia ja füüsika. 1928. aasta õppekavad jäid oma struktuurilt ja käsitluselt siiski veel ebaühtlaseks, olid need ju õppesisu määratlemisel vaheastmeks ning 1930. aasta õppekavade eelkäijad.160
1928/29. õppeaastal jätkus keskkoolide koondamine. Aktsiooni üheks ajendiks oli keskkooliõpilaste arvu vähenemine, mille omakorda tingisid majanduskriis, töökohtade vähesus ja raskused töö leidmisel, kuid ka kutsekoolide võrgu täienemine.161 Haridusministeerium nõudis koolivalitsustelt keskkoolivõrgu reguleerimise kava.162 Nelja aastaga (1.08.1925–1.08.1929) oli riigi keskkoolivõrgust kadunud 13 keskkooli.163
1929/30. õppeaastal oli Reaalkoolis esimene võõrkeel endiselt saksa ning teine inglise keel.164 1929. aasta septembris teavitas N. Kann lastevanemaid, et kooli pedagoogikanõukogu kavatseb taotleda haridusministeeriumilt luba ladina keele vabatahtlikuks õpetamiseks kolmes viimases klassis. Seda peeti vajalikuks neile noormeestele, kes kavatsesid astuda ülikooli nendesse teaduskondadesse, kus nõuti ladina keele oskust. Noored ei pidanuks siis stuudiumiaega ladina keele õppimisele kulutama. Reaalkooli kehtiv õppekava seda enam ei võimaldanud. Ministeerium leidis õpilaste suurele tunnikoormusele viidates, et palvele ei saa vastu tulla. Küll aga soovitati koolis avada humanitaarharu.165
1930. aasta kevadel otsustaski kooli pedagoogikanõukogu paluda ministeeriumilt luba hakata Reaalkooli ühes harus tööle humanitaargümnaasiumi kava järgi.166
1920. aastate lõpuks olid kooliprogrammid küll ühtlustunud, kuid paraku tõusnud ka õpilaste koormus. Seetõttu võeti 1930. aastal eesmärgiks korrigeerida keskkooli ülekuhjatud õppekavu ning vähendada nädalatundide arvu 34-lt 30-tunnini (tabel 7). Aastatega oli nimelt ilmnenud, et õpilaste omandamisvõime polnud emakeelses koolis siiski oluliselt suurem kui varasemas vene õppekeelega koolis. Viidati, et viletsad koolimajad, kitsad-kehvad korteriolud, halvad kostitingimused ning liigne tunnikoormus mõjuvad laastavalt paljude õpilaste tervisele. Teine oluline eesmärk oli majanduskriisist survestatud hariduskulude kokkuhoiu vajadus, mida loodeti saada 50 000 krooni.
Uued õppekavad koostas koolinõunik Julius Grüntal, kes saavutas tulemuseks keskkooli viimastes klassides 31 nädalatundi. Emakeele tundide arv suurenes, sest selle õpetamine polnud üht(la)ne, ka nappis asjatundlikke pedagooge. Vastavasisulist kriitikat oli teinud Reaalkooli inspektor E. Särgava-Peterson juba mitu aastat varem.167 Suuremat rõhku taheti panna esimese võõrkeele õpetamisele, eelistus jäi saksa keelele. Kindlasõnaliselt lubati alles jätta teine võõrkeel, ehkki üldsus kartis vastupidist. Käsitöö ärajätmist põhjendati muuhulgas tõsiasjaga, et peale Eesti ei õpetatavat muude riikide keskkoolides käsitööd. Laulutundide kärpimise kohta selgitati, et tunde ei vähendata mitte õpilaste, vaid iga õpetaja kohta. Uued kavad nägid ette kaks laulutundi nädalas kõigile V klassi (11. õ.-a.) õpilastele (seni kaks korda nädalas igas klassis). Rõhku taheti panna koori- ja ühislaulule.168
29. aprillil 1930. kinnitas haridus- ja sotsiaalminister avalike keskkoolide humanitaar- ja reaalharu õppekavade määruse.
Lisaks ilmusid asjaomased õppekavad ka eraldi väljaandena, mis olid loogiliseks jätkuks ja arenduseks 1928. aasta õppekavadele.169 Kavad tuli ellu viia 1930/1931. õppeaastal. Dokument sedastas, et koolides, kus 1929/30. õppeaastal õpetati III–V klassis (8.–11. õ.-a.) valitavate ainerühmade raames kolmandat võõrkeelt või teisi valitavaid aineid, võis seda jätkata 1930/31. õppeaastal IV ja V klassis ning 1931/32. õppeaastal V klassis – humanitaarharus kolmanda võõrkeele ning reaalharus loodusteaduse praktiliste tööde tundide arvelt.
Gümnaasiumi reaalharu (reaalgümnaasiumi) tüüpõppekava170 Tabel 7
| Klassid / nädalatunnid | ||||||
| Õppeained | AlamasteI klass7. õ.-a. | AlamasteII klass8. õ.-a. | ÜlemasteIII klass9. õ.-a. | ÜlemasteIV klass 10. õ.-a. | ÜlemasteV klass11. õ.-a. | Kokku |
| Emakeel | 6 | 4 | 3 | 3 | 3 | 19 |
| Matemaatika | 4 | 4 | 3 | 4 | 4 | 19 |
| Loodusteadus koostervishoiuga | 3 | 3 | 5 | 6 | 4 | 21 |
| Maateadus jakosmograafia | 2 | 2 | 2 | – | 2 | 8 |
| Ajalugu | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 10 |
| Kodaniku- jamajandusteadus | – | – | – | – | 2 | 2 |
| Mõtteteaduseeelkursus kooshingeteaduseja eetikaga | – | – | – | – | 2 | 2 |
| I võõrkeel | 6 | 4 | 4 | 4 | 3 | 21 |
| II
|
